Esileht Väikelaps Väikelaps ja veganism

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 60 )

Teema: Väikelaps ja veganism

Postitas:
Kägu

Ma olen üsna kindel, et nii mõnelgi liha pakkujal ei ole tegelikult söögilaual suurt valikut toiduainetest, mis on mõnel veganil vms

Nt minu peres ei tehtud kunagi toitu läätsedest, avokaadost, datleid oli väga harva näha, spinatist jms rääkimata. Õnneks oli meie kodus pidevalt laual siiski värske puuvili ja toores juurvili. Paljudel pole neidki, lapsed söövad magusaid kohupiimakreeme ja saiakesi-kooke. Aga oi nad on ikka väga tervislikud, sest söövad ju liha. See on ikka silmakirjalik. Mina usun, et veganite söögilaud on kindlasti mitmekesisem kui lihasööjate oma (erandeid leidub kindlasti ka). Minu pere sööb kana, aga mitte iga päev. Meie laual on aga see-eest tihti herned, oad, läätsed, tatar (no see on kõigil ilmselt), smuutid igas värvis, jne

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen üsna kindel, et nii mõnelgi liha pakkujal ei ole tegelikult söögilaual suurt valikut toiduainetest, mis on mõnel veganil vms

Nt minu peres ei tehtud kunagi toitu läätsedest, avokaadost, datleid oli väga harva näha, spinatist jms rääkimata. Õnneks oli meie kodus pidevalt laual siiski värske puuvili ja toores juurvili. Paljudel pole neidki, lapsed söövad magusaid kohupiimakreeme ja saiakesi-kooke. Aga oi nad on ikka väga tervislikud, sest söövad ju liha. See on ikka silmakirjalik. Mina usun, et veganite söögilaud on kindlasti mitmekesisem kui lihasööjate oma (erandeid leidub kindlasti ka). Minu pere sööb kana, aga mitte iga päev. Meie laual on aga see-eest tihti herned, oad, läätsed, tatar (no see on kõigil ilmselt), smuutid igas värvis, jne

Ainult et meie kliimavöötmes on see mitmekesine toit kaugel kasvanud, toorelt korjatud, kunstlikult ja mürgiste ainetega säilitatud ja küpsetatud. Kõige kasulikum on süüa kodu lähedal kasvanud toitu.
Just seetõttu ongi põhjamaalased alati rohkem liha ja muid loomseid toiduaineid söönud kui lõunamaalased.
Teine põhjus on muidugi see, et külmas kliimas vajab inimene rohkem energiat ja seda saab rohkem just loomsest toidust. Olen täiesti ise kogenud: kuumas kohas reisides tahtsin vaid puu- ja juurvilja süüa, sedagi vähe; Lapimaal suusamatkal aga sõin supilusikaga searasva ja oleks muudkui veel ja veel tahtnud.
Praeguse laktoositalumatuse hullusega on sama lugu. Lõunapoolsed rahvad ei suuda tõepoolest enam täiskasvanuna piima juua, aga see ei käi põhjamaalaste kohta, kellel see võime säilub kogu elu (üksikuid erandeid muidugi on). Põhjuseks ikka see, et külmas on rohkem energiat vaja, piim on aastaringselt saadaolev värske toit. D-vitammini, millest meie päikesevaeses kliimas suur puudus on saab ka piimast (kalast, munast, loomamaksast ka).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vanaema poolt kaasa tehtud püreed kus liha sees – 3 aastane keeldub, et pähh liha maitse. Ma ei saa ju sundida teda sööma.

3-aastasele püree, kus liha sees ?!? Mingit imikutoitu pakud talle või ?
Kuidas sa ise üldse tead, milline on hästi tehtud liha, kui sa väidetavalt sünnist saati vegan oled?
Tõenäoliselt pole sul kodus lihale sobivaid maitseaineidki vms. Muide, mida lapsed lasteaias-koolis söövad? Kogu aeg oma toit kaasas? Kommi ikka tohivad süüa? Minu lapse lasteaiarühmas on üks jehoovatunnistajate perest poiss- sünnipäevadel ei käi, ühelgi peol ega üritusel ei osale, aga… kui sünnipäevalaps kommi jagab, siis on esimesena jaol, sest nagu ta õpetajale oli öelnud, kodus kunagi ei ole….

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina usun, et veganite söögilaud on kindlasti mitmekesisem kui lihasööjate oma (erandeid leidub kindlasti ka).

