Teema: Uus ahi

[small]ahjupealne kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui tegemist pole sundventilatsiooniga ehk on lihtsalt nn \”auk seinas\”, on õhu liikumine vaba. Ja kui ruumis tekitatakse alarõhk siis liigubki välisõhk mööda ventkanalit hoopis väljast sissepoole.[/tsitaat]

Oh seda ebaõnne kui ventilatsioonilõõr ja suitsulõõr ühes korstnajalas on. Siis võib ventilatsioonilõõrist \”soodsa\” tuule korral, lisaks muule eelnimetatule, ka suitsu sisse ajada.
Mina siiski soovitaks kütmise ajal aknad pigem mikrotuulutuse peal hoida, kui see peaks ebapiisava õhu juurdevoolu pärast vajalikuks osutuma.

Pottsepp peab oma valikuid ja soovitusi tehes arvestama ka sellega, et tema kliendil tuleb neis ruumides peale ahju valmimist edasi elada. Seepärast peab kindlasti enne lõplikke otsuseid kliendiga läbi arutama kõik võimalikud lahendused ja nende plussid ning miinused.

[small]puu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga minul ei tõmba kamin, tegemist on väga avatud kaminaga ja kõrge on ta ka, üle meetri põrandalt, kas peaks korsten eriti lai olema, või võib olla probleemiks fakt et korsten ei asu just kamina keskel? Õhku peaks küll olema sest esialgu pole ruum valmis ja katsetasime seda lausa ilma uste akendeta! Korstna laiust saaks korrigeerida aga selle asukohta ei saa vist küll kamina keskele nihutada, kas võiks olla abiks ka korstna pikendamine või vastupidi?[/tsitaat]

Mida selle kamina teinud pottsepp asjast arvab? Mis lahendusi välja pakkunud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minge vaadake, kuidas tõmbab Taagepera lossi külalistetoas enda kõrguse avaga kamin! Ja milline sooja voolamine toa suunas.
Vaatsin vareeniku kuti ahjusid. Kuidas saavad need ahju tellijad nii rumalad olla, et valge ahju lasevad teha? See ju ei kiirga üldse soojust!

Neile kägudele, kes ei jaga ahju õhuvõtust sittagi, siis lihtsaks näiteks on teile uuem tavaline tolmuimeja. Niipalju, kui tolmuimeja tagant õhku välja paiskab, niipalju vajab ka ahi samal ajal põlemiseks õhku. Pange plastaknad kinni ja kuulete, kuidas läbi uste ja akna tihendite vilistama hakkab ning kõrvus kohisema. Lõpuks kustub ahi hapniku puudumisel, korsten tahmub, vinguhais toas jne. Ise pole pottsepp, kuid need on põhitõed.[/tsitaat]

minu valge ahi kütab väga hästi, nii et ei mõista su probleemi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Vaatsin vareeniku kuti ahjusid. Kuidas saavad need ahju tellijad nii rumalad olla, et valge ahju lasevad teha? See ju ei kiirga üldse soojust! [/tsitaat]

mis ajast on soojuskiirgus seotud ahju värvusega? selliseid \”põhitõdesid\” loopivat meest ei tahaks küll töötegijana kohata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Vaata, elementaarne füüsika. Pane kaks radiaatorit samale kuumusele, üks valge ja teine must. Kahe meetri peal on tunda musta radika soojust, valge oma aga mitte.[/tsitaat]Bullshit, mõlemad kiirgavad täpselt sarnaselt.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Järgmine tark \”ehitusinsener\”,kes asja teab.Võta siis üks lauajupp ,prussitükk,tuuletõkkeplaat või aknaleng,aknaraam ja proovi nina selle vastu surudes hingata.Kas tuleb õhku läbi või suudad õhku sealt läbi puhuda?Vist ei suuda.
Kuidas see maja sul siis \”hingab\” huvitav oleks teada?
Teil siis sattuski selline vahva \”Meistrimees\”,kes tegi ahju sellise,mis tõmbab ainult väliköögis hästi.:-)
Miks ta siis kohe ei võinud värskeõhu kanali paigaldada,et ahi hästi tõmbaks?Sellepärast ilmselt,et töömaht on suur ja keeruline ja milleks vaeva näha,kui seda ehitushetkel polnud vaja.Tellija oleks oigama hakanud suureneva eelarve peale ja oleks mõne teise odavama susserdise tellinud.Eks nii see eesti ehitusmeeste töökultuur enam vähem välja kukubki,et endale koju teen enam vähem reeglite järgi aga tellijale teen nii palju ,et käiks küll ja eks edaspidi siis vaatan,kui palju vingub ja raha kohe kätte ei saa võib ju korralikult ka teha.[/tsitaat]

Hakkame jälle mõõtu võtma?
Mine loe läbi mu vastus sulle tolles eelmises teemas, eelviimane kirjutis (hingava maja kohta):

http://www.perekool.ee/index.php?id=36679&class=forum_schnell&action=view_post&post=8724411

Jälle oma puutükkepidi hingamisega… pipart sulle keelele ja vitsu tagumikule!

