Teema: “Vaatan, mida suhu pistan. Minu vanuses ei saa enam eriti süüa”

Olen 43, olen hakanud toiduga end kõvasti piirama. Siinsed kommentaarid panevad aga küll mõtlema, et peale 50 polegi enam mõtet edasi elada – tervis halb, midagi head süüa ega juua saa.

#2967498:

#2966592:

Vanust 41, aga kuna olen ise toitumisnõustaja, siis tean, mis on tervislik tasakaalustatud toitumine. Näidismenüü.

Sinu välja toodud näidismenüü paistab olevat valgu- ja rasvavaene. Miks sa väldid valku ja rasva ning kas sa soovitad seda ka oma klientidele? Kas lisad salatile, köögiviljadele ja smuutisse kvaliteetset õli või pähkleid/seemneid, millest oma menüüs ei rääkinud? Kas loomse ja piimavalgu asemel tarbid siis rohkem taimseid valguallikaid, et menüü tasakaalu viia?

Tasakaalustatud toitumise juures ongi valgud, rasvad ja süsivesikud tasakaalus igas toidukorras. Siis ei teki veresuhkru kõikumistest tingitud isusid, näljatunnet ega ka söögijärgset raskustunnet. Sinu näidismenüü ei paista praegu olevat tasakaalustatud ega ka tervislik.

Üks asi on kaalu langetamine iga hinnaga (toitainete piiramine, liigne kallutatus ühe toitainegrupi suunas). Teine asi on hiljem tervisliku kaalu säilitamine. Kaalu säilitades ei ole ju vaja menüüd nii rangelt piirata, sest sellega peab ju järjepidevalt edasi elama. Siis peakski tarbima ka kindlas koguses valku, rasvu ja süsivesikuid. Kuidas sa oma klientide toitumisharjumusi muudad ning suunad neid ka kaalu säilitades tegema tervislikke valikuid, kui kaalu langetamise menüü on niivõrd piiratud?

#2967427:

Jah, ja siinsamas kirutakse ju igas teises teemas neid 50+ naisi, kes “paisuvad nagu saiakesed”, on “end täiesti käest lasknud”, “ei saa aru, kui paksud nad on”. Tere tulemast nüüd reaalsusesse – selline saab olema ka teie elu kui ületate 50 eluaasta joone. (Mõnel algab juba varem see paisumine). Ongi kaks valikut – kas äärmiselt range dieet või paisud ja paisud… On küll mõned inimesed, kes vananedes võtavad hoopis alla, aga neid on ikka vähe ja ega see luidrus ka pole ilus. Seda lihaste ja jõusaali juttu pole mõtet ajada, 50+ vanuses hakkab liha hulk luudel vähenema ja jõusaalis mütates tekib lihas küll, aga selle kõrval ripub siis nahk…

Ja ei ole vaja kirjutada 40-aastastel, kuidas te tervislikult toitute ja kõike saate süüa, minemata paksuks, oodake rahulikult see 50 ära, siis räägime uuesti, mida te siis tegelikult 50+ vanuses süüa hakkate saama.

Miks mitte kolmas variant, kus söödki normaalset tasakaalustatud toitu ning säilitad oma normaalse kaalu? See tulebki vist paljudele inimestele üllatusena, et normaalselt toitudes saabki igas vanuses nii kaalust alla kui ka kaalu säilitada. Ja seda ilma tohutute pingutusteta, enesepiinamiseta ja range menüü jälgimiseta.

Inimestel ei ole lihtsalt aimugi mida ja kui palju neil oleks vaja süüa, et kaalu normaliseerida. Seetõttu hakataksegi mingeid imedieete pidama, paastuma, lülitatakse välja olulised toitainegrupid, sisuliselt näljutatakse end, keeratakse selle käigus oma ainevahetus tuksi ja siis halatakse, kuidas aina paisutakse ja peetakse ranget dieeti vaheldumisi.

Kui sa nüüd üks kord veel mu postituse läbi vaatad, siis näed, et on piisavalt valku.

Minu toidulaual on iga päev oliiviõli, seemned, pähklid, läätsed, oad. Mõned korrad nädalas ka avokaado, kala. Vahel ka muna. Küpsetan kodus tatrajahuga ja mandlijahuga. Lisaks on puuvilju ja köögivilju ohtralt. Enesepiiramisest pole juttugi 🙂
Mida on minu menüüs vähe, on piimatooted. Samuti puudub liha. Kumbki toidugrupp mulle ei meeldi. Tunnen end väsinuna ja loiuna peale piimatoodete ja liha söömist.

