Esileht Ajaviite- ja muud jutud Vahetusaastaks raha küsivad õpilased

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 50 )

Teema: Vahetusaastaks raha küsivad õpilased

Postitas:
Kägu

Olen varemgi selliseid pöördumisi sotsiaalmeedias näinud – olen see-ja-too, õpin seal-ja-seal, soovin vahetusaastaks teise riiki minna, palun annetage. Nüüd nägin sellist postitust, mille on teinud poja koolikaaslane. Mu esimene reaktsioon oli pettumus ja üllatus. Tegemist on keskmisest jõukama perega, ausalt öeldes arvan, et neil vanematel poleks keeruline seda raha leida. Siis tõmbasin tagasi ja mõtlesin, et noh, inimeste vaba valik, kui keegi tahab talle annetada, lasku käia. Ja samas kummitab ikka väike mõte, et kas selliseks asjaks on õige võõrastelt inimestelt raha küsida, see ei ole ju hädavajadus, noor tahab lihtsalt seigelda. Kusjuures tegelikult võiksid vanemad selle raha leida, nad siis ilmselt ei taha vms. Kuidas teie arvate – kas kuskil on mingi piir, milleks on viisakas raha küsida, või võib küsida milleks iganes – annetaja valik, kui tahab, siis annetab?

+48
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

see ei ole ju hädavajadus, noor tahab lihtsalt seigelda.

Ja mitte seigelda, vaid lihtsalt selle raha tühja-tähja peale ära kulutada. Vblla pole õppima minna plaaniski.
Aga igaüks võib küsida ja sinu asi on anda või mitte anda.
Isegi kui küsija selle annetuse “õpitoetuseks” osavalt vooderdab.

Viisakusega siin kaugele ei purjeta. Nahaalsusega aga küll.

PS. miks sa FB-s oma lapse koolikaaslasi luurad?
Jäta poisikesed rahule ja vaata omaealisi mehi.

+2
-48
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei ole küll üldse kursis, aga arvan, et ehk on selline raha hankimine neil programmis ette nähtud.

Mul ka üks tuttav mõni aasta tagasi FB-s küsis annetusi selleks, kuigi tean, et vanematel oleks võimalus seda rahastada küll.  Küllap see nii läkski. Naljakas oli muidugi see, et annetuse küsimise postituse ees ja taga olid pildid erinevatest väljamaa reisidest. Tekkis küsimus, et mida siis nüüd kompenseerima peaks.

Samas tean tüdrukut, kellel endal rahalisi võimalusi eriti ei olnud ja tema küll müüs enda käsitööd ja korraldas muid üritusi, et see summa kätte saada.

Tegelikult huvitab ja ehk siin keegi ka teab, kas on siis ka selliseid toetajaid, kes sellistel puhkudel niisama raha annavad.

 

+21
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

PS. miks sa FB-s oma lapse koolikaaslasi luurad?

Jäta poisikesed rahule ja vaata omaealisi mehi.

Sest ta postitas selle rahaküsimise meie valla FB lehele 😀

+28
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu meelest on täiesti ok raha küsida. See, et sulle vanemad jõukad tunduvad, ei tähenda, et neil tegelikult ka vajaminev summa kuskilt taskust võtta on. Teiseks, raha võib küsida ükskõik milleks. Kui ausalt öeldakse, et olen see ja see, ning tahan osta luksusauto – palun aidake mu unistus täita, siis see ei ole ju keelatud. Annetajate enda asi on, kas nad soovivad annetada või mitte.  Vahetusaasta ei tundu selline asi, mis eluliselt vajalik on, seega mina ei annetaks. Samas, kui ikka tahad vahetusõpilaseks minna ja raha ei ole, siis miks mitte sponsoreid otsida?

+21
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu väikeettevõtte FB lehele on mõned õpilased kirjutanud, et kas saaksin neid toetada.

Olen alati vastanud, et soovin edu õpingutes, kuid rahaliselt toetada ei ole võimalik.

