Esileht Tööelu, raha ja seadused. Uus töötaja kohe dekreeti

Näitan 20 postitust - vahemik 91 kuni 110 (kokku 110 )

Teema: Uus töötaja kohe dekreeti

Postitas:
Kägu

Äkki paneks kohe cvsse rea “Kallis tulevane tööandja, oleme üritanud last saada juba 3 aastat ning ei saa sulle kuidagi garanteerida, et see lõpuks ei juhtu just sinu juurde tööle saades, luban olla igati asjalik ja tubli.” Tahaks näha milline tööandja selle hea töötaja teiste seast valima peaks või kuidas on sinu meelest mõistlik sellist teemat “läbi rääkida” kui töökohas veel ei ole jõudnud end tõestada.

Mulle jäi arusaamatuks, mida sa oma CV rea-naljapostitusega saavutada üritasid?

See pole kellegi asi, kas ja kui kaua keegi rasestuda on üritanud, iga rasedus ei pruugigi pidamagi jääda. Minu jutt käis pigem sellest ajast, kui rasedus on kindel ja aeg on vaadata sünnituspuhkusele mineku poole ning mõelda, mis tööst edasi saab. See aspekt jäi enne mu postitusest välja.

Väheke veider oleks uusi tööülesandeid õppida ja innukat nägu teha, samal ajal kui õpitu läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja, sest ise oled keskendunud beebi tulekuks ettevalmistusele ja planeerid kodusolekut. Pigem ausalt asjad läbi rääkida tööl ning keskenduda selle vähese töölviibitud kuude jooksul teatud ülesannetele, mitte kogu programmi läbi teha, et see siis 1,5-3 aasta jooksul unustada ning tagasi tulles nullist alustada.

Kui sa ise ütled, et tõesti mõni aspekt su jutust enne välja jäi, siis miks kergitada kulme ja teatada, et sulle vastus arusaamatuks jäi. Vastasin cv “naljaga” ju otse sinu poolt kirjutatud ridadele:

<span style=”caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif; -webkit-tap-highlight-color: rgba(0, 0, 0, 0); -webkit-text-size-adjust: 100%;”>”Selge see, et mõnel juhul on rasestumist raske planeerida ning see võib sattuda uuel töökohal alustamisega samale ajale. Aga siis tulebki tööandjaga rääkida, planeerida ning lahendusi leida.”</span>

Ka siin räägid endale vastu, et kõik rasedused ei jää pidamagi ning samas soovitad inimesel tööülessannete õppimise asemel töötada millegi lihtsama kallal ning rääkida tööandjale kohe ära. Rasedus on “kindel” ju alles peale 20 nädala looteanatoomiat ning siis väga suure tõenäosusega seda ka tööandjale mainitakse või märkab seda tööandja ise.

Kui inimene tuleb firmasse tööle kindla rasedusega näiteks 8. nädalal ning tal on selja taga pikk rida ebaõnnestumisi, siis on täiesti loomulik, et inimene ei räägi veel rasedusest seni, kuni ta end sellel teemal natukene kindlamalt tunneb. Rumal oleks rääkida kohe tööandjale ära kui selja taga on näiteks palju katkemisi ja kui midagi peaks minema valesti, siis tekib tööandjal kes “pere planeerijat” endale tööle ei soovi võimalus temast veel katseajal loobuda.

Rsp minnakse enamasti raseduse kolmandal trimestril ning isegi kui tööandjat teavitatakse peale 20. nädala uuringut, annab see tööandjale minimaalselt 2 kuud aega leida uus töötaja, enamus kohtades isegi rohkem, sest töötajad jäävad rsp alles 30 päeva enne oletatavat tähtaega.
Tavalise lahkuja puhul on see etteteatamise aeg millega tööandja peab hakkama saama vaid üks kuu.

Naisel endal tööandjat vaid 14 päeva enne rsp jäämist teavitada on suhteliselt võimatu ning juhul kui on olnud mõni olematu kõhuga end 30. nädalal tööle smugeldaja, siis see on pigem erand mis ei kinnita reeglit ja mille tõttu pole vaja siin anonüümselt ähvardusi sihtgrupile loopida.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõik ei pea käima sinu järgi. Uuhh, kui enesekeskne. Ja sellised emad kasvatavadki samasuguseid empaatiavõimeta inimesi siia maailma oma suhtumisega.

Enesekesksed on hoopis need, kes varjamisega end tööle smuugeldavad. Neile on eelkõige tähtsad vaid oma isiklikud huvid. Mina lükkasin omal ajal lastesaamist edasi, et mitte tööandjale peavalu põhjustada ja jäin ootele alles pärast 2 aastat firmas töötamist.

Mis mõttes “varjamisega tööle smuugeldanud”? Kas tööle võtate automaatselt selle, kes pole rase, ja seda automaatselt ei võta, kes on rase? Tööle sai see naine ilmselt sellepärast, et ta oli kõige pädevam kandidaat.

Kui oled personaliinimene, siis on sul ilmselt kohustus tunda kehtivat töölepingu seadust ja teisi õigusakte? Loe läbi, vaata, mis need räägivad töösuhete ja diskrimineerimise kohta.

Inimest, kes lükkab tööandja huvides rasestumist edasi, pean pehmelt öeldes pisut napakaks. Isiklikult ei tunne mitte ühtegi sellist. Ja ka sellist suhtumist, et kuidas uus töötaja julgeb kohe lapsepuhkusele minna, olen näinud vaid kaks korda. Sedagi õnneks kaugelt. Tõsi, mõlemal korral imestasin, kuidas ei peeta paljuks niivõrd haiget juttu kõva häälega ja mitmes seltskonnas rääkida. Põhimõtteliselt kõik fertiilses eas naised saavad varem või hiljem lapse või paar. See on täiesti normaalne elu meie ümber.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

No aga võta siis tööle 45+ ja ei mingit raseduse varjamist.

Aga ikka vaja vinguda ja piniseda rahulolematusest, et endal normaalset meest ei ole.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, mis erialad need on, kus on vaja pikka väljaõpet töökohas? Eestis ei ole töökohapõhine õpe tegelikult eriti levinud, pigem otsitakse ikka juba täpselt vajadustele vastava hariduse JA kogemustega inimesi.

Näiteks: asusin praktikandina IT ettevõttesse tööle ja esimesed 3-4 nädalat ma tõepoolest õppisin, konkreetse arendatava süsteemi spetsiifilisi asju. Aga sealt edasi tegin juba päriselt tööd ja mõne kuu pärast sain juba vanade olijatega võrdselt keerukaid ülesandeid. Ja mina olin tööle asudes tõepoolest alles praktikant.

Kas ei või olla, et tegelikult seda töökohale spetsiifilist väljaõpet polegi nii palju (ehk mõni nädal, äärmisel juhul kuu), aga tööga seotud süsteemid ja dokumentatsioon, nõuded ja reeglistik on nii läbimõtlematult tehtud ja/või aegunud, et seepärast on vaja uutel töötajatel pikka sisseelamisperioodi, et aru saada, mida ja kuidas nende käest tahetakse?

Oma IT näite tõin sisse seepärast, et see ei ole eriala, kus iga suvaline, kes uksest sisse astub, võiks kohe tööle asuda. See tõepoolest nõuab eelnevat haridust ja/või kogemusi.

IT-alal tuleb päris palju legacy või veidralt tehtud süsteeme ette, millesse sisse elamine võtab aega. Ja millel praktiliselt ei ole dokumentatsiooni, nii et teadmised asuvad inimeste peades. Ja kui äriloogika sealjuures keeruline on ning otsuatajad ise täpselt ei tea, mis nad tahavad, siis võtab sisseelamine mitu kuud. Tegelikult organisatsiooni ja selle juhtide enda viga. Nõus, et see pole erialane väljaõpe. Aga uue inimese palkamine eelmise asemele on keeruline, sest pole turult võtta eriti kedagi..

See ei tähenda, et ma arvaks, et keegi peaks oma eraelus muudatusi tegema töö pärast. See on ainult töö. Keegi ei kahetse elu lõpus, et ta rohkem tööl ei olnud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

nimest, kes lükkab tööandja huvides rasestumist edasi, pean pehmelt öeldes pisut napakaks. Isiklikult ei tunne mitte ühtegi sellist.

Minu sõbranna leppis tööandjaga kokku, et 2 aastat ei rasestu ja ei pea teda üldse napakaks seepärast. Vastupidi, tegu on nutika ja enda elu hästi planeerida oskava naisega. Tema töökoht ei olnud ka muidugi päris mingi suvaline sekretäri koht, vaid osa juhtkonnast. Tehti koos suurt asja ja kõik pidid panustama täiega. Oma lapsed on tal ka kenasti käes ja just õigel ajal, peale seda, kui majanduslik kindlustatus olemas.

+2
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu sõbranna leppis tööandjaga kokku, et 2 aastat ei rasestu ja ei pea teda üldse napakaks seepärast. Vastupidi, tegu on nutika ja enda elu hästi planeerida oskava naisega. Tema töökoht ei olnud ka muidugi päris mingi suvaline sekretäri koht, vaid osa juhtkonnast. Tehti koos suurt asja ja kõik pidid panustama täiega. Oma lapsed on tal ka kenasti käes ja just õigel ajal, peale seda, kui majanduslik kindlustatus olemas.

