Sõltub ka, mis tingimused sul on ja kui suure tähelepanuvajadusega kumbki laps on.
Esimene ja väga oluline reegel – BEEBI VÕIB NUTTA! St kui sa mängid suuremaga ja berbi hakkab nutma, ei pea kohe püsti kargama ja suuremat üksi jätma. Võta paar sekundit aega, et suurem kohaneks, mul nt hakkas ta ise ütlema, et mine ruttu beebi juurde jne.
Mina sain vankri akna alla jätta. Beebi magas kõik uned vankris. Kui suurem jäi tuppa nt hommikul vara või kohe tal ka lõunaune aeg, siis panin talle 10 min multikad ja kiigutasin vankrit terrassil nii, et uks oli lingist lahti ja kardin eest – laps nägi mind ja sai ka ukse rääkimiseks avada. Õnneks teine laps oli kiire uinuja.
Õhtust unerutiini ei muutnud suuremal. Pigem vajadusel rahustas mees beebit, kuni olin unejutu ja unelaulu lõpetanud.
Nüüd on 3. beebi ja ka suurematel (4,6) unerutiini ei muutnud – vajadysel lähvad 30 min hiljem magama, kuni beebiga olen lõpetanud ja kui beebi hakkab voodis nutma, on isa olemas. Üks õhtu alguses juhtus, et beebiga läks megakaua ja mees saatis nad voodisse ära. 4aastane ootas nii kaua voodi serval, kuni ikka läksin lugema ????
Tuleb teadvustada, et ka suurem on väike ja tema ei pea kannatama, et teie tahtsite veel lapsi. Muidugi, niimõndagi muutub. Aga just olulised rutiinsed asjad nagu unerutiin vmt, võiks mitte muutuda.
A, ja mida iseseisvam suurem, seda parem. Mäletan, et enne beebi sündi loobusin söögitoolist, et 2a ei jääks lõksu, kui nt beebi hakkab akna taga nutma jne. Aga jäta meelde – mida iganes sa talt ootad, ta ei pea midagi oskama seetõttu, et teie saite lapse, vaid lihtsalt kuna ta kasvab ju
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.07 18:49; 26.07 18:50;