Kas on kedagi kellel on kogemusi, kelle laps on läinud vahetusõpilaseks aastaks. Minu laps tahab minna pärast 9 kl. Sinna on veel natuke aega. Kas läksite yfu või asse-ga? Ei oska valida… jagage lihtsalt oma kogemust kellel on. Tänan!
Järgmisel aastal saab kandideerida (kui on 9 või 10 kl) Flex Eesti programmiga Ameerikasse. Konkurss on karm, aga kui õnnestub, on see tasuta. Programmi rahastab USA valitsus.
Järgmisel aastal saab kandideerida (kui on 9 või 10 kl) Flex Eesti programmiga Ameerikasse. Konkurss on karm, aga kui õnnestub, on see tasuta. Programmi rahastab USA valitsus.
Miks karm?
Kas hinded peavad olema ainult viied või midagi veel? Lisakatsed? Medalid? Diplomid?
Lisaks esseed, keeletestid, vestlused jne. Konkurss on mitukümmend last ühele kohale.
Kas laps jääb pärast eestis teistest klassi võrra maha?
Kas laps jääb pärast eestis teistest klassi võrra maha?
Kõik, keda mina tunnen, on jäänud.
Proovida ikka võib, sest juba nende esseede tegemine ja testide tegemine on lapselepäris hea väljakutse. Üldiselt aga tasub uurida, mis tasemega kooli. Arvestada tuleb, et kui laps tahab siin Eestis edasi viimased klassid käia ja siin lõpueksameid teha, siis ta peab end tugevalt järgi aitama, või seal veedetud aja jooksul kodus lisaks Eesti õppekava iseseisvalt püüdma läbida.
Kindlasti tasub ühendust võtta YFUga.
Mina valiksin kooli riigis, kus inglise keel ei ole esimene keel. Siis saab lisaks inglise keelele (milles ju nagunii esialgu suheldakse) veel mõne teise võõrkeele selgeks.
https://www.yfu.ee/vahetusopilane/infotunnid/
Protsessi võib alustada mõlemaga korraga, nii YFU kui Assega. Noor võib käia mõlema infotundides jt ettevalmistavates tegevustes. Otsus ühe kasuks ja ka kohustused tekivad alles lepingu sõlmimisega.
Üldiselt peab noor arvestama, et jääb ühe aasta Eestis maha kui ta ei soovi just vahetusaastal paralleelselt Eesti programmi õppida. 10. klass algab niikuinii suure segadusega – palju uusi õpilasi, palju uusi õpetajaid, seega ajastus on hea. Uuri vaid, kas noor saab gümnaasiumi sisseastumise eksamid ära teha kohe peale 9. klassi lõppu ja sõlmida kokkuleppe oma saabumise kohta aasta hiljem. Lihtsalt, et ei tekiks olukorda, kus sisseastumiskatsed toimuvad kevadisel koolivaheajal kui tema on vahetusaastal.
Vahetusaastal olles pead arvestama võimalike kuludega taskuraha ja võib-olla ka mingeid jooksvaid kulusid, a´la mäesuusalaager kooliga. Vahetuspered reisivad mõnikord, tuttav vahetusnoor käis oma Euroopas asuva “perega” aastavahetusel üsna maailma äärel. Kohapealsed kulud tasus vist vahetuspere, aga lennupileti maksid pärisvanemad. Ma ei tea kuidas juriidiliselt sellised asjad korraldatakse.
Igatahes julgustan väga noort vahetusõpilaseks minema, maailm avardub, vahetusperedega suheldakse ka aastaid hiljem. Muidugi pead arvestama, et läheb ema-isa poolt hoitud-armastatud lapsuke, kuid tagasi tuleb hoopis iseseisvam ja arukam noor inimene. See aasta on rahaliselt kallis, kuid avardab kirjeldamatult maailmavaadet.
Kas raha on selleks olemas? Kui jah – siis laske käia.
Kas laps jääb pärast eestis teistest klassi võrra maha?
Aruka lapse puhul on see lõpueksamitel, ülikooli astumisel pigem väga suur eelis, kui oma kaaslastest aasta võrra küpsem olla.
Minu tütar läks peale 9.klassi YFU kaudu. Kogemusi saan jagada, kui jätad meiliaadressi.
Minu tütar läks peale 9.klassi YFU kaudu. Kogemusi saan jagada, kui jätad meiliaadressi.
Miks sa ei võiks siia avalikult seda kirjutada? Minu lapsed veel nii vanad ei ole, aga mulle pakub see teema ka paari aasta pärast huvi. Ja eks ole teisigi, kes sellesse teemasse jõuavad oma otsingutel.
FLEX programmi puhul on programmi poolt ka igakuine taskuraha. Ikka hea võit, kui õnnestub sinna saada.
