Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 177 )

Teema: Uus elatis

Postitas:
Kägu

Lükkame naised ja lapsed veelgi suuremasse vaesusesse. Lapsi üksi kasvatava vanema panus on tegelikult rahaliselt korvamatu.

Pealegi on Eestis meeste palgad niikuinii suuremad.

Kõik turvalisus, mis kolme lapse toetusega loodi, lõhutakse nüüd teisest otsast elatist lõhkudes.

https://epl.delfi.ee/arvamus/liisa-oviir-paindlikkus-laste-ja-uksikemade-arvel-tanan-ei?id=83313873

Miks naised ja lapsed? Mul on laps isa juures. Loomulikult nõutakse minult elatist nii palju, kui võimalik, sealjuures lastetoetus laekub ka isa arvele, seega minu ülejäänud 2 last saavad 120 eurot lastetoetust. Paljulapselise toetust ei saa, sest kodus on ju lapsi 2, mis siis, et maksan täie rauaga elatist ka kolmandale. Isal on muidugi veel lapsi ja nende pere saab lisaks veel paljulapselise toetust. Elavad nagu kuninga kassid ju, vaesusesse nad küll ei jää, kui ma 100 eurot vähem maksma hakkan. Mina saan ka väga edukalt hakkama, aga kui laps oli minu juures ja isa elatist maksis, siis tema pere oli jutu järgi kogu aeg näljas ja paljas.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõige hämmastavam uue elatise juures on see, et isaga veedetud ajale on hinnasilt külge kleebitud – 1.80 eurot ööpäevas. Mis summa see on? Tasu isale lapsega koos veedetud aja eest?

See on samapalju tasu isale, kui elatis on tasu emale. Ilmselt on arvestatud, et lapse kulusid kandev vanem kulutab lapsele selle võrra vähem sel ajal, kui laps teise vanema juures on. Kui see arvestaks teise vanema kulusid, oleks see summa ehk suurem.

Kas see ei tundu sulle ebaõiglane nende isade suhtes, kes regulaarselt oma lastega kohtuvad ja nendega tegelevad? Näiteks selline isa, kes iga reede õhtul lapsed enda juurde võtab ja pühapäeva hommikul ema juurde tagasi viib, tal tuleb kuus ainult 4 ööpäeva pluss veel reede õhtud ja pühapäeva hommikud ja ta ei saa elatisest midagi tagasi (ega selline isa vist ei tahakski). Samas teine isa ei tee aasta jooksul lastest väljagi, siis võtab suvel 2 nädalaks oma vanemate juurde maale kaasa, kus lastega tegelevad tema ema ja isa ja muud sugulased ja siis on tal võimalus küsida veel elatist tagasi ka.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Isegi kui nad on samast soost, siis ei hoia ju 10 aastat riideid ja asju alles, vaid pead noorema jaoks kõik asjad uuesti ostma.

Rumal jutt siinsete elatisemaksjate ja nende uute naiste arvates, mida on rohkem kui üks kord lugeda saanud. Õige üksikema ei ostagi lapsele riideid, neid saab ju kaltsukast või kuskilt kirikust poolmuidu. Ka trenne, meelelahutust, mööblit vms pole vaja, raharaisk. Istutagu kodus ja tegelikult süüakse ka liiga palju, üle viiekümne euro on arutu õgimine.

Kui koos elades osteti riideid kaltsukast ning meelelahutuse ja toidu puhul jälgiti muuhulgas hindu, miks siis eraldi elades enam ei sobi nii teha?

+11
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selles suhtes minu meelest õiglane, et kui ma oleksin ise mees ja selline keskmise eesti pere 2-3 lapse isa, siis oleks ikka rahaliselt väga raske, kui sissetulek oleks tagasihoidlikum. Ütleme, et saad kuskil 1200-1400euri bruto, siis läheb kitsaks, kui pead maksma 584-882 euri. Kui aga juhtub olema veel selline 1000 euri kätte töö (paljudel) ja 2-3 last, siis on seis päris nutune, kui ära tuleks anda 600-900 euri kuus.

Kui paljud mehed need tuhandeid eurosid kuus teenivad. Selliseid töölisi on ju palju, kelle palk võibki olla heal juhul 1000 euri kätte. Eriti siis maapiirkondades.

Minu meelest on elatise määramisel elementaarne, et seda arvutatakse ikka selle põhjal, palju keskmiselt reaalselt ühe lapse ülalpidamiseks kulub. Mitte selle põhjal, mis on keskmine eesti palk. Tegelikult ju suur eestlasi teenib alla selle. Lisaks peaks ju arvestama sellega, et ema katab pool lapse ülalpidamiskuludest.

Minul naisena on selline palk, et kui ma peaksin sattuma mehe otsa, kes suudab skeemitades kuidagi lapse (veel hullem – lapsed) enda kätte saada ja mult elatist nõuda, siis mina näiteks ära ei elaks oma palgaga. Kui peaksin iga kuu ligi 300 euri ära andma, siis ma ei tuleks omadega enam miinimumtasandil välja. Ja minu palk on rohkem kui miinimum, aga siiski suhteliselt tagasihoidlik. Ja neid naisi on palju, kelle palk ongi miinimum või u 700-900 euri kätte. Kui nüüd oleks olukord, kus lapse isa võtaks lapsed käest ära ja nõuaks elatist, siis need naised ei suudakski seda 294+ euri oma palgast maksta. Alla 1000eurose sissetulekuga tuleb selle 1 elatisega veel välja, aga 2 lapse elatis on juba ületamatu summa.

+13
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lükkame naised ja lapsed veelgi suuremasse vaesusesse. Lapsi üksi kasvatava vanema panus on tegelikult rahaliselt korvamatu.

Pealegi on Eestis meeste palgad niikuinii suuremad.

Kõik turvalisus, mis kolme lapse toetusega loodi, lõhutakse nüüd teisest otsast elatist lõhkudes.

https://epl.delfi.ee/arvamus/liisa-oviir-paindlikkus-laste-ja-uksikemade-arvel-tanan-ei?id=83313873

Miks naised ja lapsed? Mul on laps isa juures. Loomulikult nõutakse minult elatist nii palju, kui võimalik, sealjuures lastetoetus laekub ka isa arvele, seega minu ülejäänud 2 last saavad 120 eurot lastetoetust. Paljulapselise toetust ei saa, sest kodus on ju lapsi 2, mis siis, et maksan täie rauaga elatist ka kolmandale. Isal on muidugi veel lapsi ja nende pere saab lisaks veel paljulapselise toetust. Elavad nagu kuninga kassid ju, vaesusesse nad küll ei jää, kui ma 100 eurot vähem maksma hakkan. Mina saan ka väga edukalt hakkama, aga kui laps oli minu juures ja isa elatist maksis, siis tema pere oli jutu järgi kogu aeg näljas ja paljas.

Seda “elavad nagu kuninga kassid” öeldakse mõnikord siin pea kõigi elatisenõudjate naiste üle, kes ise panustavad vähem kui elatis. Millegipärast need naised sellega küll nõus ei taha olla.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina saan ka väga edukalt hakkama, aga kui laps oli minu juures ja isa elatist maksis, siis tema pere oli jutu järgi kogu aeg näljas ja paljas.

Huvitav lugu. Kui see laps tema juures on, siis peab ju ikka selle lapse eest maksma ja asju ostma. Ju siis elavadki nii soodsalt ja minimaaltasemel, et lapsele kulub oluliselt vähem kui 290 euri.

