Teema: Uus töö, meesterahvale.

Kui armastad nii tehnikat kui loomi, siis soovitan tõsiselt kaaluda lüpsjaks õppimist. Kujunenud olukorras on lehmalüpsjaid väga vaja mitmel pool ja minu meelest on see tegelikult väga mehelik töö. Farmiomanikud koolitavad põhioskused kahe nädalaga ära ja edasi arened ise, kui tegija oled. Hea lüpsja teenib hästi ja enamasti pakutakse ka ametikorterit.

keevitaja, kraanajuht.. tegelikult soovitan õhtukool ära lõpetada, võimalused avarduvad märgatavalt.

#3488163:

Samas ei ole meesterahval Eestis nii, et põhiharidus oleks takistus üles pürgida töökohal. Vb ainult riigisektoris.

Mu abikaasal on põhihariduski lõpetama(kuna pidi 15a tööle minema), aga ometi end 10 aastaga nii üles töötanud oma kohal, et on üks Eesti nõutumaid mehi oma alal. (saab 13€ h neto + muud hüved), tööd on oksendamiseni ja tööpuudust kartma ei pea(sooviga “üle osta” firmasi jagub, nii siin kui võõrsil ja iga kuu tuleb pakkumisi).

Seega mis sind ennast kõige rohkem huvitab? Milles hea oled? Võta sellest kinni ja alustad väikselt kohalt(ilmselt ka madalast palgast kui vaja), või proovi antud asja jaoks töötukassast koolitusi saada, õpi, ole kohusetundlik ja võitle ja sealt aina edasi! Edu!

Eks selliseid on teisigi, aga toimib see vaid erialadel, kus pole paberit vaja. Paberit on vaja paljudel täiesti tavalistel mitte-riigiameti töökohtadel: elektrikud, pottsepad jne.
Sinu mees on nüüd 25 umbes? Tead, ka talle oleks parem natuke rohkem kooliharidust omada. Kui seltskond ümberringi on vähe viisakam, siis see hakkab teda ennast häirima, mida aeg edasi, seda rohkem. Pärast on võibolla laste ees piinlik. Üks mu lähedastest siiamaani valetab omale keskharidust, mida tal tegelikult pole. Mitte, et tal võimeid selleks poleks, aga lihtsalt jäi omal ajal kool pooleli. Ja ikka piinlik on tal küll. Kui suhteprobleemid tekkisid, siis oli tema puuduv haridus eriti hambus ja kui see välja tuli, oli laste ees piinlik. Iga kord kuskile tööle kandideerides on haridusega häda olnud (ja see on vist üks põhjus olnud, miks ta töökohta vahetanud polegi). Tema nüüd vaevalt enam kooli tagasi minna viitsib, aga kui sinu mees on alla 30, siis mina soovitaksin tal küll õhtukooli minna ja esialgu põhikool lõpuni teha, siis keskkool. Kui tal tööalaselt pole vaja, siis kutsekasse pole suuremat mõtet minna. Aga teemaalgatajal, kui ta eriala tahab vahetada, on küll mõttekas kutsekasse minna.

#3488362:

#3488163:

Samas ei ole meesterahval Eestis nii, et põhiharidus oleks takistus üles pürgida töökohal. Vb ainult riigisektoris.

Mu abikaasal on põhihariduski lõpetama(kuna pidi 15a tööle minema), aga ometi end 10 aastaga nii üles töötanud oma kohal, et on üks Eesti nõutumaid mehi oma alal. (saab 13€ h neto + muud hüved), tööd on oksendamiseni ja tööpuudust kartma ei pea(sooviga “üle osta” firmasi jagub, nii siin kui võõrsil ja iga kuu tuleb pakkumisi).

Seega mis sind ennast kõige rohkem huvitab? Milles hea oled? Võta sellest kinni ja alustad väikselt kohalt(ilmselt ka madalast palgast kui vaja), või proovi antud asja jaoks töötukassast koolitusi saada, õpi, ole kohusetundlik ja võitle ja sealt aina edasi! Edu!

Eks selliseid on teisigi, aga toimib see vaid erialadel, kus pole paberit vaja. Paberit on vaja paljudel täiesti tavalistel mitte-riigiameti töökohtadel: elektrikud, pottsepad jne.

