Esileht Koolilaps Uus kehalise kasvatuse õppekava

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )

Teema: Uus kehalise kasvatuse õppekava

Postitas:

Tundide arv suureneb. Algklassides 8 tundi kehalist. Kus need tunnid peetakse? Paljudel koolidel nt Tallinnas puudub võimla/spordihoone. Lapse koolis tegid lapsed kehalises trepijooksu mitu nädalat järjest – teiste laste tundide ajal(ilmselgelt ju mingit vaikust pole), kuni üks neist kukkus ja väga haiget sai. Poisid olid aulas rahvastepalli mängimas, tüdrukud treppidel või vastupidi. Sugulase koolis kuni nov lõpuni õues, sest võimla puudub. Õues ju tore olla, aga paduvihmas jalkat mängides saab poriseks. Vahetund peale kehalist langes söögivahetunniga kokku. 20 minutiga keeruline end pesta (dušše 3, lapsi 14) ja süüa. Enne paluks siiski igale koolile võimlat ja pesemistingimusi, siis saab ka kehalise tundide arvu suurendada.

+14
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 28.01 12:39; 28.01 14:45; 28.01 16:32; 30.01 11:46; 03.02 10:35; 03.02 16:01; 03.02 17:22; 03.02 17:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tallinn, esimesel ja viimasel veerandil on kõik kehalise kasvatuse tunnid õues. Ülejäänud ajal on 1 kord nädalas on õues. Õuetundidesse tuleb riietuda vastavalt ilmale. Porised riided kotti ning käte ja näo pesu saab kiirelt tehtud. Väiksemad käivad suhteliselt vähe üleni pesemas.

+6
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tallinn, esimesel ja viimasel veerandil on kõik kehalise kasvatuse tunnid õues. Ülejäänud ajal on 1 kord nädalas on õues. Õuetundidesse tuleb riietuda vastavalt ilmale. Porised riided kotti ning käte ja näo pesu saab kiirelt tehtud. Väiksemad käivad suhteliselt vähe üleni pesemas.

Sugulase koolis käivad kõik alates 5.klass peale kehalist dušši all. Õpetaja kontrollib pisteliselt rätikuid. Kui tunnid (alati 2 tundi kehalist järjest) langevad mõnel õnnelikul klassil viimasteks, siis pesema ei pea.
Asi pole pesemises – küsimus siiski pigem selles, et kus neid 8 tundi läbi viiakse, kui võimlat pole. Kus neid uusi erinevaid spordialasid/mänge tutvustatakse? Discgolfi muidugi metsas, aga nt minu laps pole isegi köieronimist teinud, sest võimlat pole. Rahvastepall, trepijooks, jalka, metsajooks – see on nende kehalise “menüü” olnud aastaid juba.
Mul ei ole midagi kehalise vastu ja minu lapsed käivad ka trennides, ei ole diivanil vedelejad. Aga koolidel pole ju tingimusi ..

+13
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 28.01 12:39; 28.01 14:45; 28.01 16:32; 30.01 11:46; 03.02 10:35; 03.02 16:01; 03.02 17:22; 03.02 17:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas sa ikka lugesid uudist ilusti

Ainekava jätab mulje, et kehalise kasvatuse maht kasvab praegusega võrreldes neljakordseks: kui praegu toimub põhikoolis kaks kehalise kasvatuse tundi nädalas, siis ainekava räägib arvestuslikust kaheksast nädalatunnist esimeses (1.-3. klass) ja teises (4.-6. klass) kooliastmes ning kuuest nädalatunnist kolmandas (7.-9. klass) kooliastmes.Ministeeriumi pressiesindaja Liisa Tagel selgitas tagantjärele tundide arvu erinemist nii, et tegelikult jääb tundide arv samaks, aga ainekavas arvutatakse tunde hoopis teise metoodika alusel: “Nädalatundide arv antakse õppekavas kooliastme peale ja see tuleb jagada kolme aasta peale. Siis saab teada, mitu tundi keskmiselt on ühes klassis ühes nädalas.”

Ehk siis tundide arv jääb ikka 2-3korda nädalas ja eks enamasti ikka virisevad need, kelle lapsed sporti ei tee ja trennis ei käi. Igale ilmale on vastav riietus ja enamus koolidel on enamasti kehaline väljas.

+4
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgatajal on puudulik lugemisoskus või siis lonkab tekstist arusaamine:
Nädalatundide arv antakse õppekavas kooliastme peale ja see tuleb jagada kolme aasta peale. Siis saab teada, mitu tundi keskmiselt on ühes klassis ühes nädalas.
Ja kehalises kasvatuses on ainekava, mitte õppekava.