Uue süsteemiga võid ju oma lapse uuesti enda juurde tagasi võtta, siis saad lisaks ka 3 lapse toetust. Ja isa peab maksma uue seaduse järgi märksa vähem. Ei saa enam kurta, et on näljas ja paljas. Praegu peesitab sinu makstava elatise najal (summa, mida ise sinule tasuda ei suutnud) ning lisaks lastetoetus.

Ma arvan, et kui elad lapsega koos, siis ei pane tähele, kui palju täpselt ühele lapsele kuus raha kulub. Ei saa ju ka nii detailselt seda söögi jms kulu välja arvutada. Kui lapsega koos enam ei ela ja nõutakse konkreetne summa, siis tundubki röögatu raha. Tegelikult lähevad suured summad lapse peale niikuinii, ka siis kui tegemist on enda jooksva rahaga mitte ametliku elatisnõudega.

Ma arvan, et sellise isa jaoks tundukski paras 50 euri, aga tegelikkusest on see kaugel.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle jääb segaseks, millised kulud elatis katma peab. Kas ainult toit ja eluase, sest elatis väheneb iga päevaga, mille laps veedab vanema juures. Kui on 50/50 aeg, siis ei peaks üldse elatist maksma, aga uue seaduse järgi ju peab sest iga päeva eest läheb maha 1.80.

Meil on laps erakoolis, trenn, huviringid kõik kokku kuus 250 eur pluss riided, koolitarbed, toitlustus, eluase.

Teise lapse pealt elatis väheneb. Miks? Esimene poiss ja teine tüdruk- no ei kanna samu riideid. Miks teine odavam on?

Mitte ühtegi sellist asja pole, mida tüdruk ka kasutada saaks? Seadusemuudatust tehes arvestatakse ikka nö tavalise perega, kus isegi eri soost laste korral ostetakse osa asju unisex, eriti väiksemate laste puhul ning eeldatakse, et vanem laps saab nooremale pärandada mööblit, koolitarbeid, mänguasju jms. Elatis teise lapse eest on 30% väiksem, polegi öeldud, et teine laps on tasuta.

Kas lapsed võivad ainult väikese vanusevahega olla, nii et üks saab teise asju kasutada? Aga kui laste vanusevahe on 10 aastat? Isegi kui nad on samast soost, siis ei hoia ju 10 aastat riideid ja asju alles, vaid pead noorema jaoks kõik asjad uuesti ostma.

Siin keegi juba ütles eespool, selle nimi on mastaabisääst. Asi ei ole ainult asjades ja riietes ju. Kui sa ostad või üürid kinnisvara, siis iga lisanduv tuba on odavam. Kui teed süüa, siis iga lisanduva inimese portsjon on odavam. Ma ei usu ealeski, et iga järgmise lapse lisandudes on pere kulud kasvanud täpselt sama palju kui esimese lapse sündides. Seda on korduvalt räägitud, et kui kahe vanemaga peres elavate laste peale peaks kulutama sama palju kui praegune elatusmiinimum (x2), siis ei saaks suurem osa peresid Eestis üldse üle 1 lapse endale lubada, kui sedagi, sest 1 lapse peale kuluks juba pool keskmist palka.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mitte makstes motiveeriks see üksikvanemaks jääjat rohkem läbirääkima ja suhet hoidma juba kooselu ajal.

Just. Kuna naine ei saa rahaliselt lapsega üksi hakkama, siis see motiveeriks teda ebatervesse suhtesse jääma, kus mees võib lubada endale mida iganes. Kodus lillegi ei liiguta, lastega ei tegele, kaanib alkoholi, käib pidutsemas, peab armukesi. Kõik peab naine ära kannatama, sest üksi ei suudaks lapsi oma rahakotist ülal pidada. Normaalne?

Kui palju on siin Perekoolis selliseid teemasid olnud! Naine imikuga kodus, rase või lihtsalt tööta, hariduseta, mees vägivallatseb või käitub muidu nõmedalt ja hoolimatult, kodus midagi ei tee, käib ainult pidutsemas, aga naine ei saa kuskile minna, sest tal pole (piisavalt) raha. Muidugi on süüdi naised, kui suhe lörri läheb. Peaks ju taluma kõik viimseni ära nagu vanasti naised talusid. Sealhulgas füüsilise vägivalla.

Kui mees läheb uue naise juurde, siis seda peaks ka taluma ja fiktiivselt justkui kooselus edasi olema.

 

55 000 last elab eestis üksikvanemaga, see on epideemia.

Just. Ja need 55 000 last elavad üksikvanemaga, sest kõik need naised on kullakaevajad, kes ise tahavad lapsi üksi kasvatada ja mehest lahti saada? Sest elatisega kaasneb ju tohutu rikkus, mis kaalub üles lastega tegelemise vaeva. Lubage naerda….Tunduvalt mõistlikum oleks abielluda rikkuriga, mitte mingeid lapsi saada, siis lahutada ja teenida lahutuselt kenad summad. Lastega vaeva nägema ei pea ja kõik raha jääb ka endale. Või siis jääda rikkuriga suhtesse, eeldatavalt endast oluliselt vanemaga, et see palju varem ära sureks. Siis pappi jalaga segada ja mingite lastega jändama ei pea.

Aga siin on geenius, kes arvab, et naised sihilikult otsivad meest, kellega lapsed teha ja siis välja visata, et elatisest “rikkaks” saada 😀 Nende 55 000 üksikvanemaks jäämisel on suur roll mehe tegevusel ikkagi. Siiamaani on ühiskonnas väga suur teema see, et mehed ei viitsi tegeleda oma lastega ega kodustes tegemistes panustada. Miks sellise mehega siis koos elama peaks? Naisel on ju palju lihtsam hoolitseda vaid päris laste eest, mitte talutada ja hooldada veel üht täiskasvanut.

+7
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lükkame naised ja lapsed veelgi suuremasse vaesusesse. Lapsi üksi kasvatava vanema panus on tegelikult rahaliselt korvamatu.

Pealegi on Eestis meeste palgad niikuinii suuremad.

Kõik turvalisus, mis kolme lapse toetusega loodi, lõhutakse nüüd teisest otsast elatist lõhkudes.

https://epl.delfi.ee/arvamus/liisa-oviir-paindlikkus-laste-ja-uksikemade-arvel-tanan-ei?id=83313873

Miks naised ja lapsed? Mul on laps isa juures. Loomulikult nõutakse minult elatist nii palju, kui võimalik, sealjuures lastetoetus laekub ka isa arvele, seega minu ülejäänud 2 last saavad 120 eurot lastetoetust. Paljulapselise toetust ei saa, sest kodus on ju lapsi 2, mis siis, et maksan täie rauaga elatist ka kolmandale. Isal on muidugi veel lapsi ja nende pere saab lisaks veel paljulapselise toetust. Elavad nagu kuninga kassid ju, vaesusesse nad küll ei jää, kui ma 100 eurot vähem maksma hakkan. Mina saan ka väga edukalt hakkama, aga kui laps oli minu juures ja isa elatist maksis, siis tema pere oli jutu järgi kogu aeg näljas ja paljas.

Seda “elavad nagu kuninga kassid” öeldakse mõnikord siin pea kõigi elatisenõudjate naiste üle, kes ise panustavad vähem kui elatis. Millegipärast need naised sellega küll nõus ei taha olla.

No kui arvestada, et mõlema vanema palgale ja uue naise arvele laekuvale elatisele ja paljulapselise toetusele lisaks jääb nüüd isal alles  292, mis enne mulle maksis, lisaks minu makstav 292 ja veel 60 eurot, see teeb 644 eurot iga kuu arvele juurde. Ei ole ka kehv summa.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mitte makstes motiveeriks see üksikvanemaks jääjat rohkem läbirääkima ja suhet hoidma juba kooselu ajal.