Laud ei saa olla mitmekesisem kui sealt teatud kategooria toidud välistatakse. MItmekesine laud on see kus on kõik toidud esindatud.
Lihasööjad ei välista läätsesid, idusid, datleid.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis ajast ei või kolme aastased püreed süüa? Isegi söön püreesuppe.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja. Koolis käivad lapsed välisriigis kus on tõesti oma lõunad kaasas, hetkel oleme Eestis suvepuhkusel kus ka siis valdavad märkused tehti. Ning tõesti, ma ei saa aru miks see on probleem, kui lapsed on hästi toidetud, õnnelikud, vereproovid perfektsed ning üliharva haiged? Ma olen korduvalt kirjutanud, et kui lapsed soovivad süüa liha, siis seda nad ka süüa saavad (jah, oskan liha hästi teha kuna olen pidanud jõulude ajal ämma aitama ning ta on kiitnud, et uskumatult hea liha inimese kohta, kes seda proovinud pole). Vanem laps keeldub söömast ning koguaeg räägib kuidas tema tahab eluaeg vegan olla jne – las ta siis olla, ma ei sunni. Kommidest lapsed üldiselt lugu ei pea kuigi külalised ikka vahest toovad ning need on kodus olemas, 12 aastane ise otsustab ning vahest võtab ning 3 aastasele komme veel pakkunud ei ole – me teeme ise nö tervislike “komme” mis hästi maitsevad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ära võta südamesse!
Meie sööme üsna palju liha, aga väga vähe kartulit ja pastat. Kartulit sööme kodus vast ainult suvel, kui kartul on värske ja vitamiinidest pungil. Sööme läätsi, ube, igasugu juurvilju, kala, liha, teeme ka palju smuutisid. Aga mu vanemate põhitoit on kartul koos rasvas praetud lihaga. Salatit neil talvel eriti kõrvale ei olegi. Lastele on ka tahtnud 2-kuuselt mannaputru sööta ja andnud salaja beebile vorstitüki lutsida niipea, kui nad haarata oskavad. Lihtsalt põlvkondadevahelised erinevused. Oleme ise hoidunud kommentaaridest, et appi, mida te sööte ja kuidas teil midagi normaalset süüa pole. Ma arvan, et eestlaste seas on just seetõttu palju halvustamist, et igal teisel inimesel tundub olevat eri dieet ja no kui mõnel (vana)emal on üks laps taimetoitlane ja teine Lchf dieedil (oli vist see, kus süüakse rasvarikast liha ja kala ja keelatud on puuviljad nt), siis tundub söögi pakkumine väga keeruline.

Kui tõesti lapsed kasvavad ilusti ja veri on korras, siis on ju kõik hästi! Tean mitmeid lapsi, kes on väga pirtsakad toidu suhtes ja neile pakutaksegi ainult nö kartulit ja sousti ja nad ei söö seda ja ka tervis on kehv. Neis peredes ei tuldagi selle peale, et vajalikke vitamiine saaks laps ka muudest toitudest.

Nii et ole ise sõbralik ja endas kindel. Seltskonnas ja väljas süües ära ise tõmba enda peale suurt tähelepanu. Restoranis saab ju vaikselt paluda, et tooge mulle see söök, aga palun ärge neid ja neid asju taldrikule pange. Külla minnes võta ise midagi söögipoolist kaasa ja jällegi ära ise väga teemat tõstata. Eestis on paraku nii, et teiste elukorraldus on kõigi teiste asi. 50 aastat püüti ju kõiki ühe vormi järgi kasvatada ja igasugune “normist” kõrvalekaldumine oli ennekuulmatu ja häbenemist vääriv. Ja praegu tundub jälle kohati, et mõne jaoks nui neljaks peab võimalikult “erinev” olema! See vägisi “erinevus rikastab” pealesurumine ei ole ka hea. Mul ajab ka harja punaseks, kui üks sõbranna söögilauas oma propagandat teeb ja telefonist loomade tapmisest videosid näitab. Laseme üksteisel rahus elada, palun!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Viimasele, suur aitäh – perfektne vastus. Selles suhtes paljud ei teagi, et me veganid oleme kuna ma ei käi ringi ja tee ajupesu kõigile ega kommenteeri teiste toitumusharjumusi. Muidugi restoranis palume alati viisakalt, kas teil on ehk mõni roog vegani sõbralik või mida saaks lihtsalt teha vegani sõbralikuks. Ja mu oma ämm üritas mu 3 kuusele suitsupekki kätte anda ning keelas mul nende juures imetamise. Külla minemisest nii palju, et võtan alati enda tehtud roa kaasa – mina ju olen vegan mitte teised 😀 Aga jah, igaühel oma dieet ja söömisharjumused – mina pole kritiseerinud, miks siis vaja niimoodi ütlema tulla, et ma s*tt ema olen? Aga tõesti, inimesed, austage teisi ning elame ikka rahus koos, miks vaja kakelda?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen õppinud seda teemat mitte puudutama, lihtsalt ei jõua vaielda. Mina lepin teiste inimeste valikutega ja minu omadega ei lepita, kuigi nad ei tea ise sellest midagi.
Mulle ei maitse liha ja ma tunnen, et ei vaja seda. Laps mul samasugune. Samuti ei söö me kartulit jahukastmega, pole kunagi teinud ja koolis ta sel päeval sööbki vaid salatit ja leiba kõrvale, sest ta ei suuda seda süüa. Perearstil käime väga harva, viimati käisimegi vereproovi tegemas, lihtsalt niisama ja kõik oli korras. Ta on täiesti terve laps, kes laseb enda kehal ise öelda, mida see heaks enesetundeks vajab.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina isiklikult veganlusest ei pea suurt, lihata võin olla, aga piimatooted ja muna on igapäevased… see selleks. Mu vend ja ta pere ei söö looma-linnu liha ( küll aga mereande ja kalu) ja mu meheõde teeb neile alati ja igal võimalusel märkusi. Ise söödab oma lapsi põhiliselt kartuli ja makaroniga, kõrvale lihapallid või viiner, salatit ei söö ühelgi kujul ta kumbki laps ja mõlemad korralikud paksukesed. Igatahes mu jutu mõte on see, et paljud need suured lihasööjad söövad LIHA heal juhul korra nädalas ja seda ka hakkliha soustina 😀

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:Ma olen üsna kindel, et nii mõnelgi liha pakkujal ei ole tegelikult söögilaual suurt valikut toiduainetest, mis on mõnel veganil vms

Nt minu peres ei tehtud kunagi toitu läätsedest, avokaadost, datleid oli väga harva näha, spinatist jms rