Esileht Ajaviite- ja muud jutud Uus normaalsus – noore metsa raiumine?

Näitan 16 postitust - vahemik 61 kuni 76 (kokku 76 )

Teema: Uus normaalsus – noore metsa raiumine?

Postitas:
Tõutäkk

Neile, kes hädaldavad liigse metsaraie pärast Eestis. Faktid:

1) Eestis ei raiuta rohkem metsa, kui on selle juurdekasv (aastas).

2) Suvatsege endale selgeks teha, kui palju metsa oli Eestis esimese Eesti Vabariigi ajal, ja saate teada, et praegu on metsa Eestis tunduvalt rohkem kui siis. Tookord oli maa tihedalt täis talusid ja põlde, maa seepärast palju lagedam. Paljud vanad talumaad on praegu korraliku metsa all. Nõukaajal kuivendati ka palju soiseid alasid, kus praegu on normaalne mets.

Mine palun pimedasse kohta.

Suurepärasel tasemel argumentatsioon, tänan! 🙂

Mul on kahju, et su maailmapilti kõigutasin.

Faktid ei hooli sinu tunnetest.

Pähh, faktid või asjad. Loomulikult on meil metsa rohkem kui esimese Eesti Vabariigi ajal. Isegi kui viimne kui üks puu on meie riigi territooriumilt maha võetud, saab sulle paberil metsa näidata rohkem kui esimese Eesti Vabariigi ajal.

Teemaalgataja frustratsiooni mõistan hästi. Hämmastavad on need tüübid siin, kes püüavad selgeks teha, et tegelikult seal metsa polnudki, sest selle asja nimi on hoopis see ja tolle asja nimi hoopis too.

Ka sina pole ilmselt midagi kuulnud sellest, et metsa raiumise mahtu reguleerib meil seadusandlus ja muud õigusaktid ning kogu metsa pole võimalik maha raiuda. Kui seda tehakse, siis tehakse seda ebaseaduslikult ja see on ka sinu süü, et sa lased pättidel vabalt tegusteda.

Raimeahtu ei reguleerita, see on omaniku otsustada. Küll on reguleeritud raievanused. RMK küll planeerib oma raideid suht pikalt ette. Erametsades on see aga puhtalt omaniku otsustada. Kui on metsa inventariseermine tehtud, ning raievanus luba, siis esita aga metsataetis, kui see on heaks kiidetud siis lase aga käia. Füüsilisest isikust metsaomanikul pole aga alla 5 hektarilise metsamaa puhul isegi inventariseerimisandmete (metsakava) olemasolu kohustuslik.

Reguleeritakse küll. Igal metsaomanikul on kohustus koostada ja esitada metsamajandamise kava, kus riik lõpuks otsustab ka raiemahud. Ei ole nii, et metsaomanik võib raiuda kõik oma kinnistud metsast paljaks. Ära räägi asjadest, millest sa midagi ei tea.

Sina järelikult ei tea asjast, vaata Metsaseadusest https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019061. Metsaomanikul pole kohustust tellida metsamajanduskava, isegi mitte metsainventariseerimist. Küll on see vajalik siis, kui planeeritakse raiet (või soovitakse taotleda mitmesuguseid tegevustoetusi). Metsa inventariseerimisel selgitab atesteeritud taksaator välja metsa vanuse, koosluse, seisundi jne, ning koostab (soovi korral) metsamajanduskava. Takseerandmed on aga aluseks keskonnateenistusel metsateatise heakskiitmisel või tagasilükkamisel.
Seega kui ei planeerita raiet, ega soovita toetusi, siis võib rahumeeli jätta metsa inventariseerimine tegemata. Kohustust selleks pole. Küll aga makstakse metsainventariseerimiseks või majanduskava koostamiseks läbi metsaühistu toetust.
Samas on minu 9-st metsakinnistust 8tk alla 5ha kinnistud, millel ma saaksin teha raiet siis kui heaks arvan, sest takseerandmeid metsateatise saamiseks pole vajalikud. Ja selle 9-da puhul võin ka raiuda aastas kuni 20tm ilma metsateatiseta. Firma nimel oleva 2 metsakinnistu puhul on raiete kavandamisel inventariseerimine vajalik igal juhul.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga oled sa uurinud, mis on maa detailplaneering? võibolla oled tähelepanuta jätnud, et sinna ammu krundid planeeritud ja varsti sul kõrval mitte metsa- või põllumaa, vaid naabrid

