Millal lõpuks kuulutatakse välja vähk kasvajate pandeemia? Kuidas on võimalik et vähk on nüüd sisuliselt kõikidel ja kasvajate kiire levik on võrreldav nakkushaigusega. Ma ei räägi siin vanadest inimestest. Jutt on noortest ikka.Kas te ei leia et ühiskonnas on midagi väga valesti? Millised uuringuid Eestis tehakse et selgitada välja kasvajate rohket levik? Kas pea liivaalla peitmine on hetkel ainuke lahendus?
Esileht › Ilu ja tervis › Vähja pandeemia
Teema: Vähja pandeemia
Juba sõnakasutus “vähja” teeb teema naeruväärseks. Liigne emotsionaalsus veel lisaks.
Millal lõpuks kuulutatakse välja vähk kasvajate pandeemia? Kuidas on võimalik et vähk on nüüd sisuliselt kõikidel ja kasvajate kiire levik on võrreldav nakkushaigusega. Ma ei räägi siin vanadest inimestest. Jutt on noortest ikka.Kas te ei leia et ühiskonnas on midagi väga valesti? Millised uuringuid Eestis tehakse et selgitada välja kasvajate rohket levik? Kas pea liivaalla peitmine on hetkel ainuke lahendus?
varem lihtsalt ei räägitud sellest. Patsient ise ka tihti päris diagnoosi ei teadnud.
Diagnostika ammusel ajal oli olematu ja inimesed lihtsalt surid mingi hetk ära, teadmata miks.
Sõeluuringud võiks varem olla, 50 aastaselt alates rinnauuring on liiga hilja
Millal lõpuks kuulutatakse välja vähk kasvajate pandeemia? Kuidas on võimalik et vähk on nüüd sisuliselt kõikidel ja kasvajate kiire levik on võrreldav nakkushaigusega. Ma ei räägi siin vanadest inimestest. Jutt on noortest ikka.Kas te ei leia et ühiskonnas on midagi väga valesti? Millised uuringuid Eestis tehakse et selgitada välja kasvajate rohket levik? Kas pea liivaalla peitmine on hetkel ainuke lahendus?
varem lihtsalt ei räägitud sellest. Patsient ise ka tihti päris diagnoosi ei teadnud.
Diagnostika ammusel ajal oli olematu ja inimesed lihtsalt surid mingi hetk ära, teadmata miks.
Täpselt! Pakun, et Vargamäe Krõõtki suri just vähki.
Millal lõpuks kuulutatakse välja vähk kasvajate pandeemia? Kuidas on võimalik et vähk on nüüd sisuliselt kõikidel ja kasvajate kiire levik on võrreldav nakkushaigusega. Ma ei räägi siin vanadest inimestest. Jutt on noortest ikka.Kas te ei leia et ühiskonnas on midagi väga valesti? Millised uuringuid Eestis tehakse et selgitada välja kasvajate rohket levik? Kas pea liivaalla peitmine on hetkel ainuke lahendus?
varem lihtsalt ei räägitud sellest. Patsient ise ka tihti päris diagnoosi ei teadnud.
Diagnostika ammusel ajal oli olematu ja inimesed lihtsalt surid mingi hetk ära, teadmata miks.
Täpselt! Pakun, et Vargamäe Krõõtki suri just vähki.
Diagnostika ammusel ajal oli olematu ja inimesed lihtsalt surid mingi hetk ära, teadmata miks.
Eluiga oli ka lühem, vähk tekib enamasti ikka vanuses 50+, väga paljude eluiga niikaugele ei jõudnudki, surdi enne juba muudesse haigustesse ära – sarlakid, difteeriad, gripid, angiinid, kopsupõletikud, vigastused. Ravivõimalused olid ju enne antibiootikumide laiemat levikut 20. sajandi teisel poolel täiesti olematud, kadakasuits ja soe tee …
Täpselt! Pakun, et Vargamäe Krõõtki suri just vähki.
“Krõõt sünnitab kolm tütart, Liisi, Mareti ja Anni, kuid tunneb abikaasa ees suurt süükoormat, sest Andres ootab perre poega. Neljanda lapsena toobki ta ilmale poja, kes on tugev nagu vägilane ning kellele pannakse nimeks Andres. Sellest sünnitusest Krõõt aga ei toibu ning ta sureb.”
