Teema: Uusarenduse vs vana kortermaja kommunaalarved ?!?

Täielikult renoveeritud Mustamäe paneelikas (soojustus, püstakud-radikad vahetatud, rõdud klaasitud). 40 korterit.
2,9 eurot ruutmeeter sh ühistu pangalaen. Küttekülu on tänu soojustusele hästi madal. Mul on köögis ja magamistoas küte peaaegu maha keeratud, aga ikka on üle 20 kraadi.
Meie ühistus on talvised kulud hästi madalad seetõttu, et suvel maksame mõnevõrra rohkem.

Viidatud artiklit olen lugenud. Neil seal on suur hulk kalleid teenuseid.

üsna uus kortermaja, 3,2 eurot m2.

Suht suur summa läheb koristusele ja garaazikorruse küttele.

Täiesti renoveeritud kortermaja, milles 18 korterit. B energiaklass. Ilma elektritasuta oleks 5,3 eurot m2, koos elektriga u 6 eurot m2. Seal sees siis laenumakse + suurenenud euribor. Korter 67 m2 suur, 6-liikmeline perekond.

Ma ei ole kunagi nii arvutanud, palju m2 peale tuleb. Minu endises renoveeritud vanas paneelmajas elavad üürnikud. Ruute korteril 56,7 ja küte oli 62 eurot, aga lisa kõik pudinad peale koos veega ning arve on 176! Ok, vett läks seekord palju, 6o eurot pere peale. Pangalaen 65 ja remondifond 56. Arve kokku 297. Ma pole sellist numbrit kordagi näinud ja see käib novembri kohta. Ei tea mis see kuu arve tuleb. Siiani tundus, et meie majas on arved üsna madalad võrreldes teistega. Nüüd pean juba plaani, et müüa maha ning ostan uude majja 1-toaline üürikorter nt.

Uusarendus, 66 m2. Küte põhjas, tuba sossu, veega ei koonerda, lift, porimatid, sise- ja välikoristus jne kõik jutud nov kokku 140 eurot.

Perekool on ikka kummaline koht. TA küsis kui suur on teie kommunaalarve, ma vastasin, kui suur on minu kommunaalarve ja kohe sain laks-laks miinused kirja 😀 Mis nüüd jälle ei sobinud?

60 korteriga Mustaka panelka. KÜ, remondifondiga – novembri arve 3.66 eurot/m2. Majal soojustatud otsaseinad, muidu vana.

#4266771:

Mul oli igav Võtsin siiani esitatud andmed ja arvutasin kuu arve, kui korter oleks 50 m2. (Reno – renoveeritud)

365.- reno, puumaja, 12 korterit, E klass.

300.- reno, 18 krt, B klass.

262.- reno, paneelikas.

250.- reno, 30 krt (summa umbes, kui sees elatakse).

200.- uusarendus väikelinn, A klass.

183.- osal.reno, paneelikas, 60 krt, E klass.

160.- üsna uus kortermaja.

145.- reno, paneelikas.

135.- osal.reno, paneelikas.

106.- uusarendus.

Mida järeldame?

Et mida uuem maja, seda väiksemad kulud ? 😀

#4266552:

Ma ei ole kunagi nii arvutanud, palju m2 peale tuleb. Minu endises renoveeritud vanas paneelmajas elavad üürnikud. Ruute korteril 56,7 ja küte oli 62 eurot, aga lisa kõik pudinad peale koos veega ning arve on 176! Ok, vett läks seekord palju, 6o eurot pere peale. Pangalaen 65 ja remondifond 56. Arve kokku 297. Ma pole sellist numbrit kordagi näinud ja see käib novembri kohta. Ei tea mis see kuu arve tuleb. Siiani tundus, et meie majas on arved üsna madalad võrreldes teistega. Nüüd pean juba plaani, et müüa maha ning ostan uude majja 1-toaline üürikorter nt.

Kui sul on teada kulud kokku ja ruutmeetrid korteris, on tegelikult vaja teha vaid üks jagamistehe:)

Küsimus, mida ometi te seal renoveerisite ja plaanite renoveerida, et nii ühistu pangalaen kui remondifond nii suured on?

#4267001:

#4266982:

#4266552:

Mae üürikorter nt.

Kui sul on teada kulud kokku ja ruutmeetrid korteris, on tegelikult vaja teha vaid üks jagamistehe:)

Küsimus, mida ometi te seal renoveerisite ja plaanite renoveerida, et nii ühistu pangalaen kui remondifond nii suured on?

