Esileht Ajaviite- ja muud jutud Uus popp väljendus – pidevalt kurb olemine?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 34 )

Teema: Uus popp väljendus – pidevalt kurb olemine?

Postitas:
Kägu

Loen Perekooli regulaarselt, kuigi mitte väga süvenenult, st kammin läbi väga mitmed alafoorumid, sest pea igas alajaotuses käivad erinevad inimesed ja nende mõtteid on huvitav lugeda. Siiski on mingid kindlad sõnad/ väljendused, mis korduvad ja minu viimaseks “avastuseks” on pidev kurvastamine.

Näiteks muutus lapsevanem ühes postituses kohe kaks korda kurvaks, kui vanem laps ei tahtnud nooremaga rääkida. Koolilapse foorumis uuritakse, kas kodusolev laps on kurb. Kodunurgas oli üks inimene lausa ääretult kurb, kuna tema toidud ei kukkuvat hästi välja (tegelikult oli vist mingi konkreetne supp).
Siis istus üks inimene vahekäigupoolsel kohal ja oli loomulikult kurb, kuna ei näinud lennukiaknast välja.
Pereelu alafoorum on nii-ehk-naa otsast otsani kurbust täis.

Ma mõtlen, et kas see “kurbus” peab midagi sümboliseerima või ongi inimesed nii nutused? Mis näiteks aitab see kurvastamine – produktiivset powerit see ju ei anna (erinevalt näiteks vihast, aga ma ei taha öelda, et nüüd peaksid kõik vihastuma hakkama)?
Või peab see mingi nunnu aura jätma, kerget haavatud olekut esindama ning sedakaudu kaastunnet tekitama?
Ma ei ole õel ega nori – tunnen tõesti huvi, sest kui siin väga paljud kurvastavad, siis tehakse seda kindlasti ka reaalis, seal aga võib juhtuda, et teen kellelegi tahtmatult liiga, kuna ei tule mingite asjade pealegi, mille pärast teine võib kurb olla.
Ma ise olen lahkumiste/ lahutuste/ parandamatute haiguste/ surmade üle kurb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga raske on su teksti lugeda, et üldse midagi aru saada.

Hiljem: Kuna teemaalgataja parandas oma teksti, on nüüd kõik arusaadav. Suur tänu!
Ma arvan, et see on lihtsalt sõnakõlks. Keegi siin kirjutab iga oma teema lõppu: Kurb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga raske on su teksti lugeda, et üldse midagi aru saada.

ta rääkis et kõik on kurvad

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga raske on su teksti lugeda, et üldse midagi aru saada.

Aga loe põnevat raamatut kirjanik Julius Orolt. Pealkiri on “Muna”. Väga haarav, lühikese tabava tekstiga ja õnneliku lõpuga.

Teemasse: ma saan aru, millest teemaalgataja räägib, kuigi see suur kurvastamine mind nii palju ei sega, et oleksin seda märkama hakanud. Paistab, et sõna “kurb” on sinu jaoks väga tugeva tähendusega. Umbes nagu ollakse pea iga asja peale šokeeritud, kuigi šokk on äärmiselt raske elamus ja nähtus.

Arvan, et tõsi on see:

Või peab see mingi nunnu aura jätma, kerget haavatud olekut esindama ning sedakaudu kaastunnet tekitama?

Sõna “kurb” ülekasutamine tuleb minu meelest kahest asjast. Esiteks on sõnavara tunnete või suhtumiste väljendamiseks väga väike, seega masskasutatakse üht juba kuuldud ja sobivana näivat sõna. Teiseks on inimeste kaastundevajadus tõesti järsult tõusnud, seda otsitakse igalt poolt. Ja kui ütled “kurb”, siis hakkabki juba natuke parem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga raske on su teksti lugeda, et üldse midagi aru saada.

ta rääkis et kõik on kurvad

Ma vabandan lohakusvigade pärast – need olid tõesti koledad ja neid oli ka palju!
Parandasin ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Maitea, kas see läheb teemasse, aga minu arvates on pooltel perekoolikatel pidevalt mingitest võõrastest lastest kahju. Loen seda alati ehmatusega, et appi, mul neist küll kahju ei ole, aga kas peaks ja kas ma olen nüüd siis mingi südametu koletis?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Maitea, kas see läheb teemasse, aga minu arvates on pooltel perekoolikatel pidevalt mingitest võõrastest lastest kahju. Loen seda alati ehmatusega, et appi, mul neist küll kahju ei ole, aga kas peaks ja kas ma olen nüüd siis mingi südametu koletis?