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lugesin uudist eile päeval, http://www.err.ee. Nüüd nägin, et uuendati eile, kl 18.50. Esimeses uudises ei olnud tundide kooliastme peale jagamisest midagi. Endiselt on uudises pealkirjas “kasvatab tundide mahtu”.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 28.01 12:39; 28.01 14:45; 28.01 16:32; 30.01 11:46; 03.02 10:35; 03.02 16:01; 03.02 17:22; 03.02 17:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu poolest suurendagu mahtu. Olen väga poolt, kuigi lapsed käivad ka trennides.
Aga mu laste koolis on suur võimla + väiksem saal, lisaks staadion kooli kõrval ja turnimisväljak. Korralikud pesuruumid – kõik koolimajaga ühenduses. Seega mul on hea targutada, võibolla ma nuriseks ka kui logistika ja võimalused puuduks nagu teemaalgatajal.

+13
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.01 16:55; 29.01 23:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

…Tunnist vabastamist aga enam ette ei nähta, sest “õppimisest ja targaks saamisest ei ole võimalik vabastada”, nagu seisab uue ainekava ülevaates…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Mulle see vabastamise koht eriti “meeldib”. Kehalise kasvatuse õpetajatele on antud vabad käed arsti mängida. Ma olen aastate jooksul umbes 40 vabastustõendit kooli saatnud (90% arstide omad), kuni õpetajal alles operatsioonist kuuldes asi lõpuks kohale jõudis. Loodan, et see õppekava veel mõnda aega kehtima ei hakka.

+11
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.01 20:23; 28.01 20:50; 29.01 16:10; 29.01 23:51; 30.01 09:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle see vabastamise koht eriti “meeldib”. Kehalise kasvatuse õpetajatele on antud vabad käed arsti mängida. Ma olen aastate jooksul umbes 40 vabastustõendit kooli saatnud (90% arstide omad), kuni õpetajal alles operatsioonist kuuldes asi lõpuks kohale jõudis. Loodan, et see õppekava veel mõnda aega kehtima ei hakka.

Kui on arstitõend leiab nutikas õpetaja ikka sulle tegevust. Nt käsi kipsis -> pead jalutama teatud vahemaa, füüsilist tegevust teha ei saa -> teed referaadi või oled kohtunikuks jne

+8
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Mõistliku õpetajaga saab igasuguseid lahendusi leida, aga raskem on nende nö tippsportlastega, kelle parimad sõbrad on cm, stopper ja normid.

+14
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.01 20:23; 28.01 20:50; 29.01 16:10; 29.01 23:51; 30.01 09:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle vabastamise teemal olen pidanud tuliseid vaidlusi. Laps jääb niigi haigena teistest maha, samas aga tervis veel nii korras ei ole, et saadaks õue kehalise tundi. Samas saadetakse vabastatud lapsed samuti õue. Jutt siis algklassidest, et tulge mõistusele. Kas parem on see, et laps puudub koolist pikemalt ainult sellepärast, et ta ei peaks õues kehalises tunnis külmetama.
Muidu ei ole selle vastu üldse, et kehalise tunde rohkem oleks – lapsed liiguvad vähem, on ülekaalus jne.

+12
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oma lapse koolis on alati olnud 3 tundi nädalas nii et meid see suurenemine siis ei puuduta, kui peab tõstma kolme peale. Samas nagu üks eelkõneleja kirjutas on meil ideaalsed võimalused selleks. Võimla, üks või kaks lisasaali, korralik staadion ja lähedal ka terviserajad, mida kasutatakse.

Vabastamise halast mina aru ei saa tavaliste nohude-köhade korral. Normaalselt tuleb riidesse panna lihtsalt. Või siis mitte poolhaiget last kooli saata. Lapse koolis iga aasta peab õpetaja saatma meeldetuletuse, mis riietega ei sobi kehalises käia.

Teine lugu on muidugi tõsisemate haigustega aga no kipsis käsi või opist taastumine on hoopis midagi muud.

+4
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.01 09:05; 30.01 13:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oma lapse koolis on alati olnud 3 tundi nädalas nii et meid see suurenemine siis ei puuduta, kui peab tõstma kolme peale. Samas nagu üks eelkõneleja kirjutas on meil ideaalsed võimalused selleks. Võimla, üks või kaks lisasaali, korralik staadion ja lähedal ka terviserajad, mida kasutatakse.