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nuttes taga seeni ja loomade elupaikasid. Kõige vägevamad vaarikad kasvavad nendel lankidel kus raiest on möödas täpselt viis-kuus aastat, ning seda jätkub veel heaks mitmeks aastaks kuni muud põõsad vaarikatest üle kasvavad. Kui see lank on otse su kodu kõrval siis oled ju õnnelik! Noor paju- ja haavavõsa, mis sinna esimeses järjekorras tekib, täidab kitsede ja põtrade kõhtusid kaugelt paremini kui kuuse koor või võrsed. Kahehektarilises metsas magamas käinud loomad jalutavad 400 meetrit eemale ja magavad seal. Rotist, oravast või siilist suurema looma toitmiseks vajalik territoorium Eestis on nagunii suurem kui mõned hektarid, seega ega ükski loom väga kodutuks ei jäänud selle pärast.

Kuni maad päris tasuta ei jagata, siis on väga raskesti usutav, et ühegi maatüki ostmine tasub ära ainuüksi selle pärast, et maal leiduvatest umbes 25-aastastest kuuskedeks küttepuid või hakkepuitu teha. Hakkepuidu tegemine tasub ära elektritrasside alt, teede ehituse alla jäävalt alalt, või mujalt kus võsa ja puud on vaja maha võtta, ehk juhul kui maa tegelik otstarve on midagi muud ja maha võtmiseks ei pea üles töötaja seda maad ära ostma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Neile, kes hädaldavad liigse metsaraie pärast Eestis. Faktid:

1) Eestis ei raiuta rohkem metsa, kui on selle juurdekasv (aastas).

2) Suvatsege endale selgeks teha, kui palju metsa oli Eestis esimese Eesti Vabariigi ajal, ja saate teada, et praegu on metsa Eestis tunduvalt rohkem kui siis. Tookord oli maa tihedalt täis talusid ja põlde, maa seepärast palju lagedam. Paljud vanad talumaad on praegu korraliku metsa all. Nõukaajal kuivendati ka palju soiseid alasid, kus praegu on normaalne mets.

Mine palun pimedasse kohta.

Suurepärasel tasemel argumentatsioon, tänan! 🙂

Mul on kahju, et su maailmapilti kõigutasin.

Faktid ei hooli sinu tunnetest.

Pähh, faktid või asjad. Loomulikult on meil metsa rohkem kui esimese Eesti Vabariigi ajal. Isegi kui viimne kui üks puu on meie riigi territooriumilt maha võetud, saab sulle paberil metsa näidata rohkem kui esimese Eesti Vabariigi ajal.

Teemaalgataja frustratsiooni mõistan hästi. Hämmastavad on need tüübid siin, kes püüavad selgeks teha, et tegelikult seal metsa polnudki, sest selle asja nimi on hoopis see ja tolle asja nimi hoopis too.

Ka sina pole ilmselt midagi kuulnud sellest, et metsa raiumise mahtu reguleerib meil seadusandlus ja muud õigusaktid ning kogu metsa pole võimalik maha raiuda. Kui seda tehakse, siis tehakse seda ebaseaduslikult ja see on ka sinu süü, et sa lased pättidel vabalt tegusteda.