Tundub küll. Igal normaalse tundeeluga inimesel on ikka kahju, kui laste käsi käib halvasti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on peretuttav, kes kõige kohta “kurb” ütleb, tema on seda õppinud Gordonist – nii raamatute kui kursuste kaudu. Ise olen talle öelnud nt, et ei, ma ei ole kurb, ma olen kuri, pettunud, väsinud, mures vms. Lastega samamoodi – minu meelest on väikelaps palju harvemini otseselt kurb kui selles (tema) käsitluses. Aga mida ma ka tean 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen ka välismaist kirjandust/artikleid lugenud lastekasvatuste teemal ja mingi aeg oli igas artiklis õpetused, et tuleb öelda lastele ‘mind teeb kurvaks… ‘. Eks see jõudis kaarega Eestisse lõpuks. Ise ka imestasin selle väljendi üle, sest mind küll kurvaks ei tee vaid valdavad muud tunded ja emotsioonid.
Inglismaal kasutatakse veel väljendit ‘being cross’, ei tea, kas tuleb väljend ristis olemisest ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Maitea, kas see läheb teemasse, aga minu arvates on pooltel perekoolikatel pidevalt mingitest võõrastest lastest kahju. Loen seda alati ehmatusega, et appi, mul neist küll kahju ei ole, aga kas peaks ja kas ma olen nüüd siis mingi südametu koletis?

Ohh, lastest kahju olemises polegi midagi nii väga hullu, eriti kui neil lastel tõesti kehvasti läheb. Palju hullem on lugu igasugustes FB loomasõprade gruppides, kus mõni kena naisterahvas lahistab öö läbi unetult nutta, sest nägi eelmine päev majade vahel lonkavat kajakapoega…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole ju kõik siin foorumis kurvad, väga suur hulk inimesi on ikka masendunud ka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole ju kõik siin foorumis kurvad, väga suur hulk inimesi on ikka masendunud ka.

Mõned on katki ka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mitte ainult krub, vaid lausa kahju on – näiteks Kaja Kallase lapsest. Ühes teemas jutt triikimisest – siis oli kahju nendest lastest, kelle vanemad ei triigi jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ohh, lastest kahju olemises polegi midagi nii väga hullu, eriti kui neil lastel tõesti kehvasti läheb. Palju hullem on lugu igasugustes FB loomasõprade gruppides, kus mõni kena naisterahvas lahistab öö läbi unetult nutta, sest nägi eelmine päev majade vahel lonkavat kajakapoega…

No aga konks on selles, et kajakapoeg järelikult tõepoolest lonkas. Aga võõrastest lastest on siin perekoolis kõikidel nii igaks juhuks kahju, olemata lapsi iialgi näinudki või teadmata nende elust muud kui seda, mida keegi kusagil kirjutanud on ja oletab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole ju kõik siin foorumis kurvad, väga suur hulk inimesi on ikka masendunud ka.

Mõned on katki ka.

Just, paljud on emotsionaalselt katki, empaatia võimetud. Näiteks loen tervise alt kuidas mõned ikka jõhkralt ja julmalt inimeste muredele vastavad. Kohutav lihtsalt, ise väidavad et töötavad tervishoius, loodan et mitte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vean kihla, et paljud foorumites lalisevad õilishinged on tegeliku hädaolukorra või õnnetuse korral üsna kasutud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen ka välismaist kirjandust/artikleid lugenud lastekasvatuste teemal ja mingi aeg oli igas artiklis õpetused, et tuleb öelda lastele ‘mind teeb kurvaks… ‘. Eks see jõudis kaarega Eestisse lõpuks. Ise ka imestasin selle väljendi üle, sest mind küll kurvaks ei tee vaid valdavad muud tunded ja emotsioonid.

Inglismaal kasutatakse veel väljendit ‘being cross’, ei tea, kas tuleb väljend ristis olemisest ka.

Cross tähendab tige, kuri.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks tädi kergitab siin pidevalt kulmu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole ju kõik siin foorumis kurvad, väga suur hulk inimesi on ikka masendunud ka.

Mõned on katki ka.

Ja siis tuleb teine ja teeb “kalli-kalli” ja “hingele pai” (soodsad tooted teevad jälle rahakotile pai).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üks tädi kergitab siin pidevalt kulmu.

See on ilmselt sama inimene, keda kõik teenindajad ja muidu kaaskodanikud viltu vaatavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ks tädi kergitab siin pidevalt kulmu.

See on ilmselt sama inimene, keda kõik teenindajad ja muidu kaaskodanikud viltu vaatavad.

