mehed on vägivaldsed. naised on jätnud maha oma vägivaldsed mehed, on ühes teemas kirjas.aga igal mehel on olnud lapsepõlvekodu ja ema ja isa.
kuidas teile tundub, mis lapsepõlvekodu mehel on olnud või kuidas on teda kasvatataud?
kas mehe ema/isa nüüd on olnud pigem teie poolt või mehe poolt`?
Näitan 5 postitust - vahemik 1 kuni 5 (kokku 5 )
Teema: vägivaldsete meeste naistele
27.04.2012 10:17
To report this post you need to login first.
27.04.2012 21:17
Ei ole oma eksmehe vanemaid kunagi näinud (surnud), aga mehe õde ütles, et täpselt samasugune nagu nende isa – kui purjus, siis ainult lõhkus ja karjus. Ema olevat olnud selline hall tasane hiireke. Kui mehega sellest juttu oli, siis kinnitas mitu korda, et ei sallinud oma märatsevat isa. Võta siis kinni, miks sellest ei õppinud…
To report this post you need to login first.
27.04.2012 21:45
Minu esimese lapse isa oli väga väivaldne … Kodu oli justkui ok, jutu järgi. Kuigi kuulsin yht juttu, et isa olla suur napsimees olnud ja lapsele kord viga teinud. Ema poputas ja hoidis, tema \”uus isa\” muudkui lappis ta nolgitegusid, kunagi eriti vist ei karistatud. *Ja sellest sain aru ka meie kooselu juures. Tal oli karistamatuse tunne. Loomulikult tuleb sellise käitumise põhjus kodust. Või psühholoogilisest hälbest. Siiski, kui käisin tema vanemaid valgustamas, milline nende poeg on, siis ei saanud ma mingit toetust. Ei mingeid sõnu pojakese pihta… Seega häbi oma tegude ees tal vanemate ees polnud.
To report this post you need to login first.
27.04.2012 23:12
Olen paar korda sakutada ja vastu nägu lahtise käega saanud. 1 kord oli ka tunne, et nüüd tapab mu ära, oli siis nii purjus, et hommikul ei mäletanud ta midagi. Algus oli ikka väga raske, kuid elasin üle. Oleme siiani koos (7a). 5a pole ta enam mulle külge tulnud. Lastele on ta tegelikult superisa. Ja need 5a on mu elu parimad aastad olnud.
Aga ämma meelest olen ma ise need vihapursked tekitanud. Tema arvates peab naine oma suu lihtsalt kinni hoidma ja kõik allaneelama ja hea näö tegema, et kõik on ok. Ta ise ka oma mehe käest tuuseldada saanud ja arvab, et ise on süüdi. Mehed võivad kõike teha. Oleme sellel teemal vestelnud ja olen talle öelnud, et ühelgi vihasel inimesel ei ole mingit õigust teisele kallale minna. Kuid tema jääb ikka omale kindlaks.
Mees loomulikult kahetseb, et nii on teinud ja on tõesti muutunud. Alguses oli ta ikka täielik närvipundar. Vihastas vahel nii mõtetute asjade peale. Meie tülide allikaks oli armukadedus, ta lihtsalt ei usaldanud mind.
To report this post you need to login first.
28.04.2012 20:32
Äärmuslik armukadedus peegeldab päris kindlasti sisemist ebakindlust.
Aga minu mehe pere küll korras polnud. Ma ei tea, kas nad seal üksteist peksid või mitte (ämma jutt pole kunagi eriti usaldusväärne olnud), aga tema isa vaadates ei imestaks – on mullegi tahtnud kallale tulla, kuna mingi minu naljaga tehtud märkus ei meeldinud. Üldse ma äiale ei istu, kuna ta on omaarust mingi looduse kroon ja talle ei meeldi, et mõni naine seda ei arva, on lausa kõrgharidusega ja teenib temast rohkem. Kogu aeg nokitakse ja puuritakse ja uuritakse ja parastatakse, laadis \”mida sina ka teenid\” jne. Eks see mingi iselaadne kadedus ole.
Igatahes mees on pihtinud, et tema sai küll lapsena peksa, korduvalt, ebaõiglaselt ja purjus isa käest. Aga sellest hullem on minu meelest kodus valitsev hoolimise puudus. Näiteks mees murdis lapsena kukkudes käeluu ja nuttis ning vanemad ei vaevunud selle üldse tähelepanu pöörama, alles järgmisel päeval viidi arsti juurde.
To report this post you need to login first.
Näitan 5 postitust - vahemik 1 kuni 5 (kokku 5 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