Samas mina ootasin 7 aastat oma eimest last, kui see mõte tuli. Kõigil ei käi niimoodi nipsust asi. Ja kogu selle protsessi ajaks ei saa muud elu pausile panna, veel enam ei hakka siis ju aborti tegema, kui juhtub näiteks, et pärast viit aastat punnitamist rasestud. Ja selliseid asju on rohkem, kui sina arvad.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

nimest, kes lükkab tööandja huvides rasestumist edasi, pean pehmelt öeldes pisut napakaks. Isiklikult ei tunne mitte ühtegi sellist.

Minu sõbranna leppis tööandjaga kokku, et 2 aastat ei rasestu ja ei pea teda üldse napakaks seepärast. Vastupidi, tegu on nutika ja enda elu hästi planeerida oskava naisega. Tema töökoht ei olnud ka muidugi päris mingi suvaline sekretäri koht, vaid osa juhtkonnast. Tehti koos suurt asja ja kõik pidid panustama täiega. Oma lapsed on tal ka kenasti käes ja just õigel ajal, peale seda, kui majanduslik kindlustatus olemas.

Ise oma elu planeerida on okei ja normaalne, tööandjaga midagi “kokku leppida” (kui see tööandja just lapse isa ei ole) ei ole normaalne, ükskõik mis ametikohal sa ka ei töötaks.

Kui sinu sõbranna oleks vaatamata kaitsevahenditele siiski kuidagi rasestunud, siis kas ta oleks lubaduse tõttu tööandjale raseduse katkestanud kui ka ise poleks soovinud?

Millal muutus üldse normaalseks see, et tööandjatel on õigus sellist asja oma töötajatelt nõuda või uurida, või läks su sõbranna ise tööandja juurde jutuga “luban, et kui mind tööle võtate, siis ma kahe aasta jooksul ei rasestu”?

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ise oma elu planeerida on okei ja normaalne, tööandjaga midagi “kokku leppida” (kui see tööandja just lapse isa ei ole) ei ole normaalne, ükskõik mis ametikohal sa ka ei töötaks.

Kuidas võtta. Minu meelest on päris normaalne kokku leppida, et kui lähimad 2 aastat on vaja tööle pühenduda meeskonnaga, siis selles ka kokku lepitakse ja seda tehakse.

Kui sinu sõbranna oleks vaatamata kaitsevahenditele siiski kuidagi rasestunud, siis kas ta oleks lubaduse tõttu tööandjale raseduse katkestanud kui ka ise poleks soovinud?

Seda kindlasti mitte, aga minu sõbrannasugused naised ei rasestu “vaatamata kaitsevahenditele” :D.

Millal muutus üldse normaalseks see, et tööandjatel on õigus sellist asja oma töötajatelt nõuda või uurida, või läks su sõbranna ise tööandja juurde jutuga “luban, et kui  mind tööle võtate, siis ma kahe aasta jooksul ei rasestu”?

Töösuhte puhul on tegu tegelikult kahe subjekti kokkuleppega ja ei ole üks nõudja ega teine paluja. Lihtsalt hakatakse ühist asja looma ja tehakse kokkulepe. Kui üks pool ei soovi pühenduda ja pole enda panustamissoovis päris kindel, siis on ka loogiline, et ta seda ütleb ja valib millegi muuga tegelemise.

 

 

+1
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ise oma elu planeerida on okei ja normaalne, tööandjaga midagi “kokku leppida” (kui see tööandja just lapse isa ei ole) ei ole normaalne, ükskõik mis ametikohal sa ka ei töötaks.

Kui sinu sõbranna oleks vaatamata kaitsevahenditele siiski kuidagi rasestunud, siis kas ta oleks lubaduse tõttu tööandjale raseduse katkestanud kui ka ise poleks soovinud?

Millal muutus üldse normaalseks see, et tööandjatel on õigus sellist asja oma töötajatelt nõuda või uurida, või läks su sõbranna ise tööandja juurde jutuga “luban, et kui mind tööle võtate, siis ma kahe aasta jooksul ei rasestu”?

Loe eelmise postitaja tekst korralikult läbi, tema rääkis aiast aga sina aiaaugust. Tsiteerin:

Minu sõbranna leppis tööandjaga kokku, et 2 aastat ei rasestu ja ei pea teda üldse napakaks seepärast. Vastupidi, tegu on nutika ja enda elu hästi planeerida oskava naisega. Tema töökoht ei olnud ka muidugi päris mingi suvaline sekretäri koht, vaid osa juhtkonnast. Tehti koos suurt asja ja kõik pidid panustama täiega. Oma lapsed on tal ka kenasti käes ja just õigel ajal, peale seda, kui majanduslik kindlustatus olemas.