Sama vist jah. See kulmu kergitamine on kuninglikult matsidest üleoleku väljendamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte ainult krub, vaid lausa kahju on – näiteks Kaja Kallase lapsest. Ühes teemas jutt triikimisest – siis oli kahju nendest lastest, kelle vanemad ei triigi jne.

Niimoodi räägivad eranditult naised, kelles on tubli annus ussi. Justnimelt tuhnivad teiste elukorralduses, leiavad sealt midagi, mille kohta neil on midagi ette heita ning siis poetavad ripsmete värinal, et oi, kui kahju tema lapsest/naisest/mehest.

Kogesin seda naiskollektiivis. Alati esinesid kohvilauas nende avaldustega naised, kes samas olid parajad ussitajad. Näiteks ei maksnud neile midagi poetada ülemusele, et vaata, mina olen puhkuse ajal käinud tööl, aga see teine, näed põrutab kohe puhkuse alguses kuhugi kaugele maakoju, kunagi ei käi puhkuse ajal tööl ning sellest on ju näha, et ta ikka ei ole nii suur oma töö fanaatik kui mina (vastik – nagu inimesel polekski õigus puhkuse ajal puhata!) No ja muud sarnast. Aga samas, seltskondlikus vestluses leidsid alati võimaluse poetada, et kellegi lapsest/mehest on NII kahju. Kusjuures jutuks polnud midagi tõesti traagilist (surm, invaliidistumine jne), vaid just mingi tühitähi. Ja ootasid siis, et teised sama kaasa kordaks – otsekui tunnustades, et: “Sa oled meil ikka NIIIIIIIII empaatiline!” Ma ei ütle, et need naised läbinisti kurjad ja empaatiavõimetud oleks olnud, aga mingi oma empaatiavõimega kehklemine ja seljuures teisele ärapanemine “2 in 1” esines neil küll.

Siis tekkis kiusatus muidugi juhtida tähelepanu sellele, et nad ei tea ju, kuidas tegelikult tunneb see laps (võibolla ta pole üldse õnnetu sellepärast, et tema vanemad ei triigi – mis meie siin teda haletseme?), kellele nemad kaasa tunnevad? Oi, siis said nad muidugi vihaseks ja siis nad oma sõbrannaks sind ei pidanud – sest sa ei pugenud nende ees, seadsid kahtluse alla, et tema on NIIII hea inimene.

Mitte kunagi ei kuulnud, et nii räägiksid naised, kellel puudus kalduvus ussitada. Mitte kunagi! Isegi, kui keegi neilt seda empaatiat lausa välja tiris, püüdsid nad jääda netraalsemateks – öelda midagi sellist, et: “Me ei tea ju päriselt, kuidas see laps seda võtab – võibolla tal on ükskõik, et ei triigita ” vms.

Nii et kui keegi nii räägib, et kahju lastest, kelle vanemad ei triigi jms., siis minul läheb ohutuluke põlema. Ei pruugi olla just läbinisti halb inimene, aga kenake hulk ussi on temas küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Maitea, kas see läheb teemasse, aga minu arvates on pooltel perekoolikatel pidevalt mingitest võõrastest lastest kahju. Loen seda alati ehmatusega, et appi, mul neist küll kahju ei ole, aga kas peaks ja kas ma olen nüüd siis mingi südametu koletis?

Tundub küll. Igal normaalse tundeeluga inimesel on ikka kahju, kui laste käsi käib halvasti.

Minumeelest on siin oluline teha vahet, kas lastest on kahju mingi üheseltvõetavalt traagilise sündmuse tõttu (näiteks parimas eas vanema(te) surm, hülgamine või karm hooletussejäetus jne.), kus polegi suurt ruumi arutada, et ei tea, kas see on ikka lapse jaoks traumeeriv või mitte.

Või siis mingi küsitava asja – näiteks triikimisharjumused, ema töökoht – tõttu soiutakse, et nii kurb, nii kahju… Loomulikult siis kainelt mõtleval inimesel tekib pisike kahtlus, et oot-oot, aga ma ei tea ju, kuidas see laps tegelikult seda võtab – kas on üldse põhjust teda haletseda? Äkki, kui see laps ise kuuleks seda suvaliste võõraste naiste halinat, ütleks ta hoopis: “Misasja?!? Mis mõttes mingid võõrad halavad, et neil on minust kahju? Segaseks läksid või?” Täiesti ilma kriitikameeleta halavad kaasa need, kes tahad oma empaatiavõimega igal võimalikul ja võimatul juhul keksida (kasvõi anonüümselt, annab mingi õilsa tunde või nii).