Tee endale kõigepealt selgeks, mis on valgud ja rasvad ning mis on nende makrotoitainete tervislik tarbimismäär.

#2973242:

Lihased on teatavasti need, mis mitte midagi tehes kaloreid põletavad

Jälle üks uskumatult visa müüt.

Kui sa nüüd üks kord veel mu postituse läbi vaatad, siis näed, et on piisavalt valku.

Minu toidulaual on iga päev oliiviõli, seemned, pähklid, läätsed, oad. Mõned korrad nädalas ka avokaado, kala. Vahel ka muna. Küpsetan kodus tatrajahuga ja mandlijahuga. Lisaks on puuvilju ja köögivilju ohtralt. Enesepiiramisest pole juttugi ????
Mida on minu menüüs vähe, on piimatooted. Samuti puudub liha. Kumbki toidugrupp mulle ei meeldi. Tunnen end väsinuna ja loiuna peale piimatoodete ja liha söömist.

Tee endale kõigepealt selgeks, mis on valgud ja rasvad ning mis on nende makrotoitainete tervislik tarbimismäär.

Tee endale ka asi natuke selgemaks. Sinu postituse mainitud “mingi valk” ei ole küll eriti täpne kirjeldus. Õli, seemned, pähklid = rasvade allikad. Oad-jahud – peamiselt süsivesikud. Piimatooteid ja liha, mis tavalised valguallikad, sa eriti ei tarbi, niiet ei saa süüdistada, et menüüd lugedes jäi selgusetuks, kust see valk siis tuleb.

#2973201:

Kui sa nüüd üks kord veel mu postituse läbi vaatad, siis näed, et on piisavalt valku.

Minu toidulaual on iga päev oliiviõli, seemned, pähklid, läätsed, oad. Mõned korrad nädalas ka avokaado, kala. Vahel ka muna. Küpsetan kodus tatrajahuga ja mandlijahuga. Lisaks on puuvilju ja köögivilju ohtralt. Enesepiiramisest pole juttugi ????
Mida on minu menüüs vähe, on piimatooted. Samuti puudub liha. Kumbki toidugrupp mulle ei meeldi. Tunnen end väsinuna ja loiuna peale piimatoodete ja liha söömist.

Tee endale kõigepealt selgeks, mis on valgud ja rasvad ning mis on nende makrotoitainete tervislik tarbimismäär.

See on siis umbes pool energiast süsivesikutest, valku-rasva enam-vähem võrdselt. Ca 1600 kcal päev.

Sinu päevasest kaloraazist peaks 55-60% tulema süsivesikutest, see ongi normaalne 🙂 Valku vajad 0,9g keha kilo kohta max, taimetoitlane 1,3. Oad, läätsed on väga head valguallikad, samuti tofu. Väga hea valk on toortatar ja kinoa neile, kes ei söö liha.

Eesti inimeste probleem on pigem see, et liialdatakse loomse valguga, piima ja liha süüakse liiga palju. Vaadake kas või statistikat – vähk on tänaseks juba teisel kohal. Esikohal on südame ja veresoonkonna haigused, mis on liiga liha-piimakeskse menüü tagajärg.

Sööge korrapäraselt 5 korda päevas, eelistage täisteravilja igal võimalusel ja ohtralt köögivilju. Kurb on vaadata 40-50 aastaseid kuklina paisuvaid naisi 🙁

#2978822:

Miks taimetoitlased rohkem valku peaksid sööma kui omnivoorid?

Taimepõhist valku võib kehal olla raskem seedida ning sellest kõik vajalikud aminohapped kätte saada. Taimetoitlased peaksid tarbima ka rohkem erinevaid taimse valgu allikaid.

#2980962:

Minu jaoks on kahtlane, kas põhjusel, et miski võib olla, on õige soovitada inimesele rohkem valku süüa.

See võib olla sõltub konkreetsest taimse valgu allikast ning ka inimese enda valikutest. Kui tarbitakse siiski muna ja piimatooteid, siis soovitatakse tarbida 10% rohkem taimseid valke. Kui toidulaual ei ole üldse mingisuguseid loomse valgu allikaid, siis soovitatakse tarbida veelgi rohkem taimset valku. Aga see oleneb ka sellest, milliseid erinevaid taimse valgu allikaid tarbitakse. Rikkaliku valikuga taimse toidulaua puhul ei pruugi tõesti rohkem valku tarvis olla.

