Teema: Vähihirm

Kägu kirjutas:

Ma kordan lolli järjekindlusega EMO-sse pöördumise reeglit: EMO-sse pöördumise näidustuseks on VÄLTIMATU arstiabi vajamine 24 tunni jooksul. Ilma milleta inimese tervis halveneks järsult (selle 24 tunni jooksul) või tekiks oht elule.
Palun, olge lahked.
Ma võin seda siin rubriigis veel 10 korda kirjutada, nii kaua kuni siin peast haigeid jätkub.
Aga viirpuuekstrakt pidavat jah ka need munad ära võtma, olen ka kuulnud. Retsepti pole vaja ja apteegid on ka pühapäeval lahti.

Ma käisin hiljuti mitmeid kordi EMO-s. Ei olnud tegu eluohtliku seisundiga. Vaadati ka viltu ja saadeti ilma täielike uuringuteta tagasi koju. Lõppes see sellega, et asi läks kiirelt väga halvaks ja minult eemaldati osaliselt üks elund.
Minu seisund ei olnud raske aga tegelikult oli vaja kiiresti välja uurida põhjus ja ravi peale panna. Mida ma siis tegema oleks pidanud? Perearst ei saa kõiki uuringuid kiiresti ise lasta teha. Minu seisundiga aga ei kannatanud nädalaid oodata.
Ma saan ka suurepäraselt aru, et EMOS on tööd palju ja ei ole hea kui inimesed nö tühiste probleemidega sinna pöörduvad. Aga millised on alternatiivid?

Minu mehe vähk avastati ka EMO-s. Läks valudega sinna, naeruvääristati arstide poolt seni kuni kompuutri tulemused tulid. Ta oli juba kuid oodanud erinevate uuringute järjekorras. Haigus avastati lõpuks väga hilises staadiumis ja vähk oli kehasse tekitanud ülitugeva põletiku.

Mis ma tahan öelda on see, et seni kuni meil ei ole alternatiivi EMO-le ei saa loota et inimesed ootavad mitmeid KUID erinevaid uuringuid ja eriarstide vastuvõtte. Kui Emo-sse tuleb patsient, kelle seisund ei ole raske, siis peab ta lihtsalt kauem ootama. Raskes seisus patsiendid on järjekorras ees niiehknaa. Mina olin ka kunagi sama meelt nagu postituse autor. Peale neid kogemusi olen oma arvamust täielikult muutnud. Kumb on haigekassale lõppkokkuvõttes kallim? Kas uurida kiirelt haiguse põhjus ja määrata ravi, või lasta asjal nii hapuks minna et vaja on pikemat ravi, võibolla operatsiooni ja haiglaravi, hilisemaid täiendavaid uuringuid ja eriarsti vastuvõtte? See omakorda tähendab ka pikemat haiguslehte mille haigekassa kenasti kinni maksab.

Huvitav, kas need inimesed, nt see vähihaige mees enne ka perearsti juures käis?(ps perearstid saavad anda ka kiireid saatekirju just nimelt kirjeldstud juhtumite jaoks). Siis veetakse end lõpuks emosse ja räägitakse seejuures eesti hirmsast arstiabist.Ja veelkord, kui need arstid tõepoolest oleks inimest naeruvääristanud, poleks nad meest üldse vastu võtnud.Aga temaga tegeleti ja tehti kalleid uuringuid.

emos ei tehta ju gastroskoopiat ega biopsiat, ikka lähed uuringute järjekorda, kus juba nagunii oled.

Kägu kirjutas:

Huvitav, kas need inimesed, nt see vähihaige mees enne ka perearsti juures käis?(ps perearstid saavad anda ka kiireid saatekirju just nimelt kirjeldstud juhtumite jaoks). Siis veetakse end lõpuks emosse ja räägitakse seejuures eesti hirmsast arstiabist.Ja veelkord, kui need arstid tõepoolest oleks inimest naeruvääristanud, poleks nad meest üldse vastu võtnud.Aga temaga tegeleti ja tehti kalleid uuringuid.

Miks sa eeldad et ei käinud? Kohe nii hästi tead?
Käis korduvalt ca 4 kuu jooksul perearstil. Uuringuid tehti mitmeid, aga perearst kahtlustas mitmeid muid haigusi ja sai ka erinevad ravid peale. Miski ei aidanud. Cito saatekirja perearst ei andnud, kuna mees oli väga noor ja nii kurja haigust ei osanud ta kahtlustada. Tal oli väga agressiivne soolevähk, kahtlustati lihtsalt põletikku, sooleparasiite jne.
Veetakse ennast lõpuks emosse? Nojahh… Loivas lõpuks ebainimlike valudega tõesti sinna.
Emos peavad arstid inimese läbi vaatama, nad ei saa kedagi kellel on suured valud, lihtsalt niisama tagasi saata. Naeruvääristati jah, oldi üleolevad ja anti mõista et ta on lihtsalt simulant.
Kõik Cito saatekirjad sai kenasti peale Emos käiku. Asi hakkas lõpuks liikuma ja mõne päeva pärast oli opp juba tehtud. Kui kaua ta muidu ootama oleks pidanud? Ma ei taha mõeldagi…