Raimeahtu ei reguleerita, see on omaniku otsustada. Küll on reguleeritud raievanused. RMK küll planeerib oma raideid suht pikalt ette. Erametsades on see aga puhtalt omaniku otsustada. Kui on metsa inventariseermine tehtud, ning raievanus luba, siis esita aga metsataetis, kui see on heaks kiidetud siis lase aga käia. Füüsilisest isikust metsaomanikul pole aga alla 5 hektarilise metsamaa puhul isegi inventariseerimisandmete (metsakava) olemasolu kohustuslik.

Reguleeritakse küll. Igal metsaomanikul on kohustus koostada ja esitada metsamajandamise kava, kus riik lõpuks otsustab ka raiemahud. Ei ole nii, et metsaomanik võib raiuda kõik oma kinnistud metsast paljaks. Ära räägi asjadest, millest sa midagi ei tea.

Sina järelikult ei tea asjast, vaata Metsaseadusest https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019061. Metsaomanikul pole kohustust tellida metsamajanduskava, isegi mitte metsainventariseerimist. Küll on see vajalik siis, kui planeeritakse raiet (või soovitakse taotleda mitmesuguseid tegevustoetusi). Metsa inventariseerimisel selgitab atesteeritud taksaator välja metsa vanuse, koosluse, seisundi jne, ning koostab (soovi korral) metsamajanduskava. Takseerandmed on aga aluseks keskonnateenistusel metsateatise heakskiitmisel või tagasilükkamisel.

Seega kui ei planeerita raiet, ega soovita toetusi, siis võib rahumeeli jätta metsa inventariseerimine tegemata. Kohustust selleks pole. Küll aga makstakse metsainventariseerimiseks või majanduskava koostamiseks läbi metsaühistu toetust.

Samas on minu 9-st metsakinnistust 8tk alla 5ha kinnistud, millel ma saaksin teha raiet siis kui heaks arvan, sest takseerandmeid metsateatise saamiseks pole vajalikud. Ja selle 9-da puhul võin ka raiuda aastas kuni 20tm ilma metsateatiseta. Firma nimel oleva 2 metsakinnistu puhul on raiete kavandamisel inventariseerimine vajalik igal juhul.

Antud teema ju käibki ainult raiest ja sellest ma ka oma kommentaaris lähtusin. Sa ei saanud aru või?

Inimestel puudub ikka elementaarne funktsionaalne lugemisoskus!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Tõutäkk

Antud teema ju käibki ainult raiest ja sellest ma ka oma kommentaaris lähtusin. Sa ei saanud aru või?

Inimestel puudub ikka elementaarne funktsionaalne lugemisoskus!

Ma lükkasin ümber sinu valeväite, nagu määraks riik raiemahtusid.
Raiemahtusid ei saa riik määrata vaid prognoosida. Pole nii, et täna lubab riik raiuda miljon tihumeetrit, aga homme pool miljonit. Raimahtude suurendamiseks ja vähendamiseks on muud hoovad, nt raievanuste tõstmine ja muud piirangud. Aga pole nii nagu kalanduses, et kui limiit täis, siis on stopp.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nuttes taga seeni ja loomade elupaikasid. Kõige vägevamad vaarikad kasvavad nendel lankidel kus raiest on möödas täpselt viis-kuus aastat, ning seda jätkub veel heaks mitmeks aastaks kuni muud põõsad vaarikatest üle kasvavad. Kui see lank on otse su kodu kõrval siis oled ju õnnelik! Noor paju- ja haavavõsa, mis sinna esimeses järjekorras tekib, täidab kitsede ja põtrade kõhtusid kaugelt paremini kui kuuse koor või võrsed. Kahehektarilises metsas magamas käinud loomad jalutavad 400 meetrit eemale ja magavad seal. Rotist, oravast või siilist suurema looma toitmiseks vajalik territoorium Eestis on nagunii suurem kui mõned hektarid, seega ega ükski loom väga kodutuks ei jäänud selle pärast.

