Minu jaoks on Väikse linna tohutu miinus kohutav akustika. Tööstushoone betoonlaed kajavad ja kordistavad lärmi, nii et frustratsioon ja isegi peavalu on garanteeritud. Alati mõtlen, kui palju ikka mõni viltpaneel maksaks, et seda hirmsat kajamist veidi summutada… Ma hambad ristis talun selle koha ära. Aga ruumi ning tegevust on lastele piisavalt ka siis kui autodega ei sõida ja ka kõige pisemate jaoks on mänguaedikud. Sünnipäevalaud pole kuskil eraldi umbses latris vaid avara mänguala servas, see on positiivne.
Parem ja läbi mõeldum on aga Liikluslinnak Kadaka teel, seal on juhendaja ka, toimub mingi mõtestatud tegevus, vbl pigem on see vanematele lastele, kellele ka liiklusreegleid selgitatakse. “Väikses linnas” saavad neljased niisama lusti tiirutada. Nn äärelinn, ehk ainult tagumine tuba on suht nadi, autosid pole ja üsna “hea” atraktsioon on trummikomplekt, kus väiksed ennast välja elavad, nii et rääkida ei saa ega midagi muud kuulda pole. Siis toimub tohutu õiendamine, et ärge ikka niimoodi taguge, mis on muidugi tobe, sest selleks ju trummid ju ongi jne. Kui organiseerida mingi mäng, kärab see tagumine tuba ka muidugi.