Vabastamise halast mina aru ei saa tavaliste nohude-köhade korral. Normaalselt tuleb riidesse panna lihtsalt. Või siis mitte poolhaiget last kooli saata. Lapse koolis iga aasta peab õpetaja saatma meeldetuletuse, mis riietega ei sobi kehalises käia.

Teine lugu on muidugi tõsisemate haigustega aga no kipsis käsi või opist taastumine on hoopis midagi muud.

Kipsis käsi samas ei tohiks õues kõndimist takistada. Seda ongi mõeldud vabastusi silmas pidades. Kui laps saab kooli tulla, saab ta ka mingit kehalist tegevust teha. Isegi opist taastuja – füsioteraapiaga alustakse ka haiglas juba esmestel päevadel pärast oppi.

+6
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 29.01 14:32; 29.01 14:34; 30.01 07:12; 01.02 08:07; 03.02 17:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle vabastamise teemal olen pidanud tuliseid vaidlusi. Laps jääb niigi haigena teistest maha, samas aga tervis veel nii korras ei ole, et saadaks õue kehalise tundi. Samas saadetakse vabastatud lapsed samuti õue. Jutt siis algklassidest, et tulge mõistusele. Kas parem on see, et laps puudub koolist pikemalt ainult sellepärast, et ta ei peaks õues kehalises tunnis külmetama.

Muidu ei ole selle vastu üldse, et kehalise tunde rohkem oleks – lapsed liiguvad vähem, on ülekaalus jne.

Õues käimine tuleb igasugusest haigusest taastujale kasuks. Kuidas see laps kooli sai? Palju ohtlikum on veel nõrga imuunsusega lapsel umbses koolimajas lastesummas viibida.
Külma vastu aitab õige riietus. Enne lapse koolisaatmist peaks ta ikka mõned päevad õues käima.

+4
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 29.01 14:32; 29.01 14:34; 30.01 07:12; 01.02 08:07; 03.02 17:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Kuidas võtta. Meil käis ka õpetaja selle kaardi välja, et kui sai kooli tuldud, siis saab ka matka kaasa teha. Nii viidi jalahädaga laps vastu minu keeldu mitmekilomeetrisele matkale. Alles hiljem vaevus õpetaja küsima, et kuidas laps täpselt kooli sai (viidi autoga ukse ette ja pärast koju tagasi). Ja operatsioonijärgne taastusravi võib olla koolitunniga mittehaakuv. Nt kui ruumiga on kitsas, ei saa seal kõrval rõngast keerutada vms ruuminõudvat teha. Lõpuks taandubki asi sellele, et kui mõistlik on õpetaja. Üks ajab norme ja eeskirju taga ja teine saab aru, et mõne koha peal natuke järgi andes võidab kokkuvõttes rohkem.

+12
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.01 20:23; 28.01 20:50; 29.01 16:10; 29.01 23:51; 30.01 09:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Millisena te seda vabastust ette kujutate? Et laps saab vabastuse ja tunnis olema ei pea? On kuskil mujal kooli peal?
Mu laste koolis ei saa mitte ühelgi põhjusel vabastust. Sellist asja ei ole. On puudumine. Aga kui ei puudu koolist, siis kehalises peab ikka käima. Lihtsalt siis kasvõi istub niisama või on kohtunik vms aga tunnis peab olema.

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.01 16:55; 29.01 23:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Eks igaüks lähtub oma kogemustest. Kehalise õpetajad on väga erinevad. Kui võtta see niisama istumine, siis on õpetajaid, kelle jaoks see pole mingi võimalus. Asendustegevus tuleb nui neljaks leida. Nt jala murdmise puhul üks õpetaja leiaks mõneks nädalaks mingi nn säästulahenduse (kuni selleni, et lubaks viimaste tundide puhul koju ja laseks referaadi kirjutada), aga teine paneks ümber koolimaja jalutama vms (mul ei tulegi kohe kõik sellised lahedad asendustegevused meelde).
Kõik sellised tavapäratumate tervisehädadega (sellised, mis pole igapäevased; ratastoolis lapsed) on sellise õpetajatele piiramatu vabaduse andmisega hädas, kui õpetaja juhtub selline põhimõttekindel oma õiguste teadja olema.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.01 20:23; 28.01 20:50; 29.01 16:10; 29.01 23:51; 30.01 09:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eks igaüks lähtub oma kogemustest. Kehalise õpetajad on väga erinevad. Kui võtta see niisama istumine, siis on õpetajaid, kelle jaoks see pole mingi võimalus. Asendustegevus tuleb nui neljaks leida. Nt jala murdmise puhul üks õpetaja leiaks mõneks nädalaks mingi nn säästulahenduse (kuni selleni, et lubaks viimaste tundide puhul koju ja laseks referaadi kirjutada), aga teine paneks ümber koolimaja jalutama vms (mul ei tulegi kohe kõik sellised lahedad asendustegevused meelde).