Ilmselgelt ei mõelda siin 43-aastast suvalisel kontorikohal töötavat paberimäärijat, kes üllalt lubab, et keskendub järgmised 2 aastat tööle ja alles siis proovib saada oma esimest last.

Milleks fantaseerida, et kellegi tööandja nõuab või uurib lastesaamise kohta, antud postitaja rääkis spetsiifilisest keissist, jutt käis juhtivast kohast, kus juhid on üks tiim, eriti veel, kui juhtiva kohaga kaasneb osanikuks saamine. Kujutan ette, et seal toimus üks aus ja avatud vestlus firma tuleviku ja isiklike soovide teemal, millega ei kaasnenud mingit sundi. Naisele oli lühiajaline eesmärk oma karjääri arendamine, kui beebi oleks olulisem olnud, poleks ta sellist kohta vastu võtnud.

Võime veel oletada, et räägiti kellestki, kes ei olnud vanusega viimase piiri ääres. Ilmselgelt 40ndates naine enam ei oota, aga 30ndate alguses ei mõju kaks aastat ootamist viljakusele katastroofiliselt. Kui olla sellises vanuses ja alustada juhtival kohal (CFO, COO) kiirelt arenevas startupis või perspektiivikas firmas, siis on targem panna rasestumise planeerimine pausile, et elada enda töösse sisse ja anda panus ettevõtte arenguks. Mina peaks sellist juhti napakaks, kes peale jala uksevahele saamist hakkab kribinal-krabinal rasestumist planeerima, ise pole veel tööasjadesse sisse elanudki.

Kordan veelkord üle – mina näen, et too postitaja rääkis spetsiifilisest juhtumist, millega reatöötajast tavainimene kokku ei puutugi. Aga samas pidas ta oluliseks sisse tuua üks näide, MIKS mõnel juhul selline otsus tehakse.

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ise oma elu planeerida on okei ja normaalne, tööandjaga midagi “kokku leppida” (kui see tööandja just lapse isa ei ole) ei ole normaalne, ükskõik mis ametikohal sa ka ei töötaks.

Kui sinu sõbranna oleks vaatamata kaitsevahenditele siiski kuidagi rasestunud, siis kas ta oleks lubaduse tõttu tööandjale raseduse katkestanud kui ka ise poleks soovinud?

Millal muutus üldse normaalseks see, et tööandjatel on õigus sellist asja oma töötajatelt nõuda või uurida, või läks su sõbranna ise tööandja juurde jutuga “luban, et kui mind tööle võtate, siis ma kahe aasta jooksul ei rasestu”?

Loe eelmise postitaja tekst korralikult läbi, tema rääkis aiast aga sina aiaaugust. Tsiteerin:

Minu sõbranna leppis tööandjaga kokku, et 2 aastat ei rasestu ja ei pea teda üldse napakaks seepärast. Vastupidi, tegu on nutika ja enda elu hästi planeerida oskava naisega. Tema töökoht ei olnud ka muidugi päris mingi suvaline sekretäri koht, vaid osa juhtkonnast. Tehti koos suurt asja ja kõik pidid panustama täiega. Oma lapsed on tal ka kenasti käes ja just õigel ajal, peale seda, kui majanduslik kindlustatus olemas.

Ilmselgelt ei mõelda siin 43-aastast suvalisel kontorikohal töötavat paberimäärijat, kes üllalt lubab, et keskendub järgmised 2 aastat tööle ja alles siis proovib saada oma esimest last.

Milleks fantaseerida, et kellegi tööandja nõuab või uurib lastesaamise kohta, antud postitaja rääkis spetsiifilisest keissist, jutt käis juhtivast kohast, kus juhid on üks tiim, eriti veel, kui juhtiva kohaga kaasneb osanikuks saamine. Kujutan ette, et seal toimus üks aus ja avatud vestlus firma tuleviku ja isiklike soovide teemal, millega ei kaasnenud mingit sundi. Naisele oli lühiajaline eesmärk oma karjääri arendamine, kui beebi oleks olulisem olnud, poleks ta sellist kohta vastu võtnud.

Võime veel oletada, et räägiti kellestki, kes ei olnud vanusega viimase piiri ääres. Ilmselgelt 40ndates naine enam ei oota, aga 30ndate alguses ei mõju kaks aastat ootamist viljakusele katastroofiliselt. Kui olla sellises vanuses ja alustada juhtival kohal (CFO, COO) kiirelt arenevas startupis või perspektiivikas firmas, siis on targem panna rasestumise planeerimine pausile, et elada enda töösse sisse ja anda panus ettevõtte arenguks. Mina peaks sellist juhti napakaks, kes peale jala uksevahele saamist hakkab kribinal-krabinal rasestumist planeerima, ise pole veel tööasjadesse sisse elanudki.