Täpsustan ahjumeistri juttu – ta rääkis sellest, et uutes majades kipub võrreldes vanade ja kehvemalt soojustatutega tekkima probleem, kui samal ajal toimub õhu väljatõmme – ehk kui töötab pliidikubu, seega võib vajalikuks osutuda lisaventilatsiooniava tegemine.
Töömahus ei ole küsimust ja ahjumeistri ülesanne ei ole ventavade tegemine. See selleks.

P.S. Hingav maja ei tähenda kehvalt soojustatud \”seinte sees uluva tuulega\” maja.

51 35311 on üks hea pottsepp, kes meie ahju uuesti ümber ladus ja tõmbama pani ja seda juba 8 aastat tagasi. Olen teda ka oma tuttavatele soovitanud ja kõik on väga rahul. Tal on oma buss ja toob kõik mis vaja ise kohale ja teeb väga korralikku tööd.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kui te siia kontakte ja soovitusi panete, siis märkige juurde ka pottsepa nimi(vähemalt eesnimi) ja asukoht.[/tsitaat]Nimi on Jaanus ja elab minu teada Tallinnas.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

aga mis on siis tulikiviahi? [/tsitaat]automaatkastiga audi

Siin liigub kahte liiki naesteraffaid- ühed on need, kes nõustuvad spetsialisti jutuga ja kuulavad teiste kogemusi ning teised, kes vaidlevad alati vastu ja ajavad oma kinnistunud joru, kuigi võiks nagu teiste vigade arvelt ja kogemusi õppida.
Mis puudutab valget ja musta värvust materjalil, siis kas te näitsikud olete tõesti nii rumalad, et ei märka kuidas teie enda must kleit päikeses kuumaks läheb? Seevastu valgega on mõnus jahe? Täpselt samamoodi on ka ahjude puhul. Ühel töökaaslasel oli valgeks värvitud vana potiahi. Köetud ja kuuma ahju tundsid käega alles 20 cm juures. Hiljem soovitas mingi töömees ahju värvi maha kraapida ja jätta nii nagu on. Tulemus- nüüd istub tädike tugitoolis ahjust 2 meetri kaugusel ja ütles, et ahju soojus paitab sinnamaani tema põske:-)
Ühes korteris linnas olid malmradikad valgeks värvitud- sooja tuli vaid niipalju, kui põrandalt tõusev õhk läbi ribide soojenes. Radikad olid kuumad, kuid toas nii soe nagu polnudki. Must ehk isegi hoopis värvimata malmardikas soojendab sind ka distantsilt ehk siis kiirgusega. Moe asjaks on kujunenud küttekehade valgendamine, ilmselt PR töötajate rida, kes füüsikat ei lõika. Vot selline asi siis.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mis puudutab valget ja musta värvust materjalil, siis kas te näitsikud olete tõesti nii rumalad, et ei märka kuidas teie enda must kleit päikeses kuumaks läheb? Seevastu valgega on mõnus jahe? Täpselt samamoodi on ka ahjude puhul.[/tsitaat]

sinu näite puhul on tegemist valguse neeldumisega/peegeldamisega. ahjust soojuse kiirgamine on teine teema, ahi teatavasti soojeneb seestpoolt, mitte välise valguskiirguse toimel.

Kuulge ahjumeistrid – mul hoopis selline küsimus, et kui tõenäoline on ühel asisel naisterahval korralik tellistest pliit koos soemüüriga raamatu abil valmis ehitada? Soov oleks muidugi see, et asi tulevikus maja maha ei põletaks, tõmbaks ja kütaks kah – ning võimaldaks ka süüa teha…
Probleem nimelt selles, et elan Lõuna-Euroopas. Ja siin on kütmiseks ainult suure avaga kaminad, millest kogu soojus, läheb otse korstnasse. Kohalikud ise külmetavad vapralt, aga mina ei taha.

Teise variandina on mägedest ca 1000km kauguselt (mis on siis siinse kandi kliimaäärmuslikud tingimused), võimalik tuua selline pliit http://www.habitamos.com/post/20808085/venta_de_cocina_calefactora_de_leaa_hergon
Aga kas see kütmiseks on piisav ilma soojamüürita, sellest pole õrna aimugi. Kütta on vaja ca 80 ruutu. Miinimumtemperatuurid on sellised, et kõige hullemal juhul on külmal ajal talvel päeval 10 kraadi ja öösel -5. Mina olen soojalemb – ei taha külmetada 10 kraadises toas, nagu kohalikud seda teevad. Aga samas muidugi olen vaene rott – kes ei jaksa osta igasuguseid huipu lahendusi ega ka ilmselt maksta kinni pottsepa Eestist kohale toimetamist lisaks töörahale ja materjalikulule 🙁
Kütmine peab toimuma puudega – muud varianti ei ole (ei sobi ükski elektrit vajav lahendus ja kogu maja päikese abil kütta – selliseks investeeringuks pole lihtsalt finantse).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuulge ahjumeistrid – mul hoopis selline küsimus, et kui tõenäoline on ühel asisel naisterahval korralik tellistest pliit koos soemüüriga raamatu abil valmis ehitada? Soov oleks muidugi see, et asi tulevikus maja maha ei põletaks, tõmbaks ja kütaks kah – ning võimaldaks ka süüa teha…
Probleem nimelt selles, et elan Lõuna-Euroopas. Ja siin on kütmiseks ainult suure avaga kaminad, millest kogu soojus, läheb otse korstnasse. Kohalikud ise külmetavad vapralt, aga mina ei taha.

Teise variandina on mägedest ca 1000km kauguselt (mis on siis siinse kandi kliimaäärmuslikud tingimused), võimalik tuua selline pliit http://www.habitamos.com/post/20808085/venta_de_cocina_calefactora_de_leaa_hergon
Aga kas see kütmiseks on piisav ilma soojamüürita, sellest pole õrna aimugi. Kütta on vaja ca 80 ruutu. Miinimumtemperatuurid on sellised, et kõige hullemal juhul on külmal ajal talvel päeval 10 kraadi ja öösel -5. Mina olen soojalemb – ei taha külmetada 10 kraadises toas, nagu kohalikud seda teevad. Aga samas muidugi olen vaene rott – kes ei jaksa osta igasuguseid huipu lahendusi ega ka ilmselt maksta kinni pottsepa Eestist kohale toimetamist lisaks töörahale ja materjalikulule 🙁
Kütmine peab toimuma puudega – muud varianti ei ole (ei sobi ükski elektrit vajav lahendus ja kogu maja päikese abil kütta – selliseks investeeringuks pole lihtsalt finantse).[/tsitaat]

80 ruutu soojamüüri jaoks on ikka liiga palju, kuid eks see ole parem ikka, kui korstnasse kütmine.Teoreetiliselt on võimalik raamatute järgi ise pliit soojamüüriga valmis ehitada küll, kui näpuga järge ajada. Selleks on vaja loogilist mõtlemist ja pealehakkamist. Praktikas soovitaks näiteks kodusoe foorumis enda tegemistest kirjutada ja samas ka pilte lisada…seal käib rahvast, kes kindlasti nõuga abiks on ja parandavad, kus vaja. Tuleohutuse suhtes ma küll ei julge kirja teel, pliiti ja soemüüri nägemata, lubada, et see sul elamist maha ei põleta. Eks seal ole oma ohutuskaugused põlevatest materjalidest jne.
Üks mõte, kui koha peal siiski ühtegi vastava ala ametimeest pole, kes selle pliidi tuleohutusnõuded üle vaadata saaks, oleks äkki mõni usaldatav, soovitatud pottsepp Eestist seda siiki vaatama kutsuda. See tuleks siiski kordi ja kordi odavam, kui tellida meister koos materjalidega tööd tegema. Aga see oli vaid üks uitmõte.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]vareeniku mees-

mis spetsialist ytleb tulikiviahjude kohta?[/tsitaat]

Kui nad viimaste aastate jooksul oma kolde materjalis midagi muutnud ei ole, siis ei arva ma midagi. Viie aasta vanuse Tulikiviahju kolde seinad olid lihtsalt ära lagunenud. Kuni sinnani andis sooja ja polnud häda midagi.
Pealegi on nad masstoodangu kohta liiga kallid.
Sama hinna eest saab juba korraliku pottahju ja jääb raha päris kõvasti ülegi.
Muidugi plussiks on Tulikivi ahju puhul kiire paigaldus, umbes 2 päeva. Pottahju tegemine aga võtab ca 2 nädalat.

Vana tõde on see, et näiteks mustas potis läheb vesi varem keema, kui valges või hõbedas.