Kuni maad päris tasuta ei jagata, siis on väga raskesti usutav, et ühegi maatüki ostmine tasub ära ainuüksi selle pärast, et maal leiduvatest umbes 25-aastastest kuuskedeks küttepuid või hakkepuitu teha. Hakkepuidu tegemine tasub ära elektritrasside alt, teede ehituse alla jäävalt alalt, või mujalt kus võsa ja puud on vaja maha võtta, ehk juhul kui maa tegelik otstarve on midagi muud ja maha võtmiseks ei pea üles töötaja seda maad ära ostma.

Tead, kogu see müra ja laamendamine, mis selle metsatuka mahavõtmisega kaasnes, lisaks ilmnes, et võtavad järjest ka suurt metsa, on needsamad kitsed minu aeda ja parki magama hirmutanud. Muidugi, las nad olla.
Mingid vaarikad ei huvita mind karvavõrdki, need on mul omal olemas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tead, kogu see müra ja laamendamine, mis selle metsatuka mahavõtmisega kaasnes, lisaks ilmnes, et võtavad järjest ka suurt metsa, on needsamad kitsed minu aeda ja parki magama hirmutanud. Muidugi, las nad olla.
Mingid vaarikad ei huvita mind karvavõrdki, need on mul omal olemas.

Ning 20-aastaste kuuskedega seenemetsa ei olegi sul?
Äkki istutad siis oma maa peale kuskile kuused, et oleks 20 aasta pärast kuhu seenele minna ja kus loomad saaksid peavarju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tead, kogu see müra ja laamendamine, mis selle metsatuka mahavõtmisega kaasnes, lisaks ilmnes, et võtavad järjest ka suurt metsa, on needsamad kitsed minu aeda ja parki magama hirmutanud. Muidugi, las nad olla.

Mingid vaarikad ei huvita mind karvavõrdki, need on mul omal olemas.

Ning 20-aastaste kuuskedega seenemetsa ei olegi sul?

Äkki istutad siis oma maa peale kuskile kuused, et oleks 20 aasta pärast kuhu seenele minna ja kus loomad saaksid peavarju.

Oh, mul on kõik olemas, sealhulgas piisavalt oma metsa, mis varsti ongi vist siin viimane mohikaanlane. Kitsed on ilmselt nii hirmunud, et ei julge mingis metsas olla ja eelistavad õunapuude all magada.
Muide, me istutame mehega igal aastal mõnisada uut kuuske ja ka muid puid, seega oskan ka nende vanust hinnata. Kasvatan kuuseistikud ise seemnetest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil ka maja keset täies elujõus metsi. Ja ikka tulevad jänesed hoovi mustikaid sööma ja kitsed närivad noori õunapuid.Sokk sügas kevadel minu noore mureli koorest paljaks.
Huvitav, kes neid seal metsas hirmutab? Mingeid raietöid nagu pole kuulda…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Antud teema ju käibki ainult raiest ja sellest ma ka oma kommentaaris lähtusin. Sa ei saanud aru või?

Inimestel puudub ikka elementaarne funktsionaalne lugemisoskus!

Ma lükkasin ümber sinu valeväite, nagu määraks riik raiemahtusid.

Raiemahtusid ei saa riik määrata vaid prognoosida. Pole nii, et täna lubab riik raiuda miljon tihumeetrit, aga homme pool miljonit. Raimahtude suurendamiseks ja vähendamiseks on muud hoovad, nt raievanuste tõstmine ja muud piirangud. Aga pole nii nagu kalanduses, et kui limiit täis, siis on stopp.

Teeme siis veelkord puust ja punaseks: riik ei luba kogu sinu omandis olevat metsa sul viimse puuni maha raiuda ehk otsustab, millises ulatuses sa oma metsa raiuda tohid, järelikult määrab raiemahud ka eraomanikele kuuluva metsa osas. See, mis meetodeid raiemahtude üle otsustamiseks kasutatakse, on juba teine teema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tead, kogu see müra ja laamendamine, mis selle metsatuka mahavõtmisega kaasnes, lisaks ilmnes, et võtavad järjest ka suurt metsa, on needsamad kitsed minu aeda ja parki magama hirmutanud. Muidugi, las nad olla.