Kordan veelkord üle – mina näen, et too postitaja rääkis spetsiifilisest juhtumist, millega reatöötajast tavainimene kokku ei puutugi. Aga samas pidas ta oluliseks sisse tuua üks näide, MIKS mõnel juhul selline otsus tehakse.

Tere proua aiaauk, lause millele antud kägu vastas oli, et tööandja huvides rasestumist edasi lükata ei ole okei. Sina räägid olukorrast kus naine ise soovib keskenduda oma karjäärile, on selle otsusega rahul ning selle otsusega ei kaasne mingit sundi. Kas sa saad aru mis vahe nendel kahel asjal on või läheb asi siin juba pisut liiga keeruliseks? On täiesti normaalne, et inimesed planeerivad oma elu ning karjääri, ei ole okei kui seda tehakse tööandja soovide vôi taga kiusamise järgi.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere proua aiaauk, lause millele antud kägu vastas oli, et tööandja huvides rasestumist edasi lükata ei ole okei. Sina räägid olukorrast kus naine ise soovib keskenduda oma karjäärile, on selle otsusega rahul ning selle otsusega ei kaasne mingit sundi. Kas sa saad aru mis vahe nendel kahel asjal on või läheb asi siin juba pisut liiga keeruliseks? On täiesti normaalne, et inimesed planeerivad oma elu ning karjääri, ei ole okei kui seda tehakse tööandja soovide vôi taga kiusamise järgi.

Vaata nüüd selle lehekülje algusest peale. Üks kägu ütles, et tööandja soovil raseduse edasilükkamine on napakas. Teine kägu tõi vestluse rikastamiseks näite oma juhtival kohal oleval tuttavast, kes oli sarnases olukorras olnud. Selle peale ilmus järgmise käo arvamus, et olenemata töökohast ei ole sellised kokkulepped normaalsed ja “või läks su sõbranna ise tööandja juurde jutuga “luban, et kui mind tööle võtate, siis ma kahe aasta jooksul ei rasestu”?

Mina ei nõustunud selle viimase käo arvamusega, sest minu arvates ON teatud olukordades selline kokkulepe normaalne. Kokkulepe võis ka olla lihsalt üks aus ja avatud vestlus, kus arutatakse nii töö- kui eraelulisi eesmärke, räägitakse erinevad stsenaariumid läbi ning tehakse vastavad otsused. Kui antud naisel oli kriitiline roll firma arengus, siis peadselt lapsepuhkusele minek ei ole kõige soositum valik, millest said kõik aru.

Ei tasu üledramatiseerida, et “mitte ühegi töökoha puhul pole selline asjade käik normaalne”. Mõne koha puhul võib ikka küll.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Milleks fantaseerida, et kellegi tööandja nõuab või uurib lastesaamise kohta, antud postitaja rääkis spetsiifilisest keissist, jutt käis juhtivast kohast, kus juhid on üks tiim, eriti veel, kui juhtiva kohaga kaasneb osanikuks saamine. Kujutan ette, et seal toimus üks aus ja avatud vestlus firma tuleviku ja isiklike soovide teemal, millega ei kaasnenud mingit sundi. Naisele oli lühiajaline eesmärk oma karjääri arendamine, kui beebi oleks olulisem olnud, poleks ta sellist kohta vastu võtnud. Võime veel oletada, et räägiti kellestki, kes ei olnud vanusega viimase piiri ääres. Ilmselgelt 40ndates naine enam ei oota, aga 30ndate alguses ei mõju kaks aastat ootamist viljakusele katastroofiliselt.

Arukas kommentaar ja täpselt nii see oli.  Ning tegu oli alla 30a naisega.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sina räägid olukorrast kus naine ise soovib keskenduda oma karjäärile, on selle otsusega rahul ning selle otsusega ei kaasne mingit sundi.

Aga keegi ei sunnigi ju inimest minema töökohale, mis eeldab lähimad 2-3 aastat täielikku pûhendumist, mida laste saamise kõrvalt pole võimalik teha.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Milleks fantaseerida, et kellegi tööandja nõuab või uurib lastesaamise kohta, antud postitaja rääkis spetsiifilisest keissist, jutt käis juhtivast kohast, kus juhid on üks tiim, eriti veel, kui juhtiva kohaga kaasneb osanikuks saamine. Kujutan ette, et seal toimus üks aus ja avatud vestlus firma tuleviku ja isiklike soovide teemal, millega ei kaasnenud mingit sundi. Naisele oli lühiajaline eesmärk oma karjääri arendamine, kui beebi oleks olulisem olnud, poleks ta sellist kohta vastu võtnud. Võime veel oletada, et räägiti kellestki, kes ei olnud vanusega viimase piiri ääres. Ilmselgelt 40ndates naine enam ei oota, aga 30ndate alguses ei mõju kaks aastat ootamist viljakusele katastroofiliselt.