Lisaks olen kuulnud, et mõni pole klassi kordama jäänud. Aga kordama jäävad enamikud, seega see pole väga suur probleem.
Kandideerigu laps ikka nii tasuta programmi kui ka uurigu tasulist. Plaan B peab alati olema 🙂
Minu laps kandideeris Flex kaudu. Ei saanud, konkurss seal tõesti karm. Kui väga soovib minna, saab erinevate programmide kaudu kandideerida.
Kellel kogemusi, mille järgi Flex valib?
Kas te julgete oma lapse praeguses olukorras üldse lasta vahetusõpilaseks?
Kellel kogemusi, mille järgi Flex valib?
I vooru esseed, II voorus esseed, vestlused, suur patakas küsimusi, lühijutukesi erinevatel teemadel. Erinevate arstide juures kontrollis käimine.
Ja siis see need kõik paberid oli vaja kandideerimiseks saata.
Mind jällegi huvitaks vahetusõpilase kostile võtmine.
Kui palju tasutakse USA valistuse poolt perekondadele kes nende programmide raames õpilasi enda peresse võtavad? Kas vastab tõele, et kuni 60 eurot päevas?
Küsimus neile, kelle lapsed on käinud FLEXiga piiri taga, seda juba tean et YFU ei maksa vahetusperele pennigi.
Ma tean inimest kes tagasi tulles enam lugeda ei osanud ja kes jäi aasta võrra maha oma endisest klassist.
Ma tean inimest kes tagasi tulles enam lugeda ei osanud ja kes jäi aasta võrra maha oma endisest klassist.
Aasta jääb niikuinii vahele.
Kas te julgete oma lapse praeguses olukorras üldse lasta vahetusõpilaseks?
kuule mine värise kuskil teises teemas!
Ega FLEXis ka vabatahtlikud pered, aga see hea. Võtavadki need pered, kes tahavad seda kogemust.
Ega aasta pärast olukord on maha rahunenud ka. Ongi paras aeg minna maailma avastama.
FLEXi kandideerimine just algaski. Tänavu kõik vist internetis, ongi lihtsam.
Head kooliaasta algust! 🙂
Jälgin teemat. Mis summadest üldse jutt käib?
Aasta ei pea vahele jääma aga see eeldab ikka üksjagu lisatööd noorelt.
Meil käis(YFU) sugulane 11.kl ja lõpetas ikka koos oma klassiga. Tema YFU lennus oli teisigi, kes kes klassi kordama ei jäänud.
Ma praegust seisu ei tea aga need mõned aastad tagasi oli kuulda, et nii mõnigi kool ei kiitnud seda vahetusaastat heaks ja seal siis ka “suusad” risti selle koos jätkamise osas.
Minu tütar käis Euroopas YFUga mitteingliskeelses riigis. Koolis oli see soositud ja kuna siin Eesti koolis käib ka YFU raames välismaalt õpilasi, siis probleemi ei olnud.Küll aga jäi ta nii öelda istuma ja klassikaaslastest maha. Sest seal teises riigis ta õppis peamiselt keelt ja sai ise valida mis tundides veel osaleda, kuid see kõik oli nii palju ette või võõras, et pärast Eestis järgmises klassis sellest mitte mingit kasu ei olnud.Täiesti tark laps ütles, et ta seal matemaatikatunnis praktiliselt hakkama ei saanud. Ta käis seal ka inglise keele tundides ja sai seal oma eduelamuse kätte, kuna oli klassikaaslastest tunduvalt parema inglise keele oskusega. Samas selle külalisriigi keelt käis väikeste laste klassis õppimas. Nii et lapsele oli see päris suur stress ja eks juhtus tal ka igasuguseid asju, sest pead üksinda võõras riigis hakkama saama. Näiteks ükskord istus rongi peale ja sõitis vastasuunas, teinekord varastati paljaks jne. Üldiselt oli laps ikka väga rahul ja teine võõrkeel on ka selge. Külalisperekond oli muidugi toetav aga kombed olid ikka väga erinevad sellest, millega laps ennem harjunud oli. YFU ga pead ise kõik kinni maksma.
Küsin uuesti, et kui palju on teil maksma läinud lapse aasta välismaal?
Tallinna ülikool vahendab sellist võimalust Inglismaal õppimiseks https://www.tlu.ee/HMC
Kui laps valituks osutub, siis vanemate kanda on administratiivkulud umbes 1600 naela, millest hiljem 300 kantakse lapse arvele tagasi. Transport kooli ja kodu vahel st. lennupiletid ja transfeer lennujaam-kool vahel. Lisaks kulud, kui laps peab tugiperes viibima. Koolivorm tuleb vanematel osta, pluss spordiriided.
Küsin uuesti, et kui palju on teil maksma läinud lapse aasta välismaal?