Netis on loetavad vanad kiriku-ja matmiseraamatud. Samuti on digiteeritud vanad ajalehed, kus avaldati statistikat surnade kohta. Neid lugenuna tean, et nt 100 aastat tagasi oli kõige sagedasem surmapõhjus tiisikus ehk tuberkuloos, vähk oli teisel-kolmandal kohal- ehk samuti väga levinud.
“Krõõt sünnitab kolm tütart, Liisi, Mareti ja Anni, kuid tunneb abikaasa ees suurt süükoormat, sest Andres ootab perre poega. Neljanda lapsena toobki ta ilmale poja, kes on tugev nagu vägilane ning kellele pannakse nimeks Andres. Sellest sünnitusest Krõõt aga ei toibu ning ta sureb.” Netis on loetavad vanad kiriku-ja matmiseraamatud. Samuti on digiteeritud vanad ajalehed, kus avaldati statistikat surnade kohta. Neid lugenuna tean, et nt 100 aastat tagasi oli kõige sagedasem surmapõhjus tiisikus ehk tuberkuloos, vähk oli teisel-kolmandal kohal- ehk samuti väga levinud.
Ja naiste suremuses oli just sünnitustel suremine ka väga olulisel kohal.
Sõeluuringud võiks varem olla, 50 aastaselt alates rinnauuring on liiga hilja
Just nimelt, töötan haiglas ja päris palju on rinnavähiga 30-40-aastaseid naisi.
Egiptuse vaaraodki surid vähki.
Diagnostika ammusel ajal oli olematu ja inimesed lihtsalt surid mingi hetk ära, teadmata miks.
Eluiga oli ka lühem, vähk tekib enamasti ikka vanuses 50+, väga paljude eluiga niikaugele ei jõudnudki, surdi enne juba muudesse haigustesse ära – sarlakid, difteeriad, gripid, angiinid, kopsupõletikud, vigastused. Ravivõimalused olid ju enne antibiootikumide laiemat levikut 20. sajandi teisel poolel täiesti olematud, kadakasuits ja soe tee …
Ei teki. Minu tutvusringkonnas enamus vähidiagnoosi saanutest on alla 50.
Diagnostika ammusel ajal oli olematu ja inimesed lihtsalt surid mingi hetk ära, teadmata miks.
Eluiga oli ka lühem, vähk tekib enamasti ikka vanuses 50+, väga paljude eluiga niikaugele ei jõudnudki, surdi enne juba muudesse haigustesse ära – sarlakid, difteeriad, gripid, angiinid, kopsupõletikud, vigastused. Ravivõimalused olid ju enne antibiootikumide laiemat levikut 20. sajandi teisel poolel täiesti olematud, kadakasuits ja soe tee …
Ei teki. Minu tutvusringkonnas enamus vähidiagnoosi saanutest on alla 50.
Sest sinu tutvusringkond on selles vanuses? Sest su tutvusringkonnas on tavalisest rohkem vähihaigeid?
Kuigi ma ise veel kaugeltki selles eas ei ole, siis vähki on surnud minu tutvusringkonnast pigem 80+ inimesed, noori on olnud mõni üksik ja nemadki on põdenud, kuid terveks saanud.
Ei teki. Minu tutvusringkonnas enamus vähidiagnoosi saanutest on alla 50.
Ju sa tunned 50+ inimesi vähem.
Võta ette vähi esmasjuhtude statistika 2010-2019. Alates 30. eluaastast vähirisk iga uue vanusekümnendiga kahekordistub. Vanuserühmas 30-40 lisandub aastas 200 vähijuhtu, vanuses 40-50 lisandub 500 juhtu, vanuses 50-60 lisandub 1200 juhtu, vanuses 60-70 lisandub 2500 juhtu (need on absoluutarvud, mis ei arvesta inimeste arvu vanuserühmades, eeldame, et on enamvähem sama). Ja sama loogika püsib läbi aastate.
Juba sõnakasutus “vähja” teeb teema naeruväärseks. Liigne emotsionaalsus veel lisaks.
See et on palju kirjavigasid ei vähenda kuidagi probleemi tõsidust.Paljud inimesed elavad mingis roosas mullis ja neil ei ole päriselust õrna aimugi.Ollakse 100% kindlad et minuga see küll nüüd ei juhtu.
