Selliseid haiguslikke seisundeid esineb väga harva ja need on ravitavad. Minigit seksuaalset sobimatust pole olemas! Mees, kes on hooliv, aus, armastav, taktitundeline ülejäänud ajal, on seda ka voodis.
Ise kirjutad ju, et hoolimises oli asi! Kui mees hoolib, siis teeb ta seda kõiges.
ADHD pole kahjuks ravitav.
Kui sa pead ainult silmas seda, et kas tema peenis mu tuppe sobitus, siis sellisel juhul oli meie seksuaalne sobivus suurepärane.
Seksuaalse sobimatuse all peetakse tavaliselt ikka silmas keemilise reaktsiooni puudujääke, ei ole seda kuulsat “tõmmet”, mis inimesi kokku viib ja hiljem ka koos hoiab. Hooliv, aus, armastav ja taktitundeline mees ei tahaks ju samuti seksida naisega, kelle vastu tal tõmme puudub. Siis oleks see vaid kohusetunne ja halastusseks. See hakkabki pikapeale kõike varjutama. Muus osas olid ju asjad korras, meil oli koos igapäevaelus hea olla. Voodielu oli aga puudulik. Mees hooliski, me proovisime koos kõike. Kuid mina tema erutust nii kaua köita ei suutnud, et tal oleks kõva püsinud ja ta oleks lõpetada saanud. Armastus ja hoolivus seda puudujääki kompenseerida küll ei suutnud. Eneserahuldamisega tal probleeme aga ei olnud.
Armastus automaatselt seksuaalset tõmmet ei tekita. Kui langed selle lõksu, et aga ta on ju nii tore mees/naine, nii hooliv, aus, taktitundeline, meil on inimestena koos hea olla ja me armastame üksteist kuigi seks ei tekita kummalegi mingit erilist tunnet, siis see ongi seksuaalne sobimatus. See oli armastus ja hoolivus hingelisel tasandil, mis ei realiseerinud aga positiivselt seksuaalsel tasandil.
No ja kui oleks olnud vastupidi, sobivus seksis ja hingelise läheduse, usalduse puudumine, kaua siis oleksid suhtes püsinud? Või kuidas on üldse seksida inimesega kellega ei olda hingeliselt lähedane, isegi ei ole usaldust? Ma pakun, et sel juhul oleks sul iga kuu tagant uus mees.. Hingeliselt mitte lähedane on inimene, kes on kõrk, ülbe, su soovid ei lähe talle korda, tal on sust suht suva, ma ei suudaks sellisega ühte korda ka seksida, täielik turn off.
Üks asi veel, imelik on lugeda sõnu “raiskasin oma elust neli aastat”, justkui etteheide, et sina raiskasid..mehe tõttu, nüüd mees süüdi, sinul süüd pole, sa olid ohver:) Eks meil kõigil elu ei lähe nii kui tahaks ja sooviks, on paigaltammumisi jne, aga see ei ole mingi raiskamine.
Siis olekski see suhe lühikeseks jäänud ja poleks ka seksini jõudnud. Kuid kui oleks, siis oleks me lahku läinud oluliselt kiiremini kui nelja aasta pärast ja see poleks mu elu nii palju mõjutanud.
See on sinu tõlgendus minu sõnadele ja see ei vasta tõele. Kui ma räägin raiskamisest, siis süüdistan vaid iseennast, et ma varem suhet ei lõpetanud. Mees oli ja on siiani tore inimene ning me suhtleme oluliselt väiksema intensiivsusega ka praegu, aastaid pärast lahkuminekut.
Pean neid aastaid siiski elu raiskamiseks, sest need muutsid mind rõõmsast noorest inimesest väga kinniseks keskealiseks inimeseks, kes ei lase enam inimesi endale lähedale. Raiskasin ise oma elu, hoides kinni millestki, mida ma õigeks ei pidanud kuid kergelt alla andmise hirmus siiski toimima üritasin saada. Ei saa ju kohe esimeste probleemide ilmnemisel alla anda ja minema kõndida, eriti veel siis kui kedagi armastad. Siis tõesti oleks iga kuu uus suhe. Ka mees proovis endast kõike anda, oma probleemidega tegeleda, kuid meie kooselu lihtsalt ei toiminud ja puuduval seksil oli selles oluline osa. Kui oleksin temast varem lahti lasknud, oleksin ehk praeguseks hoopis teistsuguse ellusuhtumisega sest oleksin seda läbikukkumist ka kergemini võtnud. Aga seda ei saa kuidagi teada.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 09.06 07:56; 10.06 14:13; 10.06 22:14; 16.06 20:14;