Mingid vaarikad ei huvita mind karvavõrdki, need on mul omal olemas.

Ning 20-aastaste kuuskedega seenemetsa ei olegi sul?

Äkki istutad siis oma maa peale kuskile kuused, et oleks 20 aasta pärast kuhu seenele minna ja kus loomad saaksid peavarju.

Oh, mul on kõik olemas, sealhulgas piisavalt oma metsa, mis varsti ongi vist siin viimane mohikaanlane. Kitsed on ilmselt nii hirmunud, et ei julge mingis metsas olla ja eelistavad õunapuude all magada.

Muide, me istutame mehega igal aastal mõnisada uut kuuske ja ka muid puid, seega oskan ka nende vanust hinnata. Kasvatan kuuseistikud ise seemnetest.

Kuhu sa neid kuuski istutad? Põllumaale? Heinamaale? Siis on ju kõik tasakaalus – keegi kusagil raiub, et nt põllumaid juurde rajada ja sina teed oma põldudest uuesti metsad. Milles probleem?
Sulle teadmiseks, et metsamaad on Eestis umbes kaks korda rohkem kui põllumaad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõik metsa raiumise vastased teemad langevad kategooriasse “NIMBY – Not In My Back Yard“. “Naabril oli nii ilus mets, linnupesade ja seentega, armsad loomakesed [jänkud, oravad, kitsekesed] elasid seal, aga nüüd ta kasutas enda kui omandiku õigust ja hakkab seal [maasikaid, kartuleid, heina, jõulukuuski, mägiveiseid] kasvatama, või ehitab [maja, lauda, tuulegeneraatori], kas pole temast [jõhker, ahne, isekas, julm], ja kas pole [korruptiivne, ahne, hoolimatu] riik mis andis talle selleks raieloa.” (nurksulgudes vali igal pool sinu konteksti sobivad variandid)

Kui tahta puidu tooraineks kasutamise lõpetamist, tuleks alustada teisest otsast. Puidu kui tooraine kasutamine tuleks muuta ebaotstarbekaks, vähendades puidust saadavate saaduste tarbimist kuni selle punktini, et nõudlus puudub. Mida tehakse peenikesest puust? Põhiliselt küttepuud mida ahjuomanikud põletavad ahjus, puiduhaket millest toodetakse koostootmisjaamas sooja ja elektrit, saepuruplaati ja MDF-plaati, ning tselluloosi millest omakorda toodetakse WC-paberit. Kui tahta tegelikult lõpetada ära puidu kasutamine elektri ja wc paberi tooraineks, tuleb igal indiviidil nende toodete tarbimist vähendada kuni nullini. Teisisõnu, alustada tuleb iseenda, aga seejärel oma küla, valla ja oma rahva ökoloogilise jalajälje vähendamisest.

Aga Nimbyistid seda tavaliselt ei mõtle. Teda ei huvita, et tema tarbijana on ise osa probleemist, ei huvita ka see kuskohast on pärit tema igahommikune WC-paber, elektrivalgus, toasoojus, MDF-plaadist köögimööbel ja kaminapuu. Tulgu need kuskilt mujalt, vahet pole kuskohast, aga igatahes mitte tema tagahoovist. Kuigi mõju loodusele – sealhulgas lindudele, loomadele ja kooreüraskitele – on täpselt üks ja seesama, vahet pole kas hektar võetakse maha Eestis mõne maantee või küla servas, või Siberi inimtühjal alal. Siberiga on lisaks see halb asi, et sealt tuleb see puidutoode meieni laevatada või sõidutada, see paraku käib praegusel ajastul fossilseid kütuseid kasutavate sisepõlemismootorite jõul mis on täiendav koormus keskkonnale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Tõutäkk

Antud teema ju käibki ainult raiest ja sellest ma ka oma kommentaaris lähtusin. Sa ei saanud aru või?