Mul on endal 4 last ning nende huvialad-reisid-kulutused katan kõik ise ilma mingeid toetusi otsimata ning olen arvamusel, et võõraste laste seiklused võiksid ka nende enda vanemad kinni maksta.

Ise võtsin samuti peale keskkooli vaba aasta, et elada välismaal ning otsisingi sellise koha, kus saaksin elada tasuta vabatahtlikutööd tehes. Sõidukulud ja väikese taskuraha andsid vanemad, (sõitsin Prantsusmaale ja sinna sai bussiga, nii et summa ei olnud suur) kuid elukoht ja söök tuli endal vabatahtlikutööga välja teenida. Tean omast kogemusest, et sellised kohad on olemas ning kes tahab välismaal elamise kogemust, see saab seda ka ilma suurt raha maksmata. Seega minu rahakotirauad küll neile küsijatele ei avane.

Kui oleks noor, kes kirjutab minu ettevõttele, et soovib samal alal tööle  asuda ja tahab tulla praktikale, või lihtsalt saada nõu, kuidas alustada, siis muidugi aitaksin. Aga need kirjad, mis ma saanud olen, on lihtsalt rahasoov, et saaks rännata kuskile Lõuna-Ameerika riiki seiklema. Mulle kuluks endalegi ära tasuta raha aastaseks Lõuna-Ameerika reisiks, nii et tõesti – sellised kulukad lõbustused võiks iga lapsevanem ise oma lapsele kinni maksta.

+51
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps kunagi soovis ka vahetusõpilaseks minna ning käisime isegi juba need programmi sissejuhatused jm läbi. Ta lõpuks küll loobus oma otsusest, aga rahastamine käis meil teemast läbi küll.

Meie pere jaoks oleks tegu olnud väga suure väljaminekuga (üle ca 15 000 eurot aasta kogukulu) mida nii lihtsalt lubada ei saa, küll aga pakkusime lapsele variandi, et kui ta mõtleb läbi ja teeb plaani, kuidas ise panustada, siis oleme valmis pool summast kinni maksma.
Tegelikult oleme teinud talle sama pakkumise juba aastaid igapäevasest kallimate asjade puhul, mida ta tahab saada, aga mille ostmine ei ole nö esmavajalik. Näiteks tahab iPhone’i viimast mudelit, kuigi tal on telefon olemas, siis kogudes pool raha ise kokku, saab teise poole juurde. Eesmärk on lapsele õpetada, et midagi soovides tuleb ise ka vaeva näha ja asjad ei käi nii, et kui tahtmine tuleb, siis vanemad kohe ostavad või maksavad.

Ja laps on alati selle poole kogunud, kui ta leiab, et soovitud asi on pingutamist väärt. Suviti käib tööl, muul ajal paneb taskurahast kõrvale, viib taara ära, aitab aeg-ajalt tasu eest teha töid, mis ei ole tema kohustus jne.

Vahetusõpilase kulu finantseerimist arutades tegi ta samamoodi plaani, kui palju peab suvel tööl käima, kaardistas võimalusi, kuidas lisaraha leida jne. Tema mõte oli ka ühe versioonina sotsiaalmeedias/sõpradelt/tuttavatelt toetust küsida. Mina kiitsin selle heaks, et laps õpiks asju läbi mõtlema ning võõrastele argumenteerima, miks just teda toetada. Sarnaseid sponsorite otsimisi on ju kümneid ning toetuse saab see, kelle küsimine on hästi esitletud. Leian, et sellisel kujul lapse julgustamine ise pingutama tuleb talle edasises elus kasuks, ka siis, kui vanematel oleks võimalus kõik ette-taha kinni maksta. Aga mida see talle õpetaks?

+25
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul tulevad firmasse koguaeg päringud, kahjuks ma ei ole nii jõukas ettevõtja, eriti pärast koroona aastat, et saaksin võõra lapse soove täita. Tublid muidugi, et julgevad küsida, kindlasti on neid kes annavad.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, sa vist ei lugenud seda postitust korralikult, sest seal oli selgelt kirjas, et poiss peab ise selle summa kokku saama. Summa on ju päris suur, 6400 eurot, ning poiss terve suve summa kokku saamiseks töötanud. Kui õigesti aru sain, siis puudu on alla kolmandiku summast.