Kõik sellised tavapäratumate tervisehädadega (sellised, mis pole igapäevased; ratastoolis lapsed) on sellise õpetajatele piiramatu vabaduse andmisega hädas, kui õpetaja juhtub selline põhimõttekindel oma õiguste teadja olema.

Kurb, kui õpetajaks nähakse vaenlast. Tegelikult on õpetajad ikka laste huvide eest väljas.

+2
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 29.01 14:32; 29.01 14:34; 30.01 07:12; 01.02 08:07; 03.02 17:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Kui endal negatiivseid kogemusi ei ole, siis on hästi läinud.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.01 20:23; 28.01 20:50; 29.01 16:10; 29.01 23:51; 30.01 09:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Millisena te seda vabastust ette kujutate? Et laps saab vabastuse ja tunnis olema ei pea? On kuskil mujal kooli peal?

Mu laste koolis ei saa mitte ühelgi põhjusel vabastust. Sellist asja ei ole. On puudumine. Aga kui ei puudu koolist, siis kehalises peab ikka käima. Lihtsalt siis kasvõi istub niisama või on kohtunik vms aga tunnis peab olema.

Õetütre koolis asub staadion (kus peetakse enamus tunde) ca 20 min kaugusel(tempokalt minnes). Kui lapsel oli jalaluumõra, siis ta koolis karkudega sai hakkama. Staadionile minek jäi ära. Olukordi on nii erinevaid, miks võib kehalisest vabastust olla vaja. Eriti, kui tunnid ei toimu koolis. Kui võimla/staadion asuvad kooli kõrval, on olukord hoopis teine.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 28.01 12:39; 28.01 14:45; 28.01 16:32; 30.01 11:46; 03.02 10:35; 03.02 16:01; 03.02 17:22; 03.02 17:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oma lapse koolis on alati olnud 3 tundi nädalas nii et meid see suurenemine siis ei puuduta, kui peab tõstma kolme peale. Samas nagu üks eelkõneleja kirjutas on meil ideaalsed võimalused selleks. Võimla, üks või kaks lisasaali, korralik staadion ja lähedal ka terviserajad, mida kasutatakse.

Vabastamise halast mina aru ei saa tavaliste nohude-köhade korral. Normaalselt tuleb riidesse panna lihtsalt. Või siis mitte poolhaiget last kooli saata. Lapse koolis iga aasta peab õpetaja saatma meeldetuletuse, mis riietega ei sobi kehalises käia.

Teine lugu on muidugi tõsisemate haigustega aga no kipsis käsi või opist taastumine on hoopis midagi muud.

Kipsis käsi samas ei tohiks õues kõndimist takistada. Seda ongi mõeldud vabastusi silmas pidades. Kui laps saab kooli tulla, saab ta ka mingit kehalist tegevust teha. Isegi opist taastuja – füsioteraapiaga alustakse ka haiglas juba esmestel päevadel pärast oppi.

Kuna kirjas oli, et vabastused kaotatakse ära, siis mõtlesingi seda, et mõnede seisundite korral on võimalik koolis käia aga täies ulatuse ei saa kehalisest osa võtta st siiski on vaja vähemalt (osalist) vabastust.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.01 09:05; 30.01 13:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vabastamise halast mina aru ei saa tavaliste nohude-köhade korral.

Need ei tarvitse nii süütud haigused olla midagi. Mingi hetk on põskkoopapõletik või kopsupõletik
tüsistusena. Enda peal läbi proovitud. Kui ikka enesetunne pole nii hea, siis füüsiliselt pingutada pole õige.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vabastamise halast mina aru ei saa tavaliste nohude-köhade korral.

Need ei tarvitse nii süütud haigused olla midagi. Mingi hetk on põskkoopapõletik või kopsupõletik

tüsistusena. Enda peal läbi proovitud. Kui ikka enesetunne pole nii hea, siis füüsiliselt pingutada pole õige.