Just. Kuna naine ei saa rahaliselt lapsega üksi hakkama, siis see motiveeriks teda ebatervesse suhtesse jääma, kus mees võib lubada endale mida iganes. Kodus lillegi ei liiguta, lastega ei tegele, kaanib alkoholi, käib pidutsemas, peab armukesi. Kõik peab naine ära kannatama, sest üksi ei suudaks lapsi oma rahakotist ülal pidada. Normaalne?

Kui palju on siin Perekoolis selliseid teemasid olnud! Naine imikuga kodus, rase või lihtsalt tööta, hariduseta, mees vägivallatseb või käitub muidu nõmedalt ja hoolimatult, kodus midagi ei tee, käib ainult pidutsemas, aga naine ei saa kuskile minna, sest tal pole (piisavalt) raha. Muidugi on süüdi naised, kui suhe lörri läheb. Peaks ju taluma kõik viimseni ära nagu vanasti naised talusid. Sealhulgas füüsilise vägivalla.

Kui mees läheb uue naise juurde, siis seda peaks ka taluma ja fiktiivselt justkui kooselus edasi olema.

55 000 last elab eestis üksikvanemaga, see on epideemia.

<p style=”text-align: left;”>Just. Ja need 55 000 last elavad üksikvanemaga, sest kõik need naised on kullakaevajad, kes ise tahavad lapsi üksi kasvatada ja mehest lahti saada? Sest elatisega kaasneb ju tohutu rikkus, mis kaalub üles lastega tegelemise vaeva. Lubage naerda….Tunduvalt mõistlikum oleks abielluda rikkuriga, mitte mingeid lapsi saada, siis lahutada ja teenida lahutuselt kenad summad. Lastega vaeva nägema ei pea ja kõik raha jääb ka endale. Või siis jääda rikkuriga suhtesse, eeldatavalt endast oluliselt vanemaga, et see palju varem ära sureks. Siis pappi jalaga segada ja mingite lastega jändama ei pea.

Aga siin on geenius, kes arvab, et naised sihilikult otsivad meest, kellega lapsed teha ja siis välja visata, et elatisest “rikkaks” saada 😀 Nende 55 000 üksikvanemaks jäämisel on suur roll mehe tegevusel ikkagi. Siiamaani on ühiskonnas väga suur teema see, et mehed ei viitsi tegeleda oma lastega ega kodustes tegemistes panustada. Miks sellise mehega siis koos elama peaks? Naisel on ju palju lihtsam hoolitseda vaid päris laste eest, mitte talutada ja hooldada veel üht täiskasvanut.

Kui maakohtades sünnitatakse lapsi, et saada miinimumpalga suurust vanemahüvitist, siis miks tundub imelik, et tahetakse pärast ennast elatise abil ülal pidada?

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina saan ka väga edukalt hakkama, aga kui laps oli minu juures ja isa elatist maksis, siis tema pere oli jutu järgi kogu aeg näljas ja paljas.

Huvitav lugu. Kui see laps tema juures on, siis peab ju ikka selle lapse eest maksma ja asju ostma. Ju siis elavadki nii soodsalt ja minimaaltasemel, et lapsele kulub oluliselt vähem kui 290 euri.

Uue süsteemiga võid ju oma lapse uuesti enda juurde tagasi võtta, siis saad lisaks ka 3 lapse toetust. Ja isa peab maksma uue seaduse järgi märksa vähem. Ei saa enam kurta, et on näljas ja paljas. Praegu peesitab sinu makstava elatise najal (summa, mida ise sinule tasuda ei suutnud) ning lisaks lastetoetus.

Ma arvan, et kui elad lapsega koos, siis ei pane tähele, kui palju täpselt ühele lapsele kuus raha kulub. Ei saa ju ka nii detailselt seda söögi jms kulu välja arvutada. Kui lapsega koos enam ei ela ja nõutakse konkreetne summa, siis tundubki röögatu raha. Tegelikult lähevad suured summad lapse peale niikuinii, ka siis kui tegemist on enda jooksva rahaga mitte ametliku elatisnõudega.

Ma arvan, et sellise isa jaoks tundukski paras 50 euri, aga tegelikkusest on see kaugel.

Kui tema mulle elatist maksis, siis rääkis, et tema kulutab igale peres kasvavale lapsele 180 eurot kuus, seega peaks maksma ka elatist 180, sest tema tahab oma lapsi võrdselt kohelda. Kui nüüd minult saab 292, lisaks 60 lastetoetust, siis on ju selge, et minu makstavast elatisest 180 läheb lapsele, 172 ilmselt kulutatakse endale. Või hakkas tõesti isa nüüd lapse peale 644 eurot iga kuu kulutama?? Vaevalt küll.

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

 Ma ei usu ealeski, et iga järgmise lapse lisandudes on pere kulud kasvanud täpselt sama palju kui esimese lapse sündides.

Mida sa ei usu? Kõik ei planeeri jutti endale lapsi teha ega pane lapsi paika plaanimajanduse korras, et kui palju täpselt ja mis vahega nad tulevad. Võivadki jääda 5+aastased vahed. Ja ruumipuuduse/rahapuuduse vms tõttu müüakse/antakse eelneva lapse asju ära, mitte ei hoita kõike viimseni alles, sest äkki tuleb kunagi veel mõni laps.

Minu tuttavad on küll enda lapsele väikseks jäänud asjad, riided, jalanõud, tarbed, vankrid jms maha müünud/ära andnud, sest enam pole vaja, aga igasugune raha ja ruum kuluks ära. Samas nad ilmselt ei plaani piirduda ühe lapsega. Millal järgmine laps saadakse, pole veel teada. See tähendab, et tulevikus tuleb uuesti vanker, riided jms beebitarbed osta.

Täpselt sama palju muidugi ei kasva need kulud. Mingi nn mastaabikoefitsient muidugi on. Aga rahaliselt on ju ikkagi suur vahe, kas sul on 1, 2 või 3 last. Iga lapse jaoks on ju vaja riideid, tarvikuid, sööki, koolitarbeid, lasteaiamaksu jms. Sünnib uus laps, ostetakse ikka samamoodi toite, mähkmeid, lutte jne.

Lõppkokkuvõttes läheb ju iga uue vastsündinud peale enam-vähem samasugune summa. Kuna iga aastaga elukallidus tõuseb, siis asjad maksavad ka üha rohkem. Pigem kulub iga lapse sünniga asjadele rohkem raha. Miks peaks imiku peale iga korraga üha vähem raha kuluma? Kui sünnib 3. laps, siis temale kulub alguses vähem raha kui teisele ja teisele vähem kui esimesele. Kus on loogika? Iga järgnev laps vajab vähem toitu ja mähkmeid?? Elektri ja vee kulu ühe lapse kohta on ju ikka üldiselt sama, olgu neid 1 või 3.

+7
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui tema mulle elatist maksis, siis rääkis, et tema kulutab igale peres kasvavale lapsele 180 eurot kuus, seega peaks maksma ka elatist 180, sest tema tahab oma lapsi võrdselt kohelda. Kui nüüd minult saab 292, lisaks 60 lastetoetust, siis on ju selge, et minu makstavast elatisest 180 läheb lapsele, 172 ilmselt kulutatakse endale. Või hakkas tõesti isa nüüd lapse peale 644 eurot iga kuu kulutama?? Vaevalt küll.