Seikuseks ei saa vahetusaastat vist pidada, sest käiakse vist ikka koolis, mitte ei logeleta kuskil võõrsil niisama?

+15
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma pole ise toetanud, kuna pole rahaliselt võimalik. Aga valeks ei pea toetuse küsimist. Vahetusaasta on päris kallis. Kas siis peaksid vahetusõpilasteks saama minna ainult Eesti rikkamate perede lapsed? Vahetusõpilaseks saamise kriteeriumid peaksid ikkagi olema hoopis teistsugused: ettevõtlikkus, tarkus, head õpitulemused, keeleoskus, motiveeritus …

+16
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küsida võib tõesti kõike, aga mina annetaksin väga vähestele ja sellise asja õpinguks, mille puhul on teada, et inimene on üliandekas ja motiveeritud ning siin Eestis võimalus puudub.

Tegelikult on mu enda sugulane sellist korjandust teinud ja kukkus läbi, sest me juba suguvõsas tugevalt kahtlesime, et seni kesiste õpitulemuste ja muidu ükskõikse ellusuhtumisega noor nüüd äkki välismaal üleöö muutub. Natuke lõhnas ikkagi selle järele, et lihtsalt otsis raha seikluseks.

Mu oma sõbranna on pärit väga vaesest perest. Arvan, et ta üllatas eelkõige oma ihnsat kasuisa, kui selgus, et on endale salaja kõva stipendiumi sebinud välisriigi ülikooli ning lisaks toetati teda ka sinna sõidul.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsel oli ka vahetusaasta plaanis, kuid koroona tuli vahele. Paistame kindlasti ka ”keskmisest jõukam pere”, kuid ega 7000-8000 eurot korraga ja lisaks taskuraha jms ei ole niisama võtta. Samas ei pea ma õigeks ka noore inimese unistusele lihtsalt ”pole raha” öelda, kui see tuleb talle tulevikus kasuks.

Jagasime summa tükkideks – osaga plaanis toetada koos elav pere, osaga eraldi elav isa, pisukesega vanavanemad. Osa oli kavas teenida suvega, osa talvel. Kaalusime, milliseid teenuseid saaks ta pakkuda, kui tihti seda teha tuleks, mis maksaks ja kui palju kokku saaks. Enese tööle pakkumine käinuks meie plaanis samuti eesmärgistatult – olen see, oskan seda ja tasu kasutan selleks.
Samamoodi läksid vahetusaastale paljud vanemad koolikaaslased. Tean siiski paari last, kelle vahetusaasta on kinni maksnud vanemad ja aastaks diplomaadist vanema juurde kolinud lapsel meie riik.

Ole salliv, see raha kogumine käib vahetusaasta juurde.

+5
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelikult on mu enda sugulane sellist korjandust teinud ja kukkus läbi, sest me juba suguvõsas tugevalt kahtlesime, et seni kesiste õpitulemuste ja muidu ükskõikse ellusuhtumisega noor nüüd äkki välismaal üleöö muutub. Natuke lõhnas ikkagi selle järele, et lihtsalt otsis raha seikluseks.

Kui mu laps kandideeris, siis oli üheks oluliseks kriteeriumiks õpitulemused, näiteks kolmelist poleks programmi võetudki. Ja vestlusel pidi ta ka suutma oma motivatsiooni usutavalt põhjendada (esmalt eraldiseisval ja siis koos vanematega vestlusel). Mulle ei jäänud sellist muljet, et kesiste tulemuste ja ükskõikse suhtumisega sinna üldse saabki.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Noortel (mitte kõigil aga paljudel) on ju raha küsimine mugavam kui ise tööle minek ja vaeva nägemine….

+12
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelikult pakutakse selle jaoks lausa eraldi laenu. Minu vanemad maksid väga mitu aastat minu venna vahetusaastat tagantjärgi. See küll mingi vabandus ei ole, et pole korraga võtta raha ja kerjame siis. Meie pere maj.seis ei olnud üldse kiita. Mingeid Eestis rändamise puhkuseid meie peres ei olnud, välismaa reisidest rääkimata. See vahetusaasta oli mu venna esimene reis. Muidugi on kergem vanematele kui laps kerjaks selle raha mujalt kokku, aga pigem peaks annetama ikka sellistele abivajajatele, kes tõesti abi vajavad.

+17
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Välismaale õppima minek on seiklus nii või naa, lisaks kooliteadmistele annab see iseendaga hakkamasaamise ja teises kultuuris ellujäämise oskuse. Kes kunagi läinud on, see teab, et kõik päevad ei ole roosamanna. Ma nii range ei oleks selle seiklemise materdamise koha pealt, see on vajalik kogemus. Pigem uuriksin, mida see õpilane sealt piiri tagant täpsemalt otsima läheb ja millised on ta plaanid selle kasutamiseks. Miks just see kool ja kuidas edasi. Kas ta teab, kui palju maksab üks õppepäev piiri taga ja mida annetaja on pidanud selleks tegema, et see raha kokku saada ja temale kinkida.  Kuidas ta ise finantseerimisse panustab peale annetuste küsimise. Selle pealt otsustaksin, kas toetada 1000, 100 või 10 euroga või patsutaksin lihtsalt õlale.</p>

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kunagi käis YFU(vist oli selline programm) ka meil koolis reklaamimas/rääkimas vahetusaastast. Ja juba siis oli oluline aspekt ka sponsorite leidmine, kes seda rahastaks, sest summa oli suur ja see oli nagu ka loomulik käik asjal, et tuleb raha leida ise. Ka ise oleks tahtnud minna, ent mõtlemapanev koht oli ka see, et tagasi tulles jääksin oma klassist maha, ega saaks nendega jätkata/kooli lõpetada.
Ja mõne vahva koolilapse toetamine on tegelikult päris suure tähtsusega ka nende tulevikku, silmaringi avardamisse ja kogemuse saamisse.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu õetütar pidi minema mingi FLEX programmi raames Ameerikasse aastaks, mis küll koroona tõttu edasi lükkus ja kui see programm ükskord jätkub, siis on tal kool juba lõpetatud. Sõidukulud oleks kaetud ja mingisugune taskuraha hädavajalikeks asjadeks ka, ainuke, mis programm ei paku on raha ninni-nänni ja burgerite jaoks ja seda küll õige ei oleks annetuste näol küsida. Nende pere hakkas raha kõrvale panema siis, kui tüdruk mingist eelvoorust edasi pääses ja juba reaalne võimalus tundus, et äkki valitakse välja. Ei kujuta küll ette, miks peaksid inimesed Facebookis raha andma, pigem annetaks mõnele raskelt haigele lapsele. Muidugi, kui tegu oma perega, siis oleksime ikka natuke omalt poolt andnud, tegemist on ristitütrega ka, aga kui näeks võõrast noort niimoodi küsimas, siis jätaks külmaks, sest see välismaal õppimine ei ole kuidagi hädavajalik, pigem elamuse saamine.