Arukas kommentaar ja täpselt nii see oli. Ning tegu oli alla 30a naisega.

Aitäh kinnitamast, et mu oletused osutusid õigeks 🙂 (olen see 14:51 ja 15:41 postitanud kägu).

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kunagi aastaid tagasi, kui poes töötasin, tuli meile tööle neiu, kes rasedust katseaja lõpuni varjata tahtis, tööle tulnuna oli juba umbes 3 kuud rase. Välja ei paistnud, aga väike linn, ühised tuttavad ja kuskilt kuulsime  Ütlesime korduvalt, et olgu normaalne, kui tõesti rase on, siis ei ole vaja raskeid asju üle pea riiulitele upitada ja mitmekümnekiloseid kaste laos ringi tõsta, aga neiu raius kindlalt vastu, et ei ole rase. Kuskil kuu aega enne katseaja lõppu, rasedust võis 6 kuu ringis olla ja paistis korralikult välja ka, oli nurisünnitus. Tööle lihtsalt ei ilmunud, kõnedele-sõnumitele ei vastanud, saatis oma elukaaslase selgitama ja tööriideid ja võtmeid tagasi tooma. Kogu selle rahmeldamise peale tundus, et last tegelikult ei soovinudki, aga neiu poiss-sõber oli ka õnnetu ja ütles, et väga ootasid last ja kohe oleks dekreeti ära saanud jääda.  Ma saan aru, et tegemist võib hea töötajaga olla, aga see salatsemine ja nihverdamine on ääretult kurb, sest kui tööandja teaks kohe arvestada, siis ta arvestakski sellega, et töötaja on lapseootel. 6. rasedusnädalal vast ei teavitaks, aga kui 3 kuud täis on, siis on ju rasedus üsna kindel ja ka see on kindel, et peagi on vaja uut töötajat otsima hakata. Osad tööandjad ei paneks pahaks võib-olla ka, aga kõik nö. kaardid peaks kohe laual olema ausalt.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, mis erialad need on, kus on vaja pikka väljaõpet töökohas? Eestis ei ole töökohapõhine õpe tegelikult eriti levinud, pigem otsitakse ikka juba täpselt vajadustele vastava hariduse JA kogemustega inimesi. Näiteks: asusin praktikandina IT ettevõttesse tööle ja esimesed 3-4 nädalat ma tõepoolest õppisin, konkreetse arendatava süsteemi spetsiifilisi asju. Aga sealt edasi tegin juba päriselt tööd ja mõne kuu pärast sain juba vanade olijatega võrdselt keerukaid ülesandeid. Ja mina olin tööle asudes tõepoolest alles praktikant. Kas ei või olla, et tegelikult seda töökohale spetsiifilist väljaõpet polegi nii palju (ehk mõni nädal, äärmisel juhul kuu), aga tööga seotud süsteemid ja dokumentatsioon, nõuded ja reeglistik on nii läbimõtlematult tehtud ja/või aegunud, et seepärast on vaja uutel töötajatel pikka sisseelamisperioodi, et aru saada, mida ja kuidas nende käest tahetakse? Oma IT näite tõin sisse seepärast, et see ei ole eriala, kus iga suvaline, kes uksest sisse astub, võiks kohe tööle asuda. See tõepoolest nõuab eelnevat haridust ja/või kogemusi.

Eks neid kohti ikka ole, nt mul endal, olen jurist. Ja minu tööd saabki õppida vaid tööd tehes. Miks? Sest haridus on akadeemiline, ülikooli lõpetanul on eeskätt teoreetilised teadmised, lisaks annab kool ettevalmistuse, et neid teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada (nt analüüsioskuse, arusaamise olulistest põhimõtetest, süsteemi kui terviku toimimisest jne). Kuid kool ei anna oskust koostada frantsiisileping või esindada klienti kohtus.  Minu valdkonnas  lähevad päris paljud pärast bakalaureuse lõpetamist juba tööle, reeglina osalise koormusega. Need inimesed oskavad pärast magistriõppe lõpetamist teha lihtsamaid asju, samas need, kes pole üldse tööl käinud, ei oska sisuliselt midagi. Ja nii õpitaksegi töö tegemise käigus. Selleks, et üks ülikooli lõpetanu saaks iseseisvalt tööd teha, on vaja umbes 3 aastat praktikat. Ja selleks kulub tööandjal ning vanematel kolleegidel palju ressursse. Sest noort kolleegi on vaja juhendada, tema tööd on vaja üle teha, talle on vaja anda tagasisidet selle kohta, mis tema töös puudu oli, mis oli valesti, mida saaks paremini (ilma selleta ta ei õpi aga arene). Ning see ei käi nii, et lihtsalt ütlen, et näe siin on viga ja siin on see puudu, vaid tuleb ka selgitada, miks ja kuidas. Sageli on nii, et kui algaja teeb töö ära, siis kulub selle ümber tegemiseks ja tema juhendamiseks 3 korda rohkem aega, kui mul oleks kulunud siis, kui oleksin ise töö algusest peale ära teinud. See aga ei tähenda, et erineva kvalifikatsiooniga inimesi poleks vaja, loomulikult on.  Lisaks, isegi kui ettevõtja tahakski vaid spetsialiste palgata, neid lihtsalt pole piisavalt  (vähemalt  minu valdkonnas). Samuti  on minu valdkonnas veel see asi, et erinevaid ameteid on väga palju ning isegi ühe ameti puhul on võimalik omada väga kitsast spetsialiseerumist. Praktikas tähendab see seda, et ka kogemustega spetsialistil läheb sama eriala piires ametit vahetades  ikka märkimisväärselt aega, et uuel ametil iseseisvalt tööd teha.