Kui enesetunne pole hea, ei ole haigus välja ravitud ja mitte mingil juhul ei tohi tulla kooli, mis on tohutu viirustekatel! Õues jalutamine tuleb aga paranemisjärgus igati kasuks.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 29.01 14:32; 29.01 14:34; 30.01 07:12; 01.02 08:07; 03.02 17:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töötan koolis ja meil on siiani vabastusi aktsepteeritud. Kui laps veel paraneb külmetushaigusest, siis paneb õpetaja ta staadionil ringe kõndima või võtab endale abiliseks. Mõistan, et veel paranev laps ehk ei peaks kohe hakkama higistama. Samas ma ei saa üldse aru nendest vanematest, kes väidavad, et laps ei tohi õue minna. Kui ei tohi õues käia, siis ärgu tulgu kooli. Ma pole kehalise õpetaja, aga äkki soovin just lastega õuetundi teha näiteks loodusõpetuses ja mingi pooltõbise pärast me kindlasti tundi tegemata ei jätaks. Kui kehalises on parajasti õuetunnid, siis peavaf ka tõbised minema õue, sest õpetaja peab saama neil silma peal hoida. Kui on jalg kipsis siis jah õpetaja ei pane last kõndima ning ei sunni ka õue minema, siis saab selle tunni veeta sotsiaalpedagoogi juures või kooli raamatukogus ning pikemalt vabastatud õpilased peavad tavaliselt tegema spordi- või liikumisteemalise referaadi/ettekande.
Aja jooksul olen näinud igasugu huvitavaid lapstevanemaid. Näiteks ühe vanema jaoks oli suur probleem, et lapsed olid kehalise tunnis õues, kuigi õues oli 5 kraadi sooja. Tema arvates sellise külmaga õues sportida ei tohiks. Ometigi on meil olemas terve hulk talispordialasid, mida tehaks õues ja koguni miinuskraadidega. Ma saan aru kui jutt oleks olnud paduvihmas sportimisest vms, aga plusskraadidega õues viibimine ei tohiks küll kuidagi tervist kahjustav olla. Lasteaialapsed saavad ju ometigi iga ilmaga õues käidud ning nad müravad ja jooksevad seal päris palju, mis täitsa võrdväärne kehalise kasvatuse tunniga.

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väiksemad käivad suhteliselt vähe üleni pesemas.

Ja siis haisevad teistes tundides.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.02 12:40; 01.02 12:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vabastamise halast mina aru ei saa tavaliste nohude-köhade korral.

Need ei tarvitse nii süütud haigused olla midagi. Mingi hetk on põskkoopapõletik või kopsupõletik

tüsistusena. Enda peal läbi proovitud. Kui ikka enesetunne pole nii hea, siis füüsiliselt pingutada pole õige.

Kui enesetunne pole hea, ei ole haigus välja ravitud ja mitte mingil juhul ei tohi tulla kooli, mis on tohutu viirustekatel! Õues jalutamine tuleb aga paranemisjärgus igati kasuks.

Puudud nädala, pead 7-8 tööd järgi kirjutama. Nii need haiged lapsukesed koolis käivadki ja nakatavad teisi.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.02 12:40; 01.02 12:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen lapse nohu ja köhaga ikka kooli saatnud, kui hullemad päevad möödas. Samas kehalises aktiivselt joosta ta veel ei jaksa. Olen ikka vabastuse kirjutanud ja laps on siis tunnis kaasas, aga ei pinguta lihtsalt. Õue ikka võib minna ju kui vabas tempos jalutab.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.02 13:13; 03.02 15:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See kõik on selleks, et lapsed end vähegi liigutaks. Mitte ei õgiks krõpsu ja limonaadi, ise kaelapidi nutitelefonis. Väike trepijooks, kah asi. Me koolis jooksime staadioniringe aja peale 90ndate alguses ja vanemad ei teinud teist nägugi. Ah et novembris jooksevad veel õues? Ausalt öeldes, me olime igal 3.veerandil õues ja suusatasime, samuti aja peale.

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Staadioniringide jooksmine on ikka midagi muud kui treppidest võidu jooksmine. See viimane vōib täitsa ohtlik olla, kui valesti astud. Olen ise ka trepist alla kukkunud ja seda mitte joostes. Niigi tekib kehalises niisamagi vigastusi, iga nädal on kummalgi lapsel kas jalg välja väänatud või kuskil sinikas.

Meie koolis on 4 kehalist nädalas 1. astmes, meil ei tohiks probleemi olla vähese liigutamisega. Lisaks on palliring ja ujumine, mis on kohustuslik 1-3. klassile.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )


Esileht Koolilaps Uus kehalise kasvatuse õppekava