+16
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu laps õppis aasta teises riigis. See kogemus, iseseisvus ja hakkama saamine võõras kultuuriruumis oli täiesti ainulaadne kogemus. Ta ei läinud ühegi programmi raames vaid läks tädi juurde aastaks elama. Meil oli vaja katta ta elamiskulud ja õppevahendid. Kui vähegi perel on võimalik, siis saatke laps mujale õppima.
Laps sai inglise keele selgeks ning tõestas iseendale, et saab igal pool hakkama. Õnneks võttis oma kool ta tagasi ning lõpetas koos oma klassiga. Siiani räägib sellest aastast kui elu ühest ägedamast perioodist. Ainus asi, mis võib tagasilöögi anda, on perest eemalolek. Oma tädi juures elamine on midagi muud kui täiesti võõrastega.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle see seostub ka kerjamisega, aga mõni ütleb, et ettevõtlikkus ja sportlased ju ka sageli peavad sponsoreid otsima. Ütleme nii, et sportlase sponsoriotsimine on ikka natuke vähem kerjamine, sest kui sportlane on edukas, on sellest tehingust ka firmale kasu. Aga ma ei tea, kas vahetusprogramm saab nõuda sponsorite otsimist ikka? Kui mul on omal see raha ilma kerjamiseta võimalik kokku saada, nt teenida, siis on ikka kohustus neid toetajaid otsida? Samas eks neid vahetusaastat ihkavaid õpilasi on ju ka palju ning Eesti väike ja ajad karmid, ei usu, et neil väga libedalt läheb see toetajate leidmine.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei saa päris hästi aru, kuhu nende vahetusprogrammide puhul see suur raha läheb, sest pered minu teada raha majutamise eest ei saa. See teeb skeptiliseks, et kas tõesti administreerimiseks kulub nii palju.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie pere võib tunduda ka rikas: meil on suur maja ja käime palju reisimas. Tegelikult on pere sissetulek ca 2000 euri, 2 last. Maja oleme aga ise ehitanud. Nüüd, 15 a hiljem saab öelda, et on enam-vähem valmis. Riided ostame 90% kaltsukatest. Reisime, aga teen enne meeletut eeltööd, sihtkoha valime odavate piletite järgi, ööbime hostelites ja couchsurfinguga, teeme ise süüa.

Kui minu laps peaks tahtma minna välismaale, poleks meil kuidagi võimalik seda täismahus toetada.

 

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen paari tuttava põhjal sama täheldanud – laps on jõukast perekonnast, kuid küsib Facebooki vahendusel teistelt õpinguteks raha.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu õetütar pidi minema mingi FLEX programmi raames Ameerikasse aastaks, mis küll koroona tõttu edasi lükkus ja kui see programm ükskord jätkub, siis on tal kool juba lõpetatud. Sõidukulud oleks kaetud ja mingisugune taskuraha hädavajalikeks asjadeks ka, ainuke, mis programm ei paku on raha ninni-nänni ja burgerite jaoks ja seda küll õige ei oleks annetuste näol küsida. Nende pere hakkas raha kõrvale panema siis, kui tüdruk mingist eelvoorust edasi pääses ja juba reaalne võimalus tundus, et äkki valitakse välja. Ei kujuta küll ette, miks peaksid inimesed Facebookis raha andma, pigem annetaks mõnele raskelt haigele lapsele. Muidugi, kui tegu oma perega, siis oleksime ikka natuke omalt poolt andnud, tegemist on ristitütrega ka, aga kui näeks võõrast noort niimoodi küsimas, siis jätaks külmaks, sest see välismaal õppimine ei ole kuidagi hädavajalik, pigem elamuse saamine.

FLEX-i puhul ongi see eelis, et makstakse kinni nii sõidukulud kui ka elamine ja õppemaks. Elad peres ja nemad annavad süüa ka.  Raha ongi vaja ainult enda taskurahaks. Selle võimaldab ju pere nagunii ka Eestis elades. YFU jne programmides pead leidma raha ka kooli õppemaksu jaoks, mis paljudes riikides ei ole sugugi odav (eriti USA-s).