Ma arvan, et kogu asja võtmesõna on akadeemiline haridus. Kui eriala saab õppida kutsekoolis või rakenduskõrgkoolis, pole tööandja poolne väljaõpe vast teema. Samas on valdkondi, kus 5 aastaga polegi võimalik omandada muud, kui teoreetilist baasi ja ettevalmistust praktiliseks tööks. Nt arsti puhul on ju kõigele arusaadav, et puhtalt koolis omandatud teadmiste pinnal tööd teha ei saa.

Aga kui nüüd teemasse tulla, siis on väga huvitav lugeda, et paljud peavad  tööandja egoistlikku soovi teenida kasumit kuidagi vähem egoistlikumaks, kui töötaja soovi teenida raha. Millest selline vahetegu?

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ütleks ka, et julmalt üle pingutatud teemaga siin. Kas sul endal on probleeme lapse saamisega või milles häda, et inimesed saavad lapsi ja tööd otsivad? Tundub, et siin on sul sügav isiklik probleem endal kuskil peidus, millega tuleks hakata tegelema.

Ära muretse, mul on soovitud arv lapsi olemas, küll aga olen suutnud enda elu nii korraldada, et hoidusin rasestumisest kui parasjagu töökohavahetus käsil oli ja jätkasin siis, kui elu stabiilsem oli.

Minu elukogemus, 3 lastja päris pikk staaž andis mulle selle teadmise läbi kogetu, et tööandja jaoks oled 10% väljavahetatav mutter ja töö ei ole elus nr 1. Olen töötanud tööandjale vastu tulles peale tööaega, nädalavahetusel. Olen täitnud 6 kuud lahe töötaja ülesandeid, sest uut ei leitud kohe, ilma palgalisata. Olmud ustav jne. Vastu sain selle, et kõigil teistel palka tõsteti, aca mul mitte, sest ma ei löönud jalaga ust lahti ja ei nõudnud. Alguses lubatud ametikõrgendusest taheti taganeda, väga inetul viisil, lihtsaöt kutsudes cv keskuse esindaja kontorisse, et arutada uue töötaja leidmist kohale, mida mulle lubati kahel ametipositsioonil töötamise eest pika aja vältel…

Jne jne..neid näiteid on palju. Peale seda kogemust ma sain aru, et olen vaid väike mutter ja asendatav. Ei hooli tööandja tegelt minust üldsegi, inimesena. Ja paningi oma pere edaspidi esikohale. Enam ei kavatse perelt oma aega ära võtta tööandja kasuks, peale tööpäeva. Samuti ei lepi tulevikus lubatavate hpvedega mingi lisatöö eest, mis pole lepingus juba kirjas. Samuti keeldun oma pereelu tööandja järgi sättimast. Tööelu tuöeb ikka pereelu järgi sättida.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: center;”>

</p>

Ma ütleks ka, et julmalt üle pingutatud teemaga siin. Kas sul endal on probleeme lapse saamisega või milles häda, et inimesed saavad lapsi ja tööd otsivad? Tundub, et siin on sul sügav isiklik probleem endal kuskil peidus, millega tuleks hakata tegelema.

Ära muretse, mul on soovitud arv lapsi olemas, küll aga olen suutnud enda elu nii korraldada, et hoidusin rasestumisest kui parasjagu töökohavahetus käsil oli ja jätkasin siis, kui elu stabiilsem oli.