Taimseid valke on kehal raskem seedida ning neist vajalikke aminohappeid korraga omastada. Kõik taimse valgu allikad ei sisalda ka korraga kõiki vajalikke aminohappeid. Loomsed valguallikad sisaldavad paremini omastatavaid komplekksseid aminohappeid.

No nii on, et vanuses 40+ hakkab ainevahetus aeglasemaks jääma. Olen ise eluaeg sale olnud, kõike süüa saanud, aga 40+ enam ei saanud toitu sisse vohmida ilma, et kaalu poleks lisandunud. Kusagil 43 aastaselt muutsin toitumist tervislikumaks ja hakkasin regulaarselt trenni tegema. Praegu mõni aasta alla 50 olen endiselt väga heas vormis. Samas tunnen, et ma tahaks rohkem süüa, kui ma söön. Justnimelt kooke ja magusat, tunnen puudust sellest ajast, kui võisin piiramatult süüa, kahjuks see aeg tagasi ei tule. Suvel kui oli palav ja sai oluliselt kergemalt söödud, siis läks kaal iseenesest paar kilo alla – see tegelikult näitab seda, et hetkel veel kaal sõltub kõige enam ikka toitumisest. Mis trenni puutub, siis on ikka küll oluline vahe, kas inimene teeb mingit lihastrenni või mitte. Trennitegeval inimesel on kehakuju (rüht ja kogu olemine) tervikuna oluliselt ilusam, toonuses lihased on ka läbi riiete aimata. Trenni boonuseks on hea enesetunne, immuunsuse tõus, hea mõju südamele, kui teed ka vastupidavustrenni, kui teed miskit õues, siis saavad kopsud õhku täis ja veri hapnikurikkaks. Kõik see mõjutab organismile hästi ja hoiab tervena. Kui vaadata vanu inimesi, nii 70-80 aastaseid, siis kahtlemata on need, kes sporti on jäänud harrastama, oluliselt kabedamad.

#2986124:

Samas tunnen, et ma tahaks rohkem süüa, kui ma söön. Justnimelt kooke ja magusat, tunnen puudust sellest ajast, kui võisin piiramatult süüa, kahjuks see aeg tagasi ei tule.

Kui sa mõtled ainult nisujahust, rohke suhkru ja võiga tehtud kookidest ning magusast, siis piirad end küll täiesti asjatult. Sa ei pruugi tõesti enam piiramatult magusat sisse vohmida, kuid see ei tähenda, et peaksid magusaelamusest täielikult loobuma. Paljusid häid retsepte annab teha vähema kalorsusega maitses väga palju järele andmata. Mingit maitsetut põhku muidugi magusa pähe sööma ei peaks hakkama, kuid võimalusi on siiski mitmeid. Alguses võib olla harjumatu, sest vanad maitsed domineerivad, kuid ära harjudes võid selliseid kooke ja magusat samuti nautima hakata.

Netist leiab näiteks palju igasuguseid veganversioone kookidest ja magustoitudest puuviljade, köögiviljade ja marjadega. Ise saab teha jäätist näiteks smuutiretseptidest. Leidub suhkruvabu retsepte. Magustada saab näiteks banaani või datlitega. Need ei ole kalorivaesed magustoidud, kuid annavad kehale siiski rohkem kui pelgalt nisujahu ja valge suhkur. Samuti saab nisujahu asemel kasutada muid jahusid, ka pähklijahusid, millega annab teha väga maitsvaid kooke, kuid saad ka palju kasulikke vitamiine ja mineraale.

#2987482:

Kui sa mõtled ainult nisujahust, rohke suhkru ja võiga tehtud kookidest ning magusast, siis piirad end küll täiesti asjatult. Sa ei pruugi tõesti enam piiramatult magusat sisse vohmida, kuid see ei tähenda, et peaksid magusaelamusest täielikult loobuma. Paljusid häid retsepte annab teha vähema kalorsusega maitses väga palju järele andmata. Mingit maitsetut põhku muidugi magusa pähe sööma ei peaks hakkama, kuid võimalusi on siiski mitmeid. Alguses võib olla harjumatu, sest vanad maitsed domineerivad, kuid ära harjudes võid selliseid kooke ja magusat samuti nautima hakata.

