Äkki paneks kohe cvsse rea “Kallis tulevane tööandja, oleme üritanud last saada juba 3 aastat ning ei saa sulle kuidagi garanteerida, et see lõpuks ei juhtu just sinu juurde tööle saades, luban olla igati asjalik ja tubli.” Tahaks näha milline tööandja selle hea töötaja teiste seast valima peaks või kuidas on sinu meelest mõistlik sellist teemat “läbi rääkida” kui töökohas veel ei ole jõudnud end tõestada.
Mulle jäi arusaamatuks, mida sa oma CV rea-naljapostitusega saavutada üritasid?
See pole kellegi asi, kas ja kui kaua keegi rasestuda on üritanud, iga rasedus ei pruugigi pidamagi jääda. Minu jutt käis pigem sellest ajast, kui rasedus on kindel ja aeg on vaadata sünnituspuhkusele mineku poole ning mõelda, mis tööst edasi saab. See aspekt jäi enne mu postitusest välja.
Väheke veider oleks uusi tööülesandeid õppida ja innukat nägu teha, samal ajal kui õpitu läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja, sest ise oled keskendunud beebi tulekuks ettevalmistusele ja planeerid kodusolekut. Pigem ausalt asjad läbi rääkida tööl ning keskenduda selle vähese töölviibitud kuude jooksul teatud ülesannetele, mitte kogu programmi läbi teha, et see siis 1,5-3 aasta jooksul unustada ning tagasi tulles nullist alustada.
Kui sa ise ütled, et tõesti mõni aspekt su jutust enne välja jäi, siis miks kergitada kulme ja teatada, et sulle vastus arusaamatuks jäi. Vastasin cv “naljaga” ju otse sinu poolt kirjutatud ridadele:
<span style=”caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif; -webkit-tap-highlight-color: rgba(0, 0, 0, 0); -webkit-text-size-adjust: 100%;”>”Selge see, et mõnel juhul on rasestumist raske planeerida ning see võib sattuda uuel töökohal alustamisega samale ajale. Aga siis tulebki tööandjaga rääkida, planeerida ning lahendusi leida.”</span>
Ka siin räägid endale vastu, et kõik rasedused ei jää pidamagi ning samas soovitad inimesel tööülessannete õppimise asemel töötada millegi lihtsama kallal ning rääkida tööandjale kohe ära. Rasedus on “kindel” ju alles peale 20 nädala looteanatoomiat ning siis väga suure tõenäosusega seda ka tööandjale mainitakse või märkab seda tööandja ise.
Kui inimene tuleb firmasse tööle kindla rasedusega näiteks 8. nädalal ning tal on selja taga pikk rida ebaõnnestumisi, siis on täiesti loomulik, et inimene ei räägi veel rasedusest seni, kuni ta end sellel teemal natukene kindlamalt tunneb. Rumal oleks rääkida kohe tööandjale ära kui selja taga on näiteks palju katkemisi ja kui midagi peaks minema valesti, siis tekib tööandjal kes “pere planeerijat” endale tööle ei soovi võimalus temast veel katseajal loobuda.
Rsp minnakse enamasti raseduse kolmandal trimestril ning isegi kui tööandjat teavitatakse peale 20. nädala uuringut, annab see tööandjale minimaalselt 2 kuud aega leida uus töötaja, enamus kohtades isegi rohkem, sest töötajad jäävad rsp alles 30 päeva enne oletatavat tähtaega.
Tavalise lahkuja puhul on see etteteatamise aeg millega tööandja peab hakkama saama vaid üks kuu.
Naisel endal tööandjat vaid 14 päeva enne rsp jäämist teavitada on suhteliselt võimatu ning juhul kui on olnud mõni olematu kõhuga end 30. nädalal tööle smugeldaja, siis see on pigem erand mis ei kinnita reeglit ja mille tõttu pole vaja siin anonüümselt ähvardusi sihtgrupile loopida.