Samas saad hindamatu kogemuse, nii et kellel võimalus, siis igal juhul tasuks minna. See, et Eestis jääd õppimises aasta maha, ei ole küll mingi katastroof. Saadud kogemus kaalub selle mitmekordselt üle.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, siis on see FLEX väga hea programm tõesti teistega võrreldes ja saan aru, miks sinna nii raske oli pääseda. Aastaid-aastaid tagasi tegin oma Ameerika aasta ise ka, aga ülikoolis, müüsime seal ukselt uksele käies raamatuid, kui õigesti mäletan, siis olid mingid õpikud, mida reaalselt seal koolides vaja läks ja osta saigi minu meelest ainult meiesugustelt ukselt uksele käijatelt. Õppemaks oli kaetud, majutus ka, aga igasuguseid jooksvaid kulusid oli ka, mille jaoks Eestis eelnevalt kogusin, vanaema aitas natuke, pidime alla kirjutama tingimustele, et suhteid ei loo, rasedaks ei jää, tööle seal ei lähe, seega oli välistatud koha peal mingi lisaraha teenimine. Tean, et mõned hoidsid mitteametlikult kellegi lapsi ja said natuke taskuraha küll, nii et ehk oleks see võimalus olemas. Ma ei tea, kas asi oli teistsuguses sotsiaalmeedias lihtsalt, et rahakorjandust ei tehtud, võib-olla Facebooki olemasolu korral oleks nii mõnigi raha küsinud, aga ikkagi tundub mõeldamatu. Samas, nagu keegi ülevalpool ütles, kui tegemist oleks erakordselt andeka noorega, aga kel võimalused puuduksid, siis ei hoiaks rahakotiraudadest piltlikult öeldes kinni. Muul juhul ma arvan, et võiks aegsasti varuma hakata, kui selline plaan ette on võetud.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tegelikult pakutakse selle jaoks lausa eraldi laenu. Minu vanemad maksid väga mitu aastat minu venna vahetusaastat tagantjärgi. See küll mingi vabandus ei ole, et pole korraga võtta raha ja kerjame siis. Meie pere maj.seis ei olnud üldse kiita. Mingeid Eestis rändamise puhkuseid meie peres ei olnud, välismaa reisidest rääkimata. See vahetusaasta oli mu venna esimene reis. Muidugi on kergem vanematele kui laps kerjaks selle raha mujalt kokku, aga pigem peaks annetama ikka sellistele abivajajatele, kes tõesti abi vajavad.

See, kellele keegi annetab, on siiski igaühe oma valik.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest on täiesti ok raha küsida. See, et sulle vanemad jõukad tunduvad, ei tähenda, et neil tegelikult ka vajaminev summa kuskilt taskust võtta on. Teiseks, raha võib küsida ükskõik milleks. Kui ausalt öeldakse, et olen see ja see, ning tahan osta luksusauto – palun aidake mu unistus täita, siis see ei ole ju keelatud. Annetajate enda asi on, kas nad soovivad annetada või mitte. Vahetusaasta ei tundu selline asi, mis eluliselt vajalik on, seega mina ei annetaks. Samas, kui ikka tahad vahetusõpilaseks minna ja raha ei ole, siis miks mitte sponsoreid otsida?

Aga midagi ju on, mis sellise jõuka mulje jätab? Ja ega vahetusõpilaseks ei minda üleöö ka, et ei saaks midagi koguda. Ja seda saabki teha sealt kohast, millega on jäetud jõukas mulje. Päris vaene ei saa jätta jõukamat muljet. Seda tekitatakse mingi välise kraamiga.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen ise kunagi vahetusõpilane olnud ning lõbureis see kindlasti polnud. Oluliselt lihtsam oleks olnud lihtsalt gümnaasium siin ära lõpetada ja kõik. Seal pidin omandama uut keelt, harjuma uue kultuuriga, teiste õppeainetega, uue keskkonnaga, koduigatsusega jne. Vaba aega oli oluliselt vähem kui mul Eestis oli, aga hindan seda kogemust väga silmaringi pärast ja seetõttu seda ka tehakse.

Minu vanemad olid ka väliselt võib-olla rikkad. Isa oli kohaliku suure elektroonikapoe juhataja, mis tol ajal oli suur asi ja emal oli veterinaarkliinik. Aga see ei tähendanud, et neil sellist raha võtta oleks olnud. Peres kolm last ja kõigil omad hobid, mis igal aastal võtnud päris palju raha. Nt mina laulsin kooris, mis tegi igal aastal kaks välisreisi ja need maksid kusagil 2000-3000EEK per reis. Noorem õde tegeles purjetamisega, see oli tõsine raharöövel. Väikevend mängis jalgpalli ja neil olid laagrid pluss varustus tuli osta jne. Oma säästudest said nad pool summat kokku, mis oli üüratu raha meie jaoks. Ülejäänu jaoks käisin ettevõtetel ukselt uksele end tutvustamas ja sponsorlust küsimas, müüsin turul vanaema talule renditud letis oma vanu asju ja küpsetisi, tegin naabritel aiatöid jne. Sugulased panid ka õla alla ja sain raha kokku.