Sinu mees on nüüd 25 umbes? Tead, ka talle oleks parem natuke rohkem kooliharidust omada. Kui seltskond ümberringi on vähe viisakam, siis see hakkab teda ennast häirima, mida aeg edasi, seda rohkem. Pärast on võibolla laste ees piinlik. Üks mu lähedastest siiamaani valetab omale keskharidust, mida tal tegelikult pole. Mitte, et tal võimeid selleks poleks, aga lihtsalt jäi omal ajal kool pooleli. Ja ikka piinlik on tal küll. Kui suhteprobleemid tekkisid, siis oli tema puuduv haridus eriti hambus ja kui see välja tuli, oli laste ees piinlik. Iga kord kuskile tööle kandideerides on haridusega häda olnud (ja see on vist üks põhjus olnud, miks ta töökohta vahetanud polegi). Tema nüüd vaevalt enam kooli tagasi minna viitsib, aga kui sinu mees on alla 30, siis mina soovitaksin tal küll õhtukooli minna ja esialgu põhikool lõpuni teha, siis keskkool. Kui tal tööalaselt pole vaja, siis kutsekasse pole suuremat mõtet minna. Aga teemaalgatajal, kui ta eriala tahab vahetada, on küll mõttekas kutsekasse minna.

Ei ole 25, meil vanim laps juba teismeline.
Ta ei tunne puudust keskharidusest, eks tema valik. Tööpuudust tal tõesti pole,hetkel oleks kindalt 3 firmat ta nõus üle ostma.
Mina ikkagi aastaid hiljem lõpetasin täiskasvanute gümnaasiumis kuldmedaliga keska ära ja läksin edasi õppima oma huviala 🙂
Kuid tõesti teemaalgataja, kui tahad mingit erialast oskust pead täiendama end 🙂

Tee juhiload – C-kat ja kõik need haagiste ja kraanade lisadega, tööd nagu muda.

Kinnisvaramaaklerid on ka sellised, kelle puhul mingit säravat haridust pole vaja.

Ehitussektor – maalrid, plaatijad.

Luksepp, san tehnik, palk on 1600.

https://www.rak.ee/et/koostelukksepp

#3492868:

#3489042:

#3488163:

Mu abikaasal on põhihariduski lõpetama(kuna pidi 15a tööle minema), aga ometi end 10 aastaga nii üles töötanud oma kohal, et on üks Eesti nõutumaid mehi oma alal. (saab 13€ h neto + muud hüved), tööd on oksendamiseni ja tööpuudust kartma ei pea(sooviga “üle osta” firmasi jagub, nii siin kui võõrsil ja iga kuu tuleb pakkumisi)

Eesti VR on ikka üks äraspidine nähtus. ERIARSTI (õppinud 6+4-5a) brutopalga alammäär on 14.40 tund, seda saavad maakonnahaiglate teraapiaerialade spetsialistid, kellel pole intensiivi või kirurgia lisatasusid. See on BRUTO. Siin kommentaaris saab aga 7-8-kl haridusega inimene 13 neto? Arst on õppinud spetsialistiks saamiseks 12+6+4-5a =22-23a. 4-5 on residentuur, 6 on diplomiõpe.

Ja siis mõnitatakse arste, kes pidavat olema äraostetud rikkurid. Mis sest, et nad otsustavad iga päev inimeste tervise ja õige ravi üle ja ka elude üle.

https://www.kutseliit.eu/kollektiivleping-2019-2020-on-allkirjastatud/

Kui me räägime eraettevõtjast, kelle tunnitasu on 13 eurot, siis sellest peab ta maksma ka makstud (ausa ettevõtja puhul), mis on 33% sotsmaks, 20% tulumaks ja siis need töötukindlustuse jms. Ülepoole läheb maksudeks.

Lisaks riigimaksudele peab tasuma ka oma kontori üüri, töövahendid, koolitused, bensiin jne.

Päris kindlasti oli jutt palgatöötajast. Ükski eraettevõtja, eriti veel nõutud, ei küsi teenuse eest 13€/h, pigem 40€-50€.

Mis see põhiharidusega mehe nii tasuv amet siis on? Räägitakse küll 13 eurot netopalgast, aga mille eest ta saab seda?

#3490607:

Tee juhiload – C-kat ja kõik need haagiste ja kraanade lisadega, tööd nagu muda.

Parim pakkumine siin teemas! Vähemalt Tallinnas otsitakse häid rekajuhte nagu tikutulega taga. Ilma naljata, võetakse igasugu ohmoone tööle, sest töökätest on suur puudus. Veel parem, tee c-katid ära, osta endale oma masin ja hakka mõnele logistikafirmale teenust pakkuma. Sel alal on suur-suur põud ja kui sul loogiline mõtlemine on olemas ja sõita oskad, siis peaks sellega hakkama saama.