Kägu kirjutas:

Kas sa oled lollakas või? Kui on mitte Hodgkini lümfoom maos, siis on võimalik paraneda. Seda tüüpi vähki ei opereerita kui pole kompaktne. Sest sellel puudub ka mõte. See on vereloome vähk ja mööda keha laiali. Saades üli agressiivset keemiat, bioloogilist ravi ja ka seljaajusse otse mingit ravi, on võimalik paraneda sellest. Kui hästi, see sõltub pljudest teguritest mida kirja panema ei viitsi hakata. Kui sa arvad, et neljada staadiumi vähk tähendab alati surma, siis oled küll opakas. Vähid on erinevad. Ka maos olevad vähid on erinevad. Mul on elav tõestus kodus koos kõigi paberitega mis tõestab, et sellises staadiumis vähk oli ja enam ei ole sellest jälgegi. Ta ei ole meditsiiniline ime. Kohe saab 5 aastat tervenemisest.

Selle asemel, et siin teisi lollakaks sõimata, oleks võinud kohe öelda, mis sorti pahaloomulise kasvajaga tegu oli. Maovähk, mida sa siin korduvalt rõhutasid, siiski nii hea prognoosiga pole. Ja mitte-Hodgkini lümfoom pole jälle maovähk, isegi kui ta kolle maos asub.
Aga vastupidiselt teistele siinkirjutajatele, arvan ma et kui tõesti tunned, et midagi on valesti ja arsti aeg liiga kaugel, siis mine käi EMO’s ära.

Minul sama hirm, kardan haigusi ja just seda kõige hullemat. Minul hakkas sellest hirmust magu valutama, tükitunne kurgus, rinnakus valud, krooksud, iiveldus. Algas kõik umbes 2 aastat tagasi. Tänaseks olen käind vist 6 erineva gastroeneteroloogi juures, neist kahe kirurgi juures kinnitust saamas, et minuga on kõik korras ja need valud ei tekita mulle maovähki. Gastroskoopias olen 2 korda käinud 2 aasta jooksul, viimati aasta tagasi. Maost võeti ka proovid, kõik väliselt okey. Diagnoosiks sain reflukshaigus, pean jälgima mida söön ja joon. Lisaks teen vahel omeprosooli kuure. Hirm on ikkagi, ometi mitmeid kordi arstil käinud. Kirurg seletas puust ja punaselt kõik ära, aga vot ikka kardan. Antidepressante ei suuda võtta, kuna tunnen kohe, et mõjuvad maole halvasti. Vahest võtan rahustit.Teraapias käisin 10 korda aga mitte mingit kasu, minu jaoks mõttetu aja raiskamine. Kui kuskil enda kehas valu tunnen, kohe kardan surmahaigust ja jooksen arstile end kontrollima. Arvan et tuleb õppida nii elama. Maos tunnen iga päev mingeid tundeid, aga paremaks läks oluliselt tervis kui kaotasin kehakaalu 8 kg ja hakkasin liikuma. Siiski söön ja joon ma kõike. Mina soovitan kindlasti gastroskoopias ära käija ja saab rahu.

Kägu kirjutas:

Mida sa refluksiga süüa ei või?

Refluksiga on enamus toidud keelatud. Kõik praetud, maiustused, kohv, tee, alko, vürtSised toidud, võileivad, sai, pirukad jne. Mina üldiselt toitu ei jälgi, olen proovinud süüa vaid putrusid ja suppe, aga pole olulist muutsut täheldanud. Ainuke mis tõesti ei sobi on kohv, aga loobuda ei suuda ja siiski luban endale päevas tassi.Arst ütleb , et toidud mis ühele sobivad, ei pruugi teisele sobida. Ise peab katsetama, aga minul reaalseid kõrvetisi ei ole. Mul avaldub kõrvetustunne rinnakuvaluna, vahest iiveldab ja torkib mao piirkonnas naba juures paremal.Lisakas tarvitan ma mao teed ja libejalaka kapsleid.

Et sa teaksid, siis vähk ei valuta! Kui vähk valutaks, siis ei oleks neid 3 ja 4 staadiumi vähke, et oh suprise, homme sured ära.

Kägu kirjutas:

Et sa teaksid, siis vähk ei valuta! Kui vähk valutaks, siis ei oleks neid 3 ja 4 staadiumi vähke, et oh suprise, homme sured ära.

Mõned vähiliigid tõesti ei valuta, aga ise emakakaelavähki põdenuna võin väita, et enesetunne on umbes sama lõbus kui synnitusel emakakaela avanemise ajal.

Oh surprise, kui kaua & palju tuli arste tyydata, et ‘te kujutate seda endale ette’ & ‘see on teil närvidest’ asemel arvas yx, et opereerimisega kisub kiirex.