Olen olnud peaaegu samas olukorras, kus teemaalgataja mees. Töötasin juba mitmendat aastat erialasel kohal, kuid tulin sealt mõni kuu enne magistrikraadi lõpetamist ära, et keskenduda üksnes magistritöö tegemisele. Pärast aktust puhkasin mitu nädalat, misjärel tekkis tohutu igavus ja tasapisi taas soov tööle minna. Kokkuleppel tulevase erialase töö andjaga määrasime aga minu esimese tööpäeva oktoobrikuusse.
Kuna tol aastal oli aga erakordselt kehv suvi ning kõik mu sõbrad-sõbrannad töökohustustega pidevalt hõivatud, siis oli mul üpris igav. Ka raamatuid ei jaksanud enam lugeda (kogu aasta ma vaid raamatuid lugenud olingi ja pea oli paks), tahtsin liigutada. Leidsingi CV.ee-st laotöötaja koha ja kandideerisin. CV-s ma midagi maha ei kriipsutanud ega töökogemust/haridust varjama ei hakanud. Kirjutasin “motivatsioonikirja” ka juurde ning selgitasingi, et soovingi just ainult paariks kuuks tulla tegema füüsilist tööd. Peaks ütlema, et see komplekteerimine mulle isegi täitsa meeldis (perfektsionistina meeldis mulle asju õigetes kogustes kokku koguda mööda saali ja neid ilusti karpidesse laduda. väga mõnus ja peadkorrastav tegevus 🙂 ) , töörõõm tuli vuhinal tagasi. Ka kolleegid olid toredad – väga teistsugused minu tavapärasest suhtlusringkonnast (mis paratamatult oli tulenevalt ülikoolist ja töökohast pigem “elitaarne”). Sellele vaatamata saime väga toredalt läbi üksteisega ja ma ei kahetse kordagi, et sinna läksin.
Mis tööandjasse puutub, siis eks ta oli alguses üllatunud, aga pärast minu selgituste ärakuulamist ütles, et ahah, võib-olla tõesti on mõistlik head lihtsat füüsilist tööd teha, kui kogu eelneva aasta oled tegelenud üksnes raamatute ja akadeemiliste paberitega. Kokkuvõttes arvan, et teemaalgataja mehel ei tohiks tekkida probleeme päris lihttöö peale kandideerimisel, kui ta oma tagamõtte kaaskirjas kohe selgeks teeb.
Mis seal salata, kui laotöötaja leping lõppes ning taas erialasele tööle läksin (uude kohta), siis oli rõõm ka selle töö üle – nüüd juba teistmoodi. Mulle meeldis, et saan hommikuti selga panna ilusad riided ja minna hästilõhnastatult tööle, mul on soe ja ilus kabinet, kus töötan üksi, aknast ilus vaade ja võimalus puhkepause teha, millal aga soovin, olen oluliselt iseseisvam oma päeva kujundamisel, töötasu on parem ja kõik muud hüved. Kõige olulisem aga jällegi see, et töö pakub intellektuaalselt rõõmu, on loominguline ning ei ole rutiinne (vrdl laotöötaja – vormiriided, juuksed kinni, kellast kellani akendeta laoruumis, puhkepausid etteantud kellaajal, kodukontori võimalust pole, jne). Seega see laos töötamise kogemus – kuigi tore – tõi meelde mulle kõik selle, mida ma oma erialase töö juures hindan. Ja selle kogemuse üle olen tänulik.
ülekvalifitseerituse ettekäändel ei võeta tihti tööle ametitesse, mis haakuvad kandideerija senise hariduse ja kogemusega, kuid seavad nõudmiseks madalamad standardid ja ka töö sisu on sarnane, kuid ei küündi kandideerija tegelike oskuste ja võimeteni. No näiteks siis, kui 10-aastase kogemusega suurettevõtte pearaamatupidaja kandideeriks teise kohta raamatupidaja abiks.