Minu elukogemus, 3 lastja päris pikk staaž andis mulle selle teadmise läbi kogetu, et tööandja jaoks oled 10% väljavahetatav mutter ja töö ei ole elus nr 1. Olen töötanud tööandjale vastu tulles peale tööaega, nädalavahetusel. Olen täitnud 6 kuud lahe töötaja ülesandeid, sest uut ei leitud kohe, ilma palgalisata. Olmud ustav jne. Vastu sain selle, et kõigil teistel palka tõsteti, aca mul mitte, sest ma ei löönud jalaga ust lahti ja ei nõudnud. Alguses lubatud ametikõrgendusest taheti taganeda, väga inetul viisil, lihtsaöt kutsudes cv keskuse esindaja kontorisse, et arutada uue töötaja leidmist kohale, mida mulle lubati kahel ametipositsioonil töötamise eest pika aja vältel…

Jne jne..neid näiteid on palju. Peale seda kogemust ma sain aru, et olen vaid väike mutter ja asendatav. Ei hooli tööandja tegelt minust üldsegi, inimesena. Ja paningi oma pere edaspidi esikohale. Enam ei kavatse perelt oma aega ära võtta tööandja kasuks, peale tööpäeva. Samuti ei lepi tulevikus lubatavate hpvedega mingi lisatöö eest, mis pole lepingus juba kirjas. Samuti keeldun oma pereelu tööandja järgi sättimast. Tööelu tuöeb ikka pereelu järgi sättida.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: center;”>

</p>

Ma ütleks ka, et julmalt üle pingutatud teemaga siin. Kas sul endal on probleeme lapse saamisega või milles häda, et inimesed saavad lapsi ja tööd otsivad? Tundub, et siin on sul sügav isiklik probleem endal kuskil peidus, millega tuleks hakata tegelema.

Ära muretse, mul on soovitud arv lapsi olemas, küll aga olen suutnud enda elu nii korraldada, et hoidusin rasestumisest kui parasjagu töökohavahetus käsil oli ja jätkasin siis, kui elu stabiilsem oli.

Minu elukogemus, 3 lastja päris pikk staaž andis mulle selle teadmise läbi kogetu, et tööandja jaoks oled 10% väljavahetatav mutter ja töö ei ole elus nr 1. Olen töötanud tööandjale vastu tulles peale tööaega, nädalavahetusel. Olen täitnud 6 kuud lahe töötaja ülesandeid, sest uut ei leitud kohe, ilma palgalisata. Olmud ustav jne. Vastu sain selle, et kõigil teistel palka tõsteti, aca mul mitte, sest ma ei löönud jalaga ust lahti ja ei nõudnud. Alguses lubatud ametikõrgendusest taheti taganeda, väga inetul viisil, lihtsaöt kutsudes cv keskuse esindaja kontorisse, et arutada uue töötaja leidmist kohale, mida mulle lubati kahel ametipositsioonil töötamise eest pika aja vältel…

Jne jne..neid näiteid on palju. Peale seda kogemust ma sain aru, et olen vaid väike mutter ja asendatav. Ei hooli tööandja tegelt minust üldsegi, inimesena. Ja paningi oma pere edaspidi esikohale. Enam ei kavatse perelt oma aega ära võtta tööandja kasuks, peale tööpäeva. Samuti ei lepi tulevikus lubatavate hpvedega mingi lisatöö eest, mis pole lepingus juba kirjas. Samuti keeldun oma pereelu tööandja järgi sättimast. Tööelu tuöeb ikka pereelu järgi sättida.

Vabandan kirjavigade pärast. Nii vastik on telefonis trükkida.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu elukogemus, 3 lastja päris pikk staaž andis mulle selle teadmise läbi kogetu, et tööandja jaoks oled 10% väljavahetatav mutter ja töö ei ole elus nr 1.

Naljakas trükiviga on tulnud sul, aga olen su arvamuaega igati nõus. Sain eelmise tööandjaga sarnase kogemuse, kui tubli olemise eest sain preemiana teiste töö ka ära teha, aga kui tulemustasu jagamiseks läks, siis seda maksti neile loodritele, kes töö tegemise asemel ülemusega sõbrannatamas käisid. Mina sain topeltkoormuse ja tühjad pihud.

Tundub, et kõige rohkem hinnatakse neid töötajaid, kes iga ülesande eel pikalt ohivad, selle tegemise ajal kõva häälega seletavad, kui kiire neil on, sest nad teevad seda ühtainsamat asja ja kui lõpuks valmis saavad, siis mööda maja ringreisi teevad, et selle ühe asja valmimist igal pool kuulutada. Neid, kes samal ajal on kümme asja valmis saanud, ei märka keegi, sest neil pole aega, et ennast reklaamida igal pool.

+4
0
Please wait...

Näitan 20 postitust - vahemik 91 kuni 110 (kokku 110 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Uus töötaja kohe dekreeti