Netist leiab näiteks palju igasuguseid veganversioone kookidest ja magustoitudest puuviljade, köögiviljade ja marjadega. Ise saab teha jäätist näiteks smuutiretseptidest. Leidub suhkruvabu retsepte. Magustada saab näiteks banaani või datlitega. Need ei ole kalorivaesed magustoidud, kuid annavad kehale siiski rohkem kui pelgalt nisujahu ja valge suhkur. Samuti saab nisujahu asemel kasutada muid jahusid, ka pähklijahusid, millega annab teha väga maitsvaid kooke, kuid saad ka palju kasulikke vitamiine ja mineraale.

Mis mõttega see jutt?

No ei ole see vegan kook sama hea kui XXX, mida lapsepõlvest saadik harjunud sünnipäevatordiks sööma, ega külmutatud smuuti keelel sama pehme kui koorejäätis. Ja need ei võta seda isu ära, kui ta ikka tahab seda sefiirikorvikest.

Aga see inimene saab hakkama, taltsutab oma isusid, teeb teadlikult õigeid valikuid, on normkaalus – mis sa teda enam torgid oma taimse koogi idülliga.

Täpselt nii ongi. Umbes 90% ulatuses teen toidu osas mõistlikud/õiged valikud ja see ongi piisav, koju igasugu kräppi ei osta, aga kui kooki teen, siis muidugi korraliku vanakooli koogi, või ja lisanditega ei koonerda. Veganlusest ei taha samuti midagi kuulda. Inimene kes teeb trenni, ei saagi lahjalt süüa. Muna-liha-kala on kõik ilusti menüüs. Magusast ma ei ole sugugi loobunud, aga ma ei osta kommi või poekooki, vaid söön palju kuivatatud puuvilju, pähkleid, mett jne. Kui väljas olen, siis söön kõike, ei käi endale ega teistele närvidele toiduga pirtsutamisega. Põhiosa aega söön aga kodus ning siis on põhirõhk puhtal ja tasakaalustatud toidul. Alkoholi ka praktiliselt ei tarbi. Pean ütlema, et peale teadlikumalt toituma hakkamist olen oluliselt tervem olnud, viirushaigused ei hakka enam kergesti külge. Aga eks see ole koosmõju nii trennist kui toitumisest. Lisaks stress on ka üks salakaval asi, mis mõjub kaalule halvasti, kui ka üldiselt tervisele. Nii et olge kõik ikka rõõmsad! 🙂

#2987829:

Kui vaja kaalu jälgida, siis kuivataud puuvilju ma ei sööks ja ei söö ka ???? . Sisaldavad sama palju kaloreid/suhkrut kui tavaline komm, aga tunne on selline, et sööd midagi tervislikku. Tegelikult ju ei ole. Kui on magusaisu, siis luba endale parem see väike shokolaad või jäätis ja on õige tunne, mitte ei pea asenduseks krõbistama kuivatataud banaani. Mis on super head muidu, aga see ei ole nö dieet või tervislik toit vaid ikkagi põhimõtteliselt maius.

Et kui maitseb, siis muidugi võib, aga pole mõtet ennast petta nagu oleks kuivatatud puuviljad mingi hea ja ohutu valik kehakaalu mõttes.

Magusat ei tohiks süüa niipalju, et see peaks olema tervislik. Muu toitumine peab olema paigas, siis võib see väike! maius paar korda nädalas olla täpselt selline nagu sa tahad.

Ma tegelikult ei jälgi klassikalises mõttes kaalu, ses mõttes, et kaloritest paaniliselt hoiduksin. Dieeti pole kunagi pidanud. Hoidun lihtsalt sodi söömast. Ja jäätis mulle absoluutselt ei maitse, päriselt ei maitse. Head shokolaadi võin süüa, aga selle järgi ka isud ei käi. Kuivatatud viigimarjad, datlid, ploomid ja rosinad jms kraam lihtsalt maitseb, seepärast söön neid, mitte et kuidagi end piiraksin ja et päriselt tahaksin hoopis sefiirikorvikesi, ei taha. Ma ilmselt tarbingi kaloreid oluliselt rohkem, kui kaalujälgija, aga siin aitabki trenn ja rahmeldamine. Söön tervislikku laadi magusat, aga kulutan kalorid ilusti ära ka. Magusaisu on ka rahuldatud ja ei tunne, et olen end kuidagipidi piiranud. Tegelikkuses ei ole toitumine mitte ainult kaalu teema, vaid ka tervise teema. Inimesed söövad nii palju kräppi, kartulikrõpsud ja muu sarnane rämps võiks olla täiesti olemata. Säilitusaineid ja lisaaineid täistopitud tooted, hull kogus E-sid ja mõttetut massi käib inimestel kehast iga päev läbi ja kõik see mõjutab tervist. Pärast toidutalumatuse teste ja teadlikumat toitumist kadusid mitmed tervisemured. Neljakümnendates on mul olnud parem tervis, kui oli kolmekümnendates. Kõik on valikute küsimus ja loevad tervena elatud aastad.

