Tean kahte last, üks käis ühes Lõuna-Ameerika riigis ja teine Lõuna-Koreas (sattus kohta, kus keegi reaalselt inglise keelt ei rääkinud). Ikka väga raske aasta oli mõlemale, kohanesid ehk peale 7 kuud, enne seda oli palju probleeme. Selles Lõuna-Ameerika riigis kohalik YFU ei aita, kui perega ei vea, siis on praktiliselt võimatu vahetada. Peale seda aastat vajasid mõlemad lapsed psühholoogilist nõustamist. Koolitustel jagavad oma kogemusi need, kellel hästi on läinud, negatiivseid kogemusi jagada ei lubata. See on lõppkokkuvõttes ikkagi äri.
Samas kindlasti on ka positiivseid kogemusi nii et kui on hakkaja laps ja julged vanemad, siis miks ka mitte. Mina ise selles vanuses oleksin kindlasti läinud, aga praegu oma lapsi ei laseks.