Aga miks sa nõustusid talle see 292 maksma? Maksnud siis täpselt see summa, mida ta pidavat lapsele kulutama – 180 euri kuus. Ise ju ka tunnistas seda.

Praegu sa annad oma eksile 170 euri taskuraha, et ta saaks õlut osta, reisil käia jms. Ei ole normaalne. Vaevalt ta seda ülejäägi 170 lapsele kuskile fondi kogub, et ta saaks tulevikus nt auto või korteri osta vms.

Mina sinu asemel nüüd selle uue seaduse raames võtaks lapse tagasi ja küsikski mehelt see 180 euri või siis, mida seadus täpselt ette määrab.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja need 55 000 last elavad üksikvanemaga, sest kõik need naised on kullakaevajad, kes ise tahavad lapsi üksi kasvatada ja mehest lahti saada? Sest elatisega kaasneb ju tohutu rikkus, mis kaalub üles lastega tegelemise vaeva. Lubage naerda….

See on pigem see teema, et kehtiv elatis on piisavalt suur, et ka laste olemasolul vähe kiiva kiskuva suhtega enam mitte vaeva näha. Kui mehel piisavalt suur sissetulek, et jõuaks elatise ära maksta, siis võib ta rahuliku südamega minema kupatada. 80% lahkuminekutest olla naise algatatud. Kui kõik need lahutused oleks tingitud meeste vägivaldsusest või alkoholismist, siis ajaksid meie vanglad kas üle ääre või sureks mehi massiliselt viinasurma. Tegelikuses aga need mehed miskipärast märgatavalt sagedamini vanglatesse ei satu ega kipu ka muust populatsioonist sagedamini viinasurma surema. Probleemsemad on hoopis järgmised 10-20 aastat kohtutäituri kliendid. Kehtiv elatis on piisavalt suur, et koos riigi-poolse lastetoetusega võimaldab lapse ülal pidada ilma, et ema peaks omalt poolt oluliselt raha panustama. Probleemideta elatist saav üksikema võib enda palga tervenisti endale kulutada. Pole just suur rikastumise plaan, aga neile, kel just see bioloogilise kella tiksumine väga kõrvulukustav on, igal juhul vägagi väljavaateid avardav. Planeeritav muudatus peaks ennekõike mõjutama mitte kullakaevureid, vaid just neid mõtlematuid sigijaid, kellel vahet pole mitu last põlle alt välja vupsab, küll isad nende kulud kinni maksavad.

+5
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mitte makstes motiveeriks see üksikvanemaks jääjat rohkem läbirääkima ja suhet hoidma juba kooselu ajal.

Just. Kuna naine ei saa rahaliselt lapsega üksi hakkama, siis see motiveeriks teda ebatervesse suhtesse jääma, kus mees võib lubada endale mida iganes. Kodus lillegi ei liiguta, lastega ei tegele, kaanib alkoholi, käib pidutsemas, peab armukesi. Kõik peab naine ära kannatama, sest üksi ei suudaks lapsi oma rahakotist ülal pidada. Normaalne?

Kui palju on siin Perekoolis selliseid teemasid olnud! Naine imikuga kodus, rase või lihtsalt tööta, hariduseta, mees vägivallatseb või käitub muidu nõmedalt ja hoolimatult, kodus midagi ei tee, käib ainult pidutsemas, aga naine ei saa kuskile minna, sest tal pole (piisavalt) raha. Muidugi on süüdi naised, kui suhe lörri läheb. Peaks ju taluma kõik viimseni ära nagu vanasti naised talusid. Sealhulgas füüsilise vägivalla.

Kui mees läheb uue naise juurde, siis seda peaks ka taluma ja fiktiivselt justkui kooselus edasi olema.

55 000 last elab eestis üksikvanemaga, see on epideemia.

Just. Ja need 55 000 last elavad üksikvanemaga, sest kõik need naised on kullakaevajad, kes ise tahavad lapsi üksi kasvatada ja mehest lahti saada? Sest elatisega kaasneb ju tohutu rikkus, mis kaalub üles lastega tegelemise vaeva. Lubage naerda….Tunduvalt mõistlikum oleks abielluda rikkuriga, mitte mingeid lapsi saada, siis lahutada ja teenida lahutuselt kenad summad. Lastega vaeva nägema ei pea ja kõik raha jääb ka endale. Või siis jääda rikkuriga suhtesse, eeldatavalt endast oluliselt vanemaga, et see palju varem ära sureks. Siis pappi jalaga segada ja mingite lastega jändama ei pea.

Aga siin on geenius, kes arvab, et naised sihilikult otsivad meest, kellega lapsed teha ja siis välja visata, et elatisest “rikkaks” saada 😀 Nende 55 000 üksikvanemaks jäämisel on suur roll mehe tegevusel ikkagi. Siiamaani on ühiskonnas väga suur teema see, et mehed ei viitsi tegeleda oma lastega ega kodustes tegemistes panustada. Miks sellise mehega siis koos elama peaks? Naisel on ju palju lihtsam hoolitseda vaid päris laste eest, mitte talutada ja hooldada veel üht täiskasvanut.

Loomulikult raha muudab kõike. Kui elad mehega koos, lapsed, elate nii keskpäraselt ja sa võidaksid korraga miljoni, siis sinu suhe mehega laguneks. Sul on raha, tal ei ole, hakkate tülitsema, lähete lahku, lapsed jäävad sinuga sest nii on eestis tavaks ja mees kes oli tore ja hea isa lastele, on nüüd võõras inimene kes peab elatist maksma.

Elatisest rikkaks saada? Ka 250 eurot kuus on väga suur raha, puhas raha. Kui sul on brutopalk 1000 eurot, siis 250 eurot saada iga kuu + lastetoetused – saad juba valida endale suhtevaba elu. Laps on rahateenija. 250 euroga maksad kodulaenu ära ja tänu lapsele on sinul oma kinnisvara kunagi. Aga lapsele kulutad nii palju kui sina kulutad. Mehele räägid kuidas ei tule rahast välja jne, anna raha juurde.

Selline on elu.

+6
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miskipärast hooldekodude arved nende 100euroste elatisisade puhul on hiljem tunduvalt kõrgemad. Ja sellest ei räägi keegi.

Minu 2 lugu on sellised:

1. Minu isa on olnud elupõline l.ts ja mängur, peret on toetanud minimaalselt. See on muidugi kivi ema kapsaaeda, kes terve elu kangelaslikult seda elajat, kes endale ise putrugi keeta ei oska, oma kaela peal kandis ja sama kangelaslikult peale oma surma selle eluka minu kaela peale jättis. Nüüd on nii, et minu kulud sellele töllakale peaks olema 200€ hooldushaiglale + 200€ korteri eest, mille ainult kohtu määrusega müüdud saan, sest tölakast isal on töllakas poeg, kes keeldub korterit müümast ja isa ülal pidamast. Ehk siis kokku 400€ kuus kulusid töllaka eest, kes pole perekonda kuidagigi panustanud.

2. Minu lapse isa loobus vastutamast lapse eest kohe peale lapse sündi. Enne oli lapsesaamissoov suur ja vägev. Pidin imiku kõrvalt tööle minema, suutsin isegi endale ja lapsele 3 aasta jooksul oma kodu osta. Lapse isa panus oli lapse 18!-aastaseks saamiseni 100€ kuus (lapse isa on mind ähvardanud kohtussemineku puhul oma sidemetega Reformierakonnas). Last on loksutatud mitme kodu vahet (minu oma on muidugi kogu aeg olnud üks ja sama), isa on “tegelenud” lapsega (st ta arvuti taha mugavasti istutanud). Täiskasvanud laps ei taha oma isa praegu enam näha ega tunda. Omal ajal oli seda lastekaitseametnikele võimatu selgeks teha – isa pähemäärimisaktsioon oli ikka võimas. Kui see isa vanaks jääb, siis ilmselt tuleb minu lapsel selle töllaka hooldekoduarveid maksma hakata.