#2988234:

#2987829:

Kui vaja kaalu jälgida, siis kuivataud puuvilju ma ei sööks ja ei söö ka ???? . Sisaldavad sama palju kaloreid/suhkrut kui tavaline komm, aga tunne on selline, et sööd midagi tervislikku. Tegelikult ju ei ole. Kui on magusaisu, siis luba endale parem see väike shokolaad või jäätis ja on õige tunne, mitte ei pea asenduseks krõbistama kuivatataud banaani. Mis on super head muidu, aga see ei ole nö dieet või tervislik toit vaid ikkagi põhimõtteliselt maius.

Et kui maitseb, siis muidugi võib, aga pole mõtet ennast petta nagu oleks kuivatatud puuviljad mingi hea ja ohutu valik kehakaalu mõttes.

Magusat ei tohiks süüa niipalju, et see peaks olema tervislik. Muu toitumine peab olema paigas, siis võib see väike! maius paar korda nädalas olla täpselt selline nagu sa tahad.

Ma tegelikult ei jälgi klassikalises mõttes kaalu, ses mõttes, et kaloritest paaniliselt hoiduksin. Dieeti pole kunagi pidanud. Hoidun lihtsalt sodi söömast. Ja jäätis mulle absoluutselt ei maitse, päriselt ei maitse. Head shokolaadi võin süüa, aga selle järgi ka isud ei käi. Kuivatatud viigimarjad, datlid, ploomid ja rosinad jms kraam lihtsalt maitseb, seepärast söön neid, mitte et kuidagi end piiraksin ja et päriselt tahaksin hoopis sefiirikorvikesi, ei taha. Ma ilmselt tarbingi kaloreid oluliselt rohkem, kui kaalujälgija, aga siin aitabki trenn ja rahmeldamine. Söön tervislikku laadi magusat, aga kulutan kalorid ilusti ära ka. Magusaisu on ka rahuldatud ja ei tunne, et olen end kuidagipidi piiranud. Tegelikkuses ei ole toitumine mitte ainult kaalu teema, vaid ka tervise teema. Inimesed söövad nii palju kräppi, kartulikrõpsud ja muu sarnane rämps võiks olla täiesti olemata. Säilitusaineid ja lisaaineid täistopitud tooted, hull kogus E-sid ja mõttetut massi käib inimestel kehast iga päev läbi ja kõik see mõjutab tervist. Pärast toidutalumatuse teste ja teadlikumat toitumist kadusid mitmed tervisemured. Neljakümnendates on mul olnud parem tervis, kui oli kolmekümnendates. Kõik on valikute küsimus ja loevad tervena elatud aastad.

Ma ei hakka elus aru saama inimestest, kelle arust see jõle 70-90% tume sokolaad liigitub magusa alla. Pigem on see “hea šokolaadi” söömine järjekordne moehullus ja kui Cosmopolianis üteldakse, et peab sööma, siis tuleb süüa, sest nii teeb ka Anu Saagim ja teised kuulsad naised.

Absoluutselt õige jutt. Kes tahab kaalust alla saada, siis toitumine on nr. 1. Sport ja trenn hoiab lihaseid toonuses ja mõjub tervisele hästi. Ma ei tea kuidas teistel on, aga endal tõstab mõõdukas trenn ka üldist energiataset, jaksab vaimselt ka rohkem, eriti praegu pimedal ajal. Toitumise ja trenniga ei maksa ka liigselt tõmmelda, kõike ikka mõnusalt parasjagu. Kaalu on alati lihtsam säilitada ja kontrolli all hoida, kui et mõõdutundetult juurde võtta ja hiljem piineldes alla võtta. Ise lasen kaalul kõikuda 2-3 kilo piires, kui kaal liiga alla läheb, söön hooga juurde ja kui üle läheb, siis pean piiri.

Miks peaks keegi sööma datlitest ja mandlijahust “piparkoogilaadseid” küpsiseid? Milleks süüa sellist suhku ja rasva pommi?
Mina tõesti küpsetan detsembris tavalisi piparkooke ja naudin neid. Ei tekita tühja kõhtu ega isusid. Ülesöömist väldin, sest ei viitsi neid nii suures koguses küpsetada, et saaks üle süüa.