Inimestel puudub ikka elementaarne funktsionaalne lugemisoskus!

Ma lükkasin ümber sinu valeväite, nagu määraks riik raiemahtusid.

Raiemahtusid ei saa riik määrata vaid prognoosida. Pole nii, et täna lubab riik raiuda miljon tihumeetrit, aga homme pool miljonit. Raimahtude suurendamiseks ja vähendamiseks on muud hoovad, nt raievanuste tõstmine ja muud piirangud. Aga pole nii nagu kalanduses, et kui limiit täis, siis on stopp.

Teeme siis veelkord puust ja punaseks: riik ei luba kogu sinu omandis olevat metsa sul viimse puuni maha raiuda ehk otsustab, millises ulatuses sa oma metsa raiuda tohid, järelikult määrab raiemahud ka eraomanikele kuuluva metsa osas. See, mis meetodeid raiemahtude üle otsustamiseks kasutatakse, on juba teine teema.

Teeme veelkord puust ja punaseks.
Riik ei keela mul kogu minu omandis olevat metsa viimse puuni maha võtta, kui mul pole võimalik jätta säilik-, ega seemnepuid, ning kinnistu on alla 5 hektari. Säilik-, ega seemnepuid pole võimalik jätta nt puhtas kuusikus, või lepikus jne. Säilikpuudeks võib jätta mahakukkunud ja pehtinud puid.
Kui kinnistu on üle 5 hektari, või on juriidilise isiku omanduses, siis võib viimse puuni lagedaks võtta juhul kui metsainventariseerimisandmete põhjal on tegu küpse metsaga. Ning samuti pole võimalik jätta kasvavaid seemne- ega säilikpuid.
Ja raiemahtusid riik ei reguleeri. Minu kui omaniku otsus on see, kas ma raiun oma küpse metsa maha või mitte, riik mind seda tegema ei sunni ega ka ei keela. Küll võib ta raiemahtusid prognoosida.
Tõsi, ennist jäi mainimata ka see, et lageraielangi pindadal on ka ülempiir ja lisaks mõjutab lageraie võimalikust ka naaberkinnistutel toimunud lageraie. Kuid seda jälgivad keskonnaametnikud ja sellise sooviga metsateatist ei kinnitata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina mõistan.
Olen ka siiani olnud seisukohal, et mets on taastuv loodusvara ja vajalik on tasakaal kaitsealuse ja majandatava metsa vahel, siis võib vabalt metsa teha.

AGA. Pean oma sõnu sööma. Sel sügisel tabas ka mind suur masendus, kui mu kõige paremas seenekohas tehti lageraie. Samuti noor kuusik, lapiti segametsa ja natuke heinamaad, soostunud äärt tagaküljes, kokku mõned hektarid – ühesõnaga suur käestlastud looduslik mitmekesisus ja seeneparadiis. Alustades kuuseriisikatest septembri alguses ja lõpetades lehterkukeseente (neid oli lapiti ikka nii, et istu maas ja aja peoga korvi), võiseente ja udulehtrikega veel novembris. Ja alati saak selline, et lõpetada tuli korvi täis saamise, mitte seente lõppemise pärast.

Viimasel korral sattusime sinna nii, et masinad juba töötasid ja see pilt ON barbaarne – kõik need lihtsalt puruks sõidetud puud, millest ‘teed’ tehakse, et rasked masinad mutta ei vajuks. Lärm ja kaugele ulatuv intensiivne kuuselõhn (selline lõhn on taimede ‘hoiatussignaal’ eriti suure häda korral).

Kiskusime viimaseid seeni harvesteri lõugade vahelt.

Ega ma lähe kusagile piketeerima ja saan aru, et polnud minu oma. See ei vähenda kurbust. Kui ma seal kõrval elaks, siis ilmselt nutaks ka. Mõjus mõrvana, midagi pole teha. Üks asi on teoreetiliselt rääkida, teine on tuttava ja armsa koha hävitamist reaalselt pealt näha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina mõistan.

Olen ka siiani olnud seisukohal, et mets on taastuv loodusvara ja vajalik on tasakaal kaitsealuse ja majandatava metsa vahel, siis võib vabalt metsa teha.

AGA. Pean oma sõnu sööma. Sel sügisel tabas ka mind suur masendus, kui mu kõige paremas seenekohas tehti lageraie. Samuti noor kuusik, lapiti segametsa ja natuke heinamaad, soostunud äärt tagaküljes, kokku mõned hektarid – ühesõnaga suur käestlastud looduslik mitmekesisus ja seeneparadiis. Alustades kuuseriisikatest septembri alguses ja lõpetades lehterkukeseente (neid oli lapiti ikka nii, et istu maas ja aja peoga korvi), võiseente ja udulehtrikega veel novembris. Ja alati saak selline, et lõpetada tuli korvi täis saamise, mitte seente lõppemise pärast.

Viimasel korral sattusime sinna nii, et masinad juba töötasid ja see pilt ON barbaarne – kõik need lihtsalt puruks sõidetud puud, millest ‘teed’ tehakse, et rasked masinad mutta ei vajuks. Lärm ja kaugele ulatuv intensiivne kuuselõhn (selline lõhn on taimede ‘hoiatussignaal’ eriti suure häda korral).

Kiskusime viimaseid seeni harvesteri lõugade vahelt.

Ega ma lähe kusagile piketeerima ja saan aru, et polnud minu oma. See ei vähenda kurbust. Kui ma seal kõrval elaks, siis ilmselt nutaks ka. Mõjus mõrvana, midagi pole teha. Üks asi on teoreetiliselt rääkida, teine on tuttava ja armsa koha hävitamist reaalselt pealt näha.

Just nii ma tundsin. Vaatepilt oli emotsionaalselt üsna laastav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõik metsa raiumise vastased teemad langevad kategooriasse “NIMBY – Not In My Back Yard“. “Naabril oli nii ilus mets, linnupesade ja seentega

Täpselt. Tuleb meelde üks hiljutine lastefilm, kus kirjelduse järgi tegeleti metsa päästmisega. Filmi tegelased aga istusid lõkke ääres, kus põletasid PUID. Elasid PUIDUST palkmajas, mille pliiti ja ahje kütsid PUUHALGUDEGA. Täpselt not in my back yard. Nagu ei teaks, kust palgid või puuhalud tulevad.

Vanasti tehti nalja, et linnastunud inimesed ei tea kust piim tuleb. Nüüd ei teata, kust tulevad palgid, küttepuud, põrandalauad, parkett, mööbel, puidust mänguasjad jms.

Eestis on suured alad korralikku põllumaad uuselamute ja nende liigivaeste aedade alla pandud. Osa pinnast veel asfalteeritud või plaaditud aga selle üle ei nuta keegi?!

Nt mesilastel pole monokultuurses murus ja elupuudelt midagi korjata ja kui ongi murus mõni võlill või ristikut, siis hukkuvad mesilased muruniitmisel.

Nt põtradele on raiesmik pidulaud. Noor võsa, eriti noor haab maitseb neile. Kui on okaspuu istikud istutanud, siis hammustavad mahlased tipuvõrsed kõik ära. Vanas metsas pole neil nii palju süüa.

Lisan veel, et Eestis nt ei ela kuused naljalt üle 200 aasta. Kuuskedele teevad lõpu peale seenmädanikud. Seega 500 aastase kuusiku saamiseks peaks tegema hoolsat tõrjet fungitsiididega. Mõistlik on kuused maha võtta enne kui mädanik liiga hoogsalt levima hakkab.

Please wait...
Näitan 16 postitust - vahemik 61 kuni 76 (kokku 76 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Uus normaalsus – noore metsa raiumine?