Millal lõpuks kuulutatakse välja vähk kasvajate pandeemia? Kuidas on võimalik et vähk on nüüd sisuliselt kõikidel ja kasvajate kiire levik on võrreldav nakkushaigusega. Ma ei räägi siin vanadest inimestest. Jutt on noortest ikka.Kas te ei leia et ühiskonnas on midagi väga valesti? Millised uuringuid Eestis tehakse et selgitada välja kasvajate rohket levik? Kas pea liivaalla peitmine on hetkel ainuke lahendus?
Ärge sööge igasugust jama ja ärge kasutage igasugust jama, haigestumine väheneks kohe kõvasti.
Paljud inimesed elavad mingis roosas mullis ja neil ei ole päriselust õrna aimugi.Ollakse 100% kindlad et minuga see küll nüüd ei juhtu.
Ma ei ole sugugi kindel, et minuga seda ei juhtu, kõik sõeluuringud ja kontrollid, mis võimalik, tehtud, et kui juhtub, et miskit on viltu, siis on ehk aega midagi ette võtta. Ega selleks ei pea roosas mullis elama, et mitte kisada, et MITTENAKKUVA haiguse peaks pandeemiaks kuulutatama.
No vaadates, kui palju keemiat igal pool on ja mis asju ja mis koguses toiduainetes leidub, siis pole siin midagi imestada.
Ja minu arvamus on, et poleks seda vaktsiiniterrorit toimunud, oleks ka vähki oluliselt vähem. Endal tutvusringkonnas juba 4 vähki haigestunud inimest, kes enne kõik olid terved.
Et muidu haigestusid vähki vaid haiged inimesed või? Mida juttu… Mul mitmed tuttavad surid vähki, igas vanuses on olnud endaealisi tuttavaid, kes vähki surnud. Aga vanemas eas muidugi vähi esinemise sagedus kasvab. Niin ütles kunagi meile, et kui me elaks 200 aastat, sureks ilmselt kõik meist nahavähki…
“Vähja” on murdesõna, mitte kirjaviga. Eesti kirjakeel on üldiselt palju tuimem ja “kandilisem” kui murdekeel.
Teemaalgataja ilmselt ei räägi 200 aasta tagusest ajast, pigem ikka 30-60 aasta tagusest, siis ei surdud enam karjakaupa tiisikusse ja sünnitusel surijate protsent sarnanes pigem tänapäeva kui 19. sajandiga. Kas on usaldusväärset statistikat, kui palju haigestuti näiteks 70ndatel vähki võrreldes praegusega – ma väga kahtlen selles. Aga tundub küll jah, et praegu saadakse vähk suhteliselt noores eas. Üks asi on see, et lapsepõlves tunduvad 30aastane ja 60aastane peaaegu ühevanused, st vanurid. Kui ise oled 60, siis enda vanune on täitsa tegija veel, aga 30aastane verinoor. Teine asi on see, et meie toidus on rohkem plasti, rohkem säilitusaineid jmt, igasuguse (olme)keemiaga puutume ka palju rohkem kokku, eks see võib ka mõjuda.
Paljud inimesed elavad mingis roosas mullis ja neil ei ole päriselust õrna aimugi.Ollakse 100% kindlad et minuga see küll nüüd ei juhtu.
Ma ei ole sugugi kindel, et minuga seda ei juhtu, kõik sõeluuringud ja kontrollid, mis võimalik, tehtud, et kui juhtub, et miskit on viltu, siis on ehk aega midagi ette võtta. Ega selleks ei pea roosas mullis elama, et mitte kisada, et MITTENAKKUVA haiguse peaks pandeemiaks kuulutatama.
Tean inimest, kes käis iga aasta tasulisel (ja kallil) kahepäevasel terviseuuringul – ühel aastal oli terve kui purikas, järgmisel aastal samal ajal oli metastaasidega kopsuvähk. Mine võta kinni, kuidas nii läks, kas tehti eelmisel aastal uuringud lohakalt või oli väga agressiivne vähivorm.
Ja minu arvamus on, et poleks seda vaktsiiniterrorit toimunud, oleks ka vähki oluliselt vähem. Endal tutvusringkonnas juba 4 vähki haigestunud inimest, kes enne kõik olid terved.
Vanemaks oled lihtsalt jäänud. Sinu tutvuskond koos sinuga. Ja vähivõimalus sellega suurenenud.
Kas on usaldusväärset statistikat, kui palju haigestuti näiteks 70ndatel vähki võrreldes praegusega – ma väga kahtlen selles.
muidugi kahtle!