Tegemata on veel maja ees olev parkimisplats autodele ja trepikojad seest. No vesi on inimese peale, seega kui lihtsalt kütet vaadata, on ok vist. Samas mulle tundub, et ka uutes majades on arved kuidagi kallid. Aga neil pole 100-eurost laenu ja remondifondi. See on vanade paneelikate jama nüüd aastateks.

Ärge olge naiivsed nüüd. Loomulikult jõutakse ka uutes majades paari aasta jooksul remondifondi kogumiseni. Kõik, mis liigub, see kulub ja vajab varem või hiljem remonti.

#4267027:

#4267001:

#4266982:

#4266552:

Mae üürikorter nt.

Kui sul on teada kulud kokku ja ruutmeetrid korteris, on tegelikult vaja teha vaid üks jagamistehe:)

Küsimus, mida ometi te seal renoveerisite ja plaanite renoveerida, et nii ühistu pangalaen kui remondifond nii suured on?

Tegemata on veel maja ees olev parkimisplats autodele ja trepikojad seest. No vesi on inimese peale, seega kui lihtsalt kütet vaadata, on ok vist. Samas mulle tundub, et ka uutes majades on arved kuidagi kallid. Aga neil pole 100-eurost laenu ja remondifondi. See on vanade paneelikate jama nüüd aastateks.

Ärge olge naiivsed nüüd. Loomulikult jõutakse ka uutes majades paari aasta jooksul remondifondi kogumiseni. Kõik, mis liigub, see kulub ja vajab varem või hiljem remonti.

Meie kogume remondifondi, et tulevikuks oleks midagi juba ees kui vaja peaks olema

#4267240:

Meie kogume remondifondi, et tulevikuks oleks midagi juba ees kui vaja peaks olema

Meie majas on remondifondi mõte selles, et saaks jooksvaid kulusid katta. Näiteks mingi tõkkepuu automaatika remont, soojussõlmes mingite pumpade vahetus, trepikojas mingid elektitööd, uue lumesaha ost. Remondifondis on ca 1000-1500 selliste kujude katmiseks ja et ei peaks iga kord mingit korjandust tegema. Kui räägime investeeringutest, näiteks maja soojustamine, katuse vahetus, radiaatorite vahetus, siis see ei ole selle remondifondi teema. Kui muidugi koguda mingi eesmärgi nimel igalt korterilt a la 200 eurot kuus remondifondi, siis võib muidugi rääkida tuleviku tarbeks mingi suurema väljamineku jaoks kogumist. Meil on remondifondi makse korteri kohta selline 10-20 eurot kuus olenevalt korteri suurusest.

#4267387:

Tundub siis, et tegu torustiku (KÜ kaasomandi) lekkega ja pakuks, et see oli siinjuhul KÜ poolt kindlustamata. Korteriomanik oli kindlustanud enda korteri, sai hüvitise ja kindlustus nüüd nõuab selle katmist kahju põhjustajalt. Niimoodi need asjad ju tavapäraselt käivadki

Täpselt nii. Ja nüüd oleks koht, kus KÜ teeb oma maja kindlustanud firmale kahjunõude kulude hüvitamiseks. Kui tal see on muidugi. Kui ei ole, siis tuleb majaelanikel koos peegli ette seista.

#4267336:

#4267240:

Meie kogume remondifondi, et tulevikuks oleks midagi juba ees kui vaja peaks olema

Meie majas on remondifondi mõte selles, et saaks jooksvaid kulusid katta. Näiteks mingi tõkkepuu automaatika remont, soojussõlmes mingite pumpade vahetus, trepikojas mingid elektitööd, uue lumesaha ost. Remondifondis on ca 1000-1500 selliste kujude katmiseks ja et ei peaks iga kord mingit korjandust tegema. Kui räägime investeeringutest, näiteks maja soojustamine, katuse vahetus, radiaatorite vahetus, siis see ei ole selle remondifondi teema. Kui muidugi koguda mingi eesmärgi nimel igalt korterilt a la 200 eurot kuus remondifondi, siis võib muidugi rääkida tuleviku tarbeks mingi suurema väljamineku jaoks kogumist. Meil on remondifondi makse korteri kohta selline 10-20 eurot kuus olenevalt korteri suurusest.

Selliste asjade remondiks kogume ka meie. Kuna maja ainult 1,5 aastat vana, siis siiamaani kõik toiminud, aga esialgu kogume rohkem, et oleks vajadusel reservi.  Remondifondi summa on 0,2€ ruutmeetrilt, niiet mina maksan hetkel ca 15€, aga järgmisel aastal langetame hinda.