Ilmselt paljud oleks arvanud, et mu vanematel on see raha sularahas võtta rahakotist, aga keegi ei saa teiste varalist seisu hinnata. Ükski jõukas inimene ei hoia sellist summat varades, mida saab lihtsa vaeva ja ilma kaotusteta lühikese aja jooksul sularahaks keerata. Varad paigutatakse ära. Näiteks kui mu laps minult praegu küsiks 15 000 vahetusaasta tarbeks, siis kuigi mul oleks võimalik see raha talle hankida läbi kinnisvara müümise, ma ei tee seda. See raha on investeering ja ma ei puutu seda. Pluss nii suur laps peab ise pingutama. Paneksin mõned tuhanded seemneks, aga ülejäänu vaataks laps ise, kuidas saab. Annetamine on vabatahtlik, aga mina annetaks veidi. See on panus meie enda ühiskonda, kuna vahetusaasta avardab väga palju noore silmaringi.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ise kunagi vahetusõpilane olnud ning lõbureis see kindlasti polnud. Oluliselt lihtsam oleks olnud lihtsalt gümnaasium siin ära lõpetada ja kõik. Seal pidin omandama uut keelt, harjuma uue kultuuriga, teiste õppeainetega, uue keskkonnaga, koduigatsusega jne. Vaba aega oli oluliselt vähem kui mul Eestis oli, aga hindan seda kogemust väga silmaringi pärast ja seetõttu seda ka tehakse.

Minu vanemad olid ka väliselt võib-olla rikkad. Isa oli kohaliku suure elektroonikapoe juhataja, mis tol ajal oli suur asi ja emal oli veterinaarkliinik. Aga see ei tähendanud, et neil sellist raha võtta oleks olnud. Peres kolm last ja kõigil omad hobid, mis igal aastal võtnud päris palju raha. Nt mina laulsin kooris, mis tegi igal aastal kaks välisreisi ja need maksid kusagil 2000-3000EEK per reis. Noorem õde tegeles purjetamisega, see oli tõsine raharöövel. Väikevend mängis jalgpalli ja neil olid laagrid pluss varustus tuli osta jne. Oma säästudest said nad pool summat kokku, mis oli üüratu raha meie jaoks. Ülejäänu jaoks käisin ettevõtetel ukselt uksele end tutvustamas ja sponsorlust küsimas, müüsin turul vanaema talule renditud letis oma vanu asju ja küpsetisi, tegin naabritel aiatöid jne. Sugulased panid ka õla alla ja sain raha kokku.

Ilmselt paljud oleks arvanud, et mu vanematel on see raha sularahas võtta rahakotist, aga keegi ei saa teiste varalist seisu hinnata. Ükski jõukas inimene ei hoia sellist summat varades, mida saab lihtsa vaeva ja ilma kaotusteta lühikese aja jooksul sularahaks keerata. Varad paigutatakse ära. Näiteks kui mu laps minult praegu küsiks 15 000 vahetusaasta tarbeks, siis kuigi mul oleks võimalik see raha talle hankida läbi kinnisvara müümise, ma ei tee seda. See raha on investeering ja ma ei puutu seda. Pluss nii suur laps peab ise pingutama. Paneksin mõned tuhanded seemneks, aga ülejäänu vaataks laps ise, kuidas saab. Annetamine on vabatahtlik, aga mina annetaks veidi. See on panus meie enda ühiskonda, kuna vahetusaasta avardab väga palju noore silmaringi.

Kui ükski jõukas ei saa annetada ega aidata, kasvõi 20 euroga, kuna nad on investeerinud, siis kes on need, kes peaksid saama aidata? Kui loogiliselt võtta?

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Rahakogumine käib programmi juurde. See on vajalik kogemus tulevikuks. Hakkab keegi tulevikus teadlaseks, siis kogu elu käib grantide taotlemise ümber. Teaduse tegemine polegi nii suur probleem kui rahastuse hankimine selleks.

+7
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 50 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Vahetusaastaks raha küsivad õpilased