ära mingil juhul ava seda linki, mis eespool pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise kohta toodud oli. muidu võid kogemata teada saada, et statistika on alates 1968 aastast olemas. 😉
Tean inimest, kes käis iga aasta tasulisel (ja kallil) kahepäevasel terviseuuringul – ühel aastal oli terve kui purikas, järgmisel aastal samal ajal oli metastaasidega kopsuvähk. Mine võta kinni, kuidas nii läks, kas tehti eelmisel aastal uuringud lohakalt või oli väga agressiivne vähivorm.
Ja mis siis selle teadmisega nüüd teda, edaspidi jätan sõeluuringutel käimata või? Igasuguseid asju tuleb ette, miks see üks lugu nii eriline oli, et selle siin ära pidi rääkima?
ära mingil juhul ava seda linki, mis eespool pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise kohta toodud oli. muidu võid kogemata teada saada, et statistika on alates 1968 aastast olemas
Kusjuures vaata sealt tabelist kui huvitav – aastatel 1968-1970 oli kuni 50-aastaste haigestumine samas mahus kui praegu, aga vanemat hulgas on numbrid palju-palju väiksemad, ilmselt mingil määral mängib eluiga, aga midagi peab veel olema, mõni vanemate inimeste hulgas sagedasem vähiliik oli veel avastamata, inimene “lihtsalt suri” enne ära, kui vähidiagnoosini jõuti? Ja 80-ndate jooksul toimub 60+ vanuste hulgas suur hüpe, vähidiagnoosid kahekordistuvad.
ära mingil juhul ava seda linki, mis eespool pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise kohta toodud oli. muidu võid kogemata teada saada, et statistika on alates 1968 aastast olemas
Kusjuures vaata sealt tabelist kui huvitav – aastatel 1968-1970 oli kuni 50-aastaste haigestumine samas mahus kui praegu, aga vanemat hulgas on numbrid palju-palju väiksemad, ilmselt mingil määral mängib eluiga, aga midagi peab veel olema, mõni vanemate inimeste hulgas sagedasem vähiliik oli veel avastamata, inimene “lihtsalt suri” enne ära, kui vähidiagnoosini jõuti? Ja 80-ndate jooksul toimub 60+ vanuste hulgas suur hüpe, vähidiagnoosid kahekordistuvad.
pakun, et inimesed elavad kauem ja vanemad vanusegrupid on arvukamad.
ära mingil juhul ava seda linki, mis eespool pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise kohta toodud oli. muidu võid kogemata teada saada, et statistika on alates 1968 aastast olemas
Kusjuures vaata sealt tabelist kui huvitav – aastatel 1968-1970 oli kuni 50-aastaste haigestumine samas mahus kui praegu, aga vanemat hulgas on numbrid palju-palju väiksemad, ilmselt mingil määral mängib eluiga, aga midagi peab veel olema, mõni vanemate inimeste hulgas sagedasem vähiliik oli veel avastamata, inimene “lihtsalt suri” enne ära, kui vähidiagnoosini jõuti? Ja 80-ndate jooksul toimub 60+ vanuste hulgas suur hüpe, vähidiagnoosid kahekordistuvad.
pakun, et inimesed elavad kauem ja vanemad vanusegrupid on arvukamad.
80-ndatel paranes kindlasti diagnoosimine, ilmusid ju arvutid ja tomograafid jmt.
Aga teadus ka ikka reageerib ja püüab vastavalt areneda – ca kuu aega tagasi oli uudis, et aastaks 2030 on loota vähivaktsiini laialdast kasutuselevõttu!
Millal lõpuks kuulutatakse välja vähk kasvajate pandeemia?
Esiteks ei saa olla vähk pandeemia, sest vähk enamasti pole nakkushaigus (Tasmaania kuradite oma on), teiseks pole mingit vähiepideemiat olemas. Me elame lihtsalt vanemaks ja vähki esineb vanematel inimestel rohkem, ja vähki, tänu arstiteaduse levikule, leitakse ka varem üles. Kõik see kajastub statistikas. Ka kesk ja antiikajal surdi vähki, kui inimesel õnnestus vanaks elada. Tavaliselt võttis enne vähki elu lastehaigus, nakkushaigus, pimesoolepõletik (jaa, see oli surmaotsus!), mädanik või ebaõnnestunud sünnitus.
Esileht › Ilu ja tervis › Vähja pandeemia