Ainsad seadused, mis töötaksid, oleks sellised, et 95% juhtudest jääb lahutatud laps ema kasvatada, isale palgast kindel % elatiseks ja kui tahavad kokku saada, siis saagu, kui ei taha, pole lastekaitsetädide terrorit vaja. Suurem osa apsi, muuseas, ei taha mingi aeg peale lahutust isaga kokku saada.

Ja pensionäridele tuleks luua riiklik vaestekodude võrk, kus elementaarne söök-jook ja arstiabi on kättesaadav.

Aga selliseid lahendusi me paduliberaalne riik loomulikult ette ei võta.

Seega julgeks mina lapse saada vaid üksikemana algusest peale ja küll see isaigatsus segaduses lapsel ka kiiresti üle läheb.

Hilisem agoonia töllmoka hooldekodude hiigelarveid plekkides on märksa suurem kui see lapsik “tahan izzzzziiiit!”

+7
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miskipärast hooldekodude arved nende 100euroste elatisisade puhul on hiljem tunduvalt kõrgemad. Ja sellest ei räägi keegi.

Minu 2 lugu on sellised:

1. Minu isa on olnud elupõline l.ts ja mängur, peret on toetanud minimaalselt. See on muidugi kivi ema kapsaaeda, kes terve elu kangelaslikult seda elajat, kes endale ise putrugi keeta ei oska, oma kaela peal kandis ja sama kangelaslikult peale oma surma selle eluka minu kaela peale jättis. Nüüd on nii, et minu kulud sellele töllakale peaks olema 200€ hooldushaiglale + 200€ korteri eest, mille ainult kohtu määrusega müüdud saan, sest tölakast isal on töllakas poeg, kes keeldub korterit müümast ja isa ülal pidamast. Ehk siis kokku 400€ kuus kulusid töllaka eest, kes pole perekonda kuidagigi panustanud.

2. Minu lapse isa loobus vastutamast lapse eest kohe peale lapse sündi. Enne oli lapsesaamissoov suur ja vägev. Pidin imiku kõrvalt tööle minema, suutsin isegi endale ja lapsele 3 aasta jooksul oma kodu osta. Lapse isa panus oli lapse 18!-aastaseks saamiseni 100€ kuus (lapse isa on mind ähvardanud kohtussemineku puhul oma sidemetega Reformierakonnas). Last on loksutatud mitme kodu vahet (minu oma on muidugi kogu aeg olnud üks ja sama), isa on “tegelenud” lapsega (st ta arvuti taha mugavasti istutanud). Täiskasvanud laps ei taha oma isa praegu enam näha ega tunda. Omal ajal oli seda lastekaitseametnikele võimatu selgeks teha – isa pähemäärimisaktsioon oli ikka võimas. Kui see isa vanaks jääb, siis ilmselt tuleb minu lapsel selle töllaka hooldekoduarveid maksma hakata.

Ainsad seadused, mis töötaksid, oleks sellised, et 95% juhtudest jääb lahutatud laps ema kasvatada, isale palgast kindel % elatiseks ja kui tahavad kokku saada, siis saagu, kui ei taha, pole lastekaitsetädide terrorit vaja. Suurem osa apsi, muuseas, ei taha mingi aeg peale lahutust isaga kokku saada.

Ja pensionäridele tuleks luua riiklik vaestekodude võrk, kus elementaarne söök-jook ja arstiabi on kättesaadav.

Aga selliseid lahendusi me paduliberaalne riik loomulikult ette ei võta.

Seega julgeks mina lapse saada vaid üksikemana algusest peale ja küll see isaigatsus segaduses lapsel ka kiiresti üle läheb.

Hilisem agoonia töllmoka hooldekodude hiigelarveid plekkides on märksa suurem kui see lapsik “tahan izzzzziiiit!”

Väga rõve jutt sul.

+9
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle jääb segaseks, millised kulud elatis katma peab. Kas ainult toit ja eluase, sest elatis väheneb iga päevaga, mille laps veedab vanema juures. Kui on 50/50 aeg, siis ei peaks üldse elatist maksma, aga uue seaduse järgi ju peab sest iga päeva eest läheb maha 1.80.

Meil on laps erakoolis, trenn, huviringid kõik kokku kuus 250 eur pluss riided, koolitarbed, toitlustus, eluase.

Teise lapse pealt elatis väheneb. Miks? Esimene poiss ja teine tüdruk- no ei kanna samu riideid. Miks teine odavam on?

Mitte ühtegi sellist asja pole, mida tüdruk ka kasutada saaks? Seadusemuudatust tehes arvestatakse ikka nö tavalise perega, kus isegi eri soost laste korral ostetakse osa asju unisex, eriti väiksemate laste puhul ning eeldatakse, et vanem laps saab nooremale pärandada mööblit, koolitarbeid, mänguasju jms. Elatis teise lapse eest on 30% väiksem, polegi öeldud, et teine laps on tasuta.

Kas lapsed võivad ainult väikese vanusevahega olla, nii et üks saab teise asju kasutada? Aga kui laste vanusevahe on 10 aastat? Isegi kui nad on samast soost, siis ei hoia ju 10 aastat riideid ja asju alles, vaid pead noorema jaoks kõik asjad uuesti ostma.

Siin keegi juba ütles eespool, selle nimi on mastaabisääst. Asi ei ole ainult asjades ja riietes ju. Kui sa ostad või üürid kinnisvara, siis iga lisanduv tuba on odavam. Kui teed süüa, siis iga lisanduva inimese portsjon on odavam. Ma ei usu ealeski, et iga järgmise lapse lisandudes on pere kulud kasvanud täpselt sama palju kui esimese lapse sündides. Seda on korduvalt räägitud, et kui kahe vanemaga peres elavate laste peale peaks kulutama sama palju kui praegune elatusmiinimum (x2), siis ei saaks suurem osa peresid Eestis üldse üle 1 lapse endale lubada, kui sedagi, sest 1 lapse peale kuluks juba pool keskmist palka.

See mastaabisääst on marginaalne. Säästad ehk tõesti mingi osa toidukuludelt, paned äkki supi sisse rohkem vett, teed toidud lahjemad, aga ega siis iga järgmine laps hakka eelmisest vähem sööma, vähem riideid tarbima, vett kulutama. Kuna palka ju laste sündides juurde ei panda, siis hoiad lihtsalt kokku. Paned lapsed ühte tuppa elama, käid vähem kinos-teatris-kontserdil-muuseumis jne.

+4
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei usu ealeski, et iga järgmise lapse lisandudes on pere kulud kasvanud täpselt sama palju kui esimese lapse sündides.

Mida sa ei usu? Kõik ei planeeri jutti endale lapsi teha ega pane lapsi paika plaanimajanduse korras, et kui palju täpselt ja mis vahega nad tulevad. Võivadki jääda 5+aastased vahed. Ja ruumipuuduse/rahapuuduse vms tõttu müüakse/antakse eelneva lapse asju ära, mitte ei hoita kõike viimseni alles, sest äkki tuleb kunagi veel mõni laps.

Minu tuttavad on küll enda lapsele väikseks jäänud asjad, riided, jalanõud, tarbed, vankrid jms maha müünud/ära andnud, sest enam pole vaja, aga igasugune raha ja ruum kuluks ära. Samas nad ilmselt ei plaani piirduda ühe lapsega. Millal järgmine laps saadakse, pole veel teada. See tähendab, et tulevikus tuleb uuesti vanker, riided jms beebitarbed osta.

Täpselt sama palju muidugi ei kasva need kulud. Mingi nn mastaabikoefitsient muidugi on. Aga rahaliselt on ju ikkagi suur vahe, kas sul on 1, 2 või 3 last. Iga lapse jaoks on ju vaja riideid, tarvikuid, sööki, koolitarbeid, lasteaiamaksu jms. Sünnib uus laps, ostetakse ikka samamoodi toite, mähkmeid, lutte jne.

Lõppkokkuvõttes läheb ju iga uue vastsündinud peale enam-vähem samasugune summa. Kuna iga aastaga elukallidus tõuseb, siis asjad maksavad ka üha rohkem. Pigem kulub iga lapse sünniga asjadele rohkem raha. Miks peaks imiku peale iga korraga üha vähem raha kuluma? Kui sünnib 3. laps, siis temale kulub alguses vähem raha kui teisele ja teisele vähem kui esimesele. Kus on loogika? Iga järgnev laps vajab vähem toitu ja mähkmeid?? Elektri ja vee kulu ühe lapse kohta on ju ikka üldiselt sama, olgu neid 1 või 3.

Natuke vastuoluline jutt. Alguses ei usu, et kulub täpselt sama raha, siis möönnad, et mingi mastaabiefekt kindlasti on ja lõpus räägid, et kulub isegi rohkem raha? Rahaliselt on muidugi vahe, kas on 1, 2 või 3 last, aga keegi polegi öelnud ju, et järgmine laps on tasuta, vaid 30% väiksema kuluga ja ma usun, et see on enamus peredes reaalne olukord.

Rääkides siis asjadest. Enda laste vanad asjad antakse ära, aga kui on vaja oma uuele lapsele asju, siis teistelt ei kõlba asju vastu võtta? Või pole kelleltki võtta? Või ei kõlba ise osta kasutatud lasteasju, kuigi enda omasid müüa kõlbas? Elukallidust pole üldse mõtet mängu tuua, sest üldiselt tõusevad ka palgad ja elatis tõuseb samuti koos elukalliduse tõusuga.

Minul sünnib kohe teine laps ja olen ostnud talle juurde ainult üksikud asjad. Isegi kui lapsed ei tuleks samast soost, saaks ta kasutada eelmise lapse käru, üleriideid, mööblit, mänguasju, jne. Riided peaks tõesti uued muretsema kui tuleks teisest soost laps, aga ma olen juba praegu sõprade-tuttavate käest nii palju riideid saanud, et poleks osta vajagi ja lisaks müüakse järelturul väga palju peaaegu uusi lasteriideid. Elama hakkavad nad ühes toas ja isegi kui nad oleks eri soost, elaksid nad ikka ühes toas kuni kooliminekuni kindlasti.

Juba seetõttu ütlen, et teise lapse peale kulub vähem, et esimese lapsega on ikka see, et tahaks talle ainult uusi ja ilusad asju, aga teise lapsega saad aru, et laps kasvab kõikidest asjadest nii kiiresti välja ja lisaks on asju maailmas nii palju, et ainult uusi ja kalleid lasteasju lihtsalt pole mõtet osta. Samuti saad teise lapsega aru, et esimese lapsega ostsid päris palju selliseid asju kokku, mida tegelikult vaja ei läinud.

Lisan veel, et kui inimesed ei planeeri üldse ette, siis on see natuke nende enda viga ka.

+9
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui tema mulle elatist maksis, siis rääkis, et tema kulutab igale peres kasvavale lapsele 180 eurot kuus, seega peaks maksma ka elatist 180, sest tema tahab oma lapsi võrdselt kohelda. Kui nüüd minult saab 292, lisaks 60 lastetoetust, siis on ju selge, et minu makstavast elatisest 180 läheb lapsele, 172 ilmselt kulutatakse endale. Või hakkas tõesti isa nüüd lapse peale 644 eurot iga kuu kulutama?? Vaevalt küll.

Aga miks sa nõustusid talle see 292 maksma? Maksnud siis täpselt see summa, mida ta pidavat lapsele kulutama – 180 euri kuus. Ise ju ka tunnistas seda.

Praegu sa annad oma eksile 170 euri taskuraha, et ta saaks õlut osta, reisil käia jms. Ei ole normaalne. Vaevalt ta seda ülejäägi 170 lapsele kuskile fondi kogub, et ta saaks tulevikus nt auto või korteri osta vms.

Mina sinu asemel nüüd selle uue seaduse raames võtaks lapse tagasi ja küsikski mehelt see 180 euri või siis, mida seadus täpselt ette määrab.

Lihtsalt ei viitsi enam, 6 või 7 korda juba elatiseteemadega kohtus käidud, lihtsam on ise see summa maksta. Last tagasi võtta ei plaani, aga tulevikus hakkan vähem maksma kindlasti.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Natuke vastuoluline jutt. Alguses ei usu, et kulub täpselt sama raha, siis möönnad, et mingi mastaabiefekt kindlasti on ja lõpus räägid, et kulub isegi rohkem raha? Rahaliselt on muidugi vahe, kas on 1, 2 või 3 last, aga keegi polegi öelnud ju, et järgmine laps on tasuta, vaid 30% väiksema kuluga ja ma usun, et see on enamus peredes reaalne olukord. Rääkides siis asjadest. Enda laste vanad asjad antakse ära, aga kui on vaja oma uuele lapsele asju, siis teistelt ei kõlba asju vastu võtta? Või pole kelleltki võtta? Või ei kõlba ise osta kasutatud lasteasju, kuigi enda omasid müüa kõlbas? Elukallidust pole üldse mõtet mängu tuua, sest üldiselt tõusevad ka palgad ja elatis tõuseb samuti koos elukalliduse tõusuga. Minul sünnib kohe teine laps ja olen ostnud talle juurde ainult üksikud asjad. Isegi kui lapsed ei tuleks samast soost, saaks ta kasutada eelmise lapse käru, üleriideid, mööblit, mänguasju, jne. Riided peaks tõesti uued muretsema kui tuleks teisest soost laps, aga ma olen juba praegu sõprade-tuttavate käest nii palju riideid saanud, et poleks osta vajagi ja lisaks müüakse järelturul väga palju peaaegu uusi lasteriideid. Elama hakkavad nad ühes toas ja isegi kui nad oleks eri soost, elaksid nad ikka ühes toas kuni kooliminekuni kindlasti. Juba seetõttu ütlen, et teise lapse peale kulub vähem, et esimese lapsega on ikka see, et tahaks talle ainult uusi ja ilusad asju, aga teise lapsega saad aru, et laps kasvab kõikidest asjadest nii kiiresti välja ja lisaks on asju maailmas nii palju, et ainult uusi ja kalleid lasteasju lihtsalt pole mõtet osta. Samuti saad teise lapsega aru, et esimese lapsega ostsid päris palju selliseid asju kokku, mida tegelikult vaja ei läinud. Lisan veel, et kui inimesed ei planeeri üldse ette, siis on see natuke nende enda viga ka.

Sa oled mastaabisäästust valesti aru saanud. See ei ole see, et teise lapse pealt hoian kokku ja panen ta oma õe/vennaga samasse tuppa elama, vaid mastaabisääst peaks tekkima ka juhul, kui teed kõik samad kulutused kui esimese lapse puhul, aga ikkagi säästad. Loomulikult võid sa öelda, et esmesele lapsele kulus meelelahutuseks palju, sest käisime 2 korda nädalas kinos, aga teisele ei kulu midagi, sest kinos me enam ei käi. See on lihtsalt kokkuhoid, mitte mastaabisääst.

 

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle jääb segaseks, millised kulud elatis katma peab. Kas ainult toit ja eluase, sest elatis väheneb iga päevaga, mille laps veedab vanema juures. Kui on 50/50 aeg, siis ei peaks üldse elatist maksma, aga uue seaduse järgi ju peab sest iga päeva eest läheb maha 1.80.

Meil on laps erakoolis, trenn, huviringid kõik kokku kuus 250 eur pluss riided, koolitarbed, toitlustus, eluase.

Teise lapse pealt elatis väheneb. Miks? Esimene poiss ja teine tüdruk- no ei kanna samu riideid. Miks teine odavam on?

Mitte ühtegi sellist asja pole, mida tüdruk ka kasutada saaks? Seadusemuudatust tehes arvestatakse ikka nö tavalise perega, kus isegi eri soost laste korral ostetakse osa asju unisex, eriti väiksemate laste puhul ning eeldatakse, et vanem laps saab nooremale pärandada mööblit, koolitarbeid, mänguasju jms. Elatis teise lapse eest on 30% väiksem, polegi öeldud, et teine laps on tasuta.

Kas lapsed võivad ainult väikese vanusevahega olla, nii et üks saab teise asju kasutada? Aga kui laste vanusevahe on 10 aastat? Isegi kui nad on samast soost, siis ei hoia ju 10 aastat riideid ja asju alles, vaid pead noorema jaoks kõik asjad uuesti ostma.

Siin keegi juba ütles eespool, selle nimi on mastaabisääst. Asi ei ole ainult asjades ja riietes ju. Kui sa ostad või üürid kinnisvara, siis iga lisanduv tuba on odavam. Kui teed süüa, siis iga lisanduva inimese portsjon on odavam. Ma ei usu ealeski, et iga järgmise lapse lisandudes on pere kulud kasvanud täpselt sama palju kui esimese lapse sündides. Seda on korduvalt räägitud, et kui kahe vanemaga peres elavate laste peale peaks kulutama sama palju kui praegune elatusmiinimum (x2), siis ei saaks suurem osa peresid Eestis üldse üle 1 lapse endale lubada, kui sedagi, sest 1 lapse peale kuluks juba pool keskmist palka.

<p style=”text-align: left;”>See mastaabisääst on marginaalne. Säästad ehk tõesti mingi osa toidukuludelt, paned äkki supi sisse rohkem vett, teed toidud lahjemad, aga ega siis iga järgmine laps hakka eelmisest vähem sööma, vähem riideid tarbima, vett kulutama. Kuna palka ju laste sündides juurde ei panda, siis hoiad lihtsalt kokku. Paned lapsed ühte tuppa elama, käid vähem kinos-teatris-kontserdil-muuseumis jne.

Ja kui lapsed elaksid ühes toas siis kui pere koos on, kas siis pärast lahkuminekut ei või?

Ma juba mitu korda kirjutan, keegi pole öelnud, et kui sünnib teine laps, siis on kulude kasv 0. Aga see ei ole ka 100%. Seega minu arust see 70% esimese lapse kuludest on igati reaalne. Palka juurde ei saa laste sünniga, muidugi hoiad millegi pealt siis kokku, kui lapsi juurde tuleb.</p>
Ja mastaabisäästu all on mõeldud mitte lihtsalt supile vee lisamist, vaid et ühetoalise korteri üür on 400, 2-toalise oma 600 ja 3-toalise oma 700. Kui sünnib teine laps, siis sa ei üüri talle eraldi 1-toalist.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tore tõesti aga siis enne võtke midagi nende vanematega, kes elatist ei maksa ja keda üldse ei huvita nende lapsed. Venemaal jõuad lõpuks vangi, kui summa väga suureks kujuneb. Eestis võetakse juhiluba ära. Mu lapse isal polegi lube. Tûûp vilistab kõigile seadustele

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tore tõesti aga siis enne võtke midagi nende vanematega, kes elatist ei maksa ja keda üldse ei huvita nende lapsed. Venemaal jõuad lõpuks vangi, kui summa väga suureks kujuneb. Eestis võetakse juhiluba ära. Mu lapse isal polegi lube. Tûûp vilistab kõigile seadustele

Tore kui lapse isa on vang? Kellele sa nüüd mõtled, endale või lapsele? Ise selle mehe oma lapse isaks valisid, ise koos olite, lahku läksite.

+8
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui koos elades osteti riideid kaltsukast ning meelelahutuse ja toidu puhul jälgiti muuhulgas hindu, miks siis eraldi elades enam ei sobi nii teha?

Kui nii on kogu aeg olnud, siis küll, aga tavaliselt ju ei ole. Selline närutamine muutub normaalseks alles siis, kui issi avastab, et mingit raha peaks maksma. Ja ega ta siis ise oma uue perega nii ei ela, üksikema ja lapsed peaks paljude arvates nii elama.

+4
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miskipärast hooldekodude arved nende 100euroste elatisisade puhul on hiljem tunduvalt kõrgemad. Ja sellest ei räägi keegi.

Minu 2 lugu on sellised:

1. Minu isa on olnud elupõline l.ts ja mängur, peret on toetanud minimaalselt. See on muidugi kivi ema kapsaaeda, kes terve elu kangelaslikult seda elajat, kes endale ise putrugi keeta ei oska, oma kaela peal kandis ja sama kangelaslikult peale oma surma selle eluka minu kaela peale jättis. Nüüd on nii, et minu kulud sellele töllakale peaks olema 200€ hooldushaiglale + 200€ korteri eest, mille ainult kohtu määrusega müüdud saan, sest tölakast isal on töllakas poeg, kes keeldub korterit müümast ja isa ülal pidamast. Ehk siis kokku 400€ kuus kulusid töllaka eest, kes pole perekonda kuidagigi panustanud.

2. Minu lapse isa loobus vastutamast lapse eest kohe peale lapse sündi. Enne oli lapsesaamissoov suur ja vägev. Pidin imiku kõrvalt tööle minema, suutsin isegi endale ja lapsele 3 aasta jooksul oma kodu osta. Lapse isa panus oli lapse 18!-aastaseks saamiseni 100€ kuus (lapse isa on mind ähvardanud kohtussemineku puhul oma sidemetega Reformierakonnas). Last on loksutatud mitme kodu vahet (minu oma on muidugi kogu aeg olnud üks ja sama), isa on “tegelenud” lapsega (st ta arvuti taha mugavasti istutanud). Täiskasvanud laps ei taha oma isa praegu enam näha ega tunda. Omal ajal oli seda lastekaitseametnikele võimatu selgeks teha – isa pähemäärimisaktsioon oli ikka võimas. Kui see isa vanaks jääb, siis ilmselt tuleb minu lapsel selle töllaka hooldekoduarveid maksma hakata.

Ainsad seadused, mis töötaksid, oleks sellised, et 95% juhtudest jääb lahutatud laps ema kasvatada, isale palgast kindel % elatiseks ja kui tahavad kokku saada, siis saagu, kui ei taha, pole lastekaitsetädide terrorit vaja. Suurem osa apsi, muuseas, ei taha mingi aeg peale lahutust isaga kokku saada.

Ja pensionäridele tuleks luua riiklik vaestekodude võrk, kus elementaarne söök-jook ja arstiabi on kättesaadav.