Nii et sellel teisel juhul mina ütleks, et rahu-rahu, ei ole sa mingi südametu koletis. Täiesti normaalne inimene oled.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pole nagu kunagi selle peale mõeldnudi, et kõik kurvad, aga kui nüüd mõelda, siis minu jaoks on kurb selline suht neutraalne sõna, et kui ma kuulen millestki, mis mind otseselt ei rõõmusta ja samas päris külmaks ka ei jäta, siis ma ei saa öelda, et see mind vihastaks vms, see on liiga tugev sõna, mind vihastavad üldse vähesed asjad elus, siis ütledki, et kurb…. Tundub loogiline

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen ka välismaist kirjandust/artikleid lugenud lastekasvatuste teemal ja mingi aeg oli igas artiklis õpetused, et tuleb öelda lastele ‘mind teeb kurvaks… ‘. Eks see jõudis kaarega Eestisse lõpuks. Ise ka imestasin selle väljendi üle, sest mind küll kurvaks ei tee vaid valdavad muud tunded ja emotsioonid.

Inglismaal kasutatakse veel väljendit ‘being cross’, ei tea, kas tuleb väljend ristis olemisest ka.

Cross tähendab tige, kuri.

No shit Sherlock.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga loe põnevat raamatut kirjanik Julius Orolt. Pealkiri on “Muna”. Väga haarav, lühikese tabava tekstiga ja õnneliku lõpuga.

Näedsa, tõid mu teadvusesse selle, et ma olen oma elu jooksul seda teost väga mitmes erinevas kontekstis näiteks toonud, aga senini olen ma jätnud viitamata teose autorile, lihtsalt ei teadnud. Luban edaspidi korrektsem olla. Aitäh!

Teemasse ei ole midagi panustada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pole nagu kunagi selle peale mõeldnudi, et kõik kurvad, aga kui nüüd mõelda, siis minu jaoks on kurb selline suht neutraalne sõna, et kui ma kuulen millestki, mis mind otseselt ei rõõmusta ja samas päris külmaks ka ei jäta, siis ma ei saa öelda, et see mind vihastaks vms, see on liiga tugev sõna, mind vihastavad üldse vähesed asjad elus, siis ütledki, et kurb…. Tundub loogiline

Issand, ja siis peetakse meie emakeelt rikkaks? Et kui pole lõbus, aga ei vihasta ka, siis on kurb ja see sõna peaks sobima? Mina tean küll tosinkond muud omadussõna, mida niisuguses olukorras kasutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vean kihla, et paljud foorumites lalisevad õilishinged on tegeliku hädaolukorra või õnnetuse korral üsna kasutud.

Ma olen jumala kindel, et sa võidad selle kihlveo.

loen tervise alt kuidas mõned ikka jõhkralt ja julmalt inimeste muredele vastavad. Kohutav lihtsalt, ise väidavad et töötavad tervishoius, loodan et mitte.

väga loodan, et tervishoius töötavad kaine mõistusega inimesed mitte kaasahalisejad. Eriti nendele internetidiagnoosijatest muretsejatele kes kõikvõimalikke rumalusi ettekujutavad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teema: Uus popp väljendus – pidevalt kurb olemine?

See teeb tõesti kurvaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma õpin inglise keelt iseseisvalt. igal väljendil on sünonüüme ja ka varjundeid. mul on tunne et ma ei saa iial neid selgeks, seetõttu õpin ka kasutama vaid üht. vähemalt esialgu.

https://translate.google.com/?hl=en&tab=TT#view=home&op=translate&sl=en&tl=et&text=sad

nii vist on lihtsam ka eesti keeles kasutada vaid üht väljendit, mitte hakata kohati ilukirjanduslikult ilmestama oma tundeid ja mõtteid, kasutades sõna “varjundeid”. kuigi oma emakeeles me ju tajume ja teame ka teisi sõnu.

aga tegelikult ma ei arva, et inimesed on päiselt kurvad mingi postituses kirjeldatud olukorra üle, vaid see on selline peenem ärapanemise vorm. kurb, et su lastel selline ema on. kurb, et sa sellise mehega koos elad. kurb, et sa ei näe mõtet koristada/süüa teha kodus/sportida jne.
või on see uuemal ajal minasõnumi kasutamise selgeks saamine. ma ei süüdista sind, aga ma olen kurb su käitumise pärast. /ja loe nüüd ise ridade vahelt ja saa aru, et tegelikult ma ikka süüdistan küll, ma vaid ütlen seda minasõnumina

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 34 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Uus popp väljendus – pidevalt kurb olemine?