Ega “tasakaalus toitumine” hoia ära isusid. See on ju ainult soovitus TAI poolt. Teooria järgi peaks siis olema toit enam-vähem tervislik. See pole mingi võluvits, et sööb aga tasakaalus toitu ja kaal kukub ning rasvapommid muutuvad tervislikuks.

Tasakaalustamata toitainetega toidud tekitavad riski ülesöömiseks seetõttu, et veresuhkru tase kõigub kui süsivesikutel on liiga suur osakaal, täiskõhutunnet ei jätku kauaks kui rasva ja valku on vähem ning seetõttu ongi suurem risk veel midagi lisaks suhu pista. Selle tagajärjeks ongi ülekaal.

Tasakaalus toitainetega toidukord (sisaldades näiteks täisteratooteid, kiudainerikkaid köögivilju ning valku, rasvu ja süsivesikuid tasakaalustatud vahekorras) aga siiski hoiab isusid ära, sest toitained imenduvad aeglaselt, veresuhkru tase ei kõigu ning seetõttu ka täiskõhutunne püsib kuni järgmise toidukorrani ja ei teki isu veel midagi vahepeal lisaks süüa.

Aga analüüsime siis tavalist piparkoogitainast ning datlitest ja pähklitest tehtud “piparkooke” ning vaatame, millised “pommid” need tegelikult on. Kasutan TAI Nutridata programmi (http://tap.nutridata.ee/51). Nende retseptidega saab tavalist piparkoogitainast 1,4 kg, datlitega versiooni umbes 500 grammi, kuid toitainete vahekord jääb mõlemas taignas ikkagi samaks ka väiksema või suurema taignakogusega.

Võtan aluseks Nami-Nami lehelt leitud piparkoogitaigna retsepti (https://nami-nami.ee/retsept/1428/nami_nami_joulupiparkoogid):

250 g Dansukkeri heledat või tumedat suhkrusiirupit (u 2 dl)

170 g suhkrut (u 2 dl, Dansukker)

1 sl jahvatatud kaneeli

2 tl jahvatatud nelki

1 sl jahvatatud kardemoni

1 tl ingveripulbrit

VÕI siis kuni pakk piparkoogimaitseainet

250 g võid

2 muna

600 g nisujahu (u 1 liiter)

2 tl söögisoodat (triiki täis!)

Datlite ja pähklitega piparkookide aluseks on samuti netist leitud retsept (http://naistekas.delfi.ee/puhad/uudised/retsept-neid-piparkooke-void-sa-suua-ka-siis-kui-soovid-kaalu-langetada?id=80380424):

160 g India pähklid
280 g datleid
30 g mandlijahu
2 spl kakaod
1 tl kaneeli
1/2 — 2/3 tl ingveri pulbrit
1 tl piparkoogivürtsi
Maitseks näpuotsaga meresoola
Maitseks naturaalset vaniljet

Analüüsi tulemusena selgub, et esimese retseptiga tavalises piparkoogitaignas on umbes 57% süsivesikuid, 37% rasva ning 6% valku. Võrdluseks, datlite ja pähklitega “piparkookides” on umbes 50% süsivesikuid, 40% rasva ja 10% valku. Toitainete vahekord jääb samaks ka siis, kui teha väiksem kogus tainast või süüa vaid paar piparkooki.

Selle analüüsi tulemusena ei saa kuidagi öelda, et datlite ja pähklitega küpsised oleks kuidagi rohkem suhkru ja rasvarikkamad kui tavalised piparkoogid, toitainete vahekorrad on üsna sarnased. Mõlemad on kaloririkkad ning mõeldud väikeses koguses söömiseks.

Kuid kui võrrelda toitainetesisaldust ja tervislikkust, kus ühes retseptis on palju tavalist suhkrut, millest ei saa eriti mineraale ega ka vitamiine, ning ka korralik kogus küllastunud rasvhappeid, siis datlitega versioon on tõepoolest tervislikum nii mineraalide, vitamiinide kui ka kiudainete rohkuse ning pähklites sisalduvate küllastumata rasvhapete poolest.

On igaühe enda vaba valik, mida süüa tahetakse. Kuid enne millegi sarjamist võiks seda ikkagi proovida ning endale toitainete sisaldused ja tervislikkuse selgeks teha.