Aga selliseid lahendusi me paduliberaalne riik loomulikult ette ei võta.

Seega julgeks mina lapse saada vaid üksikemana algusest peale ja küll see isaigatsus segaduses lapsel ka kiiresti üle läheb.

Hilisem agoonia töllmoka hooldekodude hiigelarveid plekkides on märksa suurem kui see lapsik “tahan izzzzziiiit!”

Väga rõve jutt sul.

Selline see olukord meil siin nende izzzziiidega kahjuks on.

Perekonda kaitsevad radikaalsed seadused: nagu UK-s, kus mees peale lahutust praktiliselt pankrotistub (seega mõtleb enne hoolega, kui naiselt last nõudma hakkab) või nõukaajal, kus lähtuti loodusseaduslikust põhimõttest, et laps on naise oma.

Kõik muud lahendused on lapse seisukohast lähtuvalt kas halvad või väga halvad. Ma ei ole veel tõesti päris inimestelt (meedia propaganda on teisest dimensioonist), et mõni laps päriselt ka oleks olnud rahul selle mitme vanema vahel solgutamisega.

+2
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Natuke vastuoluline jutt. Alguses ei usu, et kulub täpselt sama raha, siis möönnad, et mingi mastaabiefekt kindlasti on ja lõpus räägid, et kulub isegi rohkem raha? Rahaliselt on muidugi vahe, kas on 1, 2 või 3 last, aga keegi polegi öelnud ju, et järgmine laps on tasuta, vaid 30% väiksema kuluga ja ma usun, et see on enamus peredes reaalne olukord. Rääkides siis asjadest. Enda laste vanad asjad antakse ära, aga kui on vaja oma uuele lapsele asju, siis teistelt ei kõlba asju vastu võtta? Või pole kelleltki võtta? Või ei kõlba ise osta kasutatud lasteasju, kuigi enda omasid müüa kõlbas? Elukallidust pole üldse mõtet mängu tuua, sest üldiselt tõusevad ka palgad ja elatis tõuseb samuti koos elukalliduse tõusuga. Minul sünnib kohe teine laps ja olen ostnud talle juurde ainult üksikud asjad. Isegi kui lapsed ei tuleks samast soost, saaks ta kasutada eelmise lapse käru, üleriideid, mööblit, mänguasju, jne. Riided peaks tõesti uued muretsema kui tuleks teisest soost laps, aga ma olen juba praegu sõprade-tuttavate käest nii palju riideid saanud, et poleks osta vajagi ja lisaks müüakse järelturul väga palju peaaegu uusi lasteriideid. Elama hakkavad nad ühes toas ja isegi kui nad oleks eri soost, elaksid nad ikka ühes toas kuni kooliminekuni kindlasti. Juba seetõttu ütlen, et teise lapse peale kulub vähem, et esimese lapsega on ikka see, et tahaks talle ainult uusi ja ilusad asju, aga teise lapsega saad aru, et laps kasvab kõikidest asjadest nii kiiresti välja ja lisaks on asju maailmas nii palju, et ainult uusi ja kalleid lasteasju lihtsalt pole mõtet osta. Samuti saad teise lapsega aru, et esimese lapsega ostsid päris palju selliseid asju kokku, mida tegelikult vaja ei läinud. Lisan veel, et kui inimesed ei planeeri üldse ette, siis on see natuke nende enda viga ka.

Sa oled mastaabisäästust valesti aru saanud. See ei ole see, et teise lapse pealt hoian kokku ja panen ta oma õe/vennaga samasse tuppa elama, vaid mastaabisääst peaks tekkima ka juhul, kui teed kõik samad kulutused kui esimese lapse puhul, aga ikkagi säästad. Loomulikult võid sa öelda, et esmesele lapsele kulus meelelahutuseks palju, sest käisime 2 korda nädalas kinos, aga teisele ei kulu midagi, sest kinos me enam ei käi. See on lihtsalt kokkuhoid, mitte mastaabisääst.

Oma eelmises kommentaaris ütlesin, et mastaabisääst tuleb sellest, et iga lisanduv tuba ja söögiportsjon on odavam. Sinu tsiteeritavas kommentaaris vaidlesin ma selle vastu, et kuidas kulub järgmistele lastele vähem raha, kõik ei tule jah mastaabisäästust otseselt.

Aga mastaabisääst ei tähenda ka seda, et teed kõik samad kulutused, aga ikkagi säästad, see pole ju isegi loogiline. Mastaabisääst tähendab ikkagi seda, et kulusid lisandub, aga ühiku ehk lapse peale jagades tuleb kulu väiksem kui ühe lapse kohta. Kas see tuleb sellest, et paned lapsed ühte tuppa (tuleb suurem sääst) või võtad suurema elamise, aga eluasemekulu inimese kohta on ikkagi väiksem kui varem, pole minu arust nii oluline.

Kokkuvõttes loeb minu arust see, milline on eesti perede reaalne elu ja mida saavad pered pakkuda oma lastele koos elades. Seda arvesse võttes oli praegune elatis kindlasti liiga suur.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui koos elades osteti riideid kaltsukast ning meelelahutuse ja toidu puhul jälgiti muuhulgas hindu, miks siis eraldi elades enam ei sobi nii teha?

Kui nii on kogu aeg olnud, siis küll, aga tavaliselt ju ei ole. Selline närutamine muutub normaalseks alles siis, kui issi avastab, et mingit raha peaks maksma. Ja ega ta siis ise oma uue perega nii ei ela, üksikema ja lapsed peaks paljude arvates nii elama.

Mina ei maksa ja ei saa elatist, aga mulle on jäänud mulje, et enamus eesti pered ostavad paljud asjad järelturult ja jälgivad toidu ja meelelahutuse hindu. Meie pere sissetulekud on päris head ja me ikka jälgime hindu. Nüüd saan teada, et see on närutamine 🤔

+10
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui koos elades osteti riideid kaltsukast ning meelelahutuse ja toidu puhul jälgiti muuhulgas hindu, miks siis eraldi elades enam ei sobi nii teha?

Kui nii on kogu aeg olnud, siis küll, aga tavaliselt ju ei ole. Selline närutamine muutub normaalseks alles siis, kui issi avastab, et mingit raha peaks maksma. Ja ega ta siis ise oma uue perega nii ei ela, üksikema ja lapsed peaks paljude arvates nii elama.

Kuidas nii? Perekoolis paljud käivad kaltsukates, isegi siis kui lapsi pole. Aga kui lahku on mindud, siis ei taha enam närutada?

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ei maksa ja ei saa elatist, aga mulle on jäänud mulje, et enamus eesti pered ostavad paljud asjad järelturult ja jälgivad toidu ja meelelahutuse hindu. Meie pere sissetulekud on päris head ja me ikka jälgime hindu. Nüüd saan teada, et see on närutamine 🤔

Ei ole vaja aiaaugust rääkima hakata. Hindu jälgivad ka väga rikkad inimesed, jutt pole sellest. Ma lihtsalt räägin, mida siit pidevalt loen, et lapsele ei kulugi mitte midagi. Riideid saab tasuta, meelelahutust pole vaja, trenne pole vaja jne. Keegi pole rääkinud mingist arutust laristamisest või mitte hindade jälgimisest. Naeruväärne on, kui elatist peetakse nii kõrgeks, et selle eest peaks elatise saaja mõne arust katma kõik lapse kulud pluss parasiteerib ise ka veel selle raha otsas. See pole siin mitte ainult ühe inimese arvamus, vaid päris levinud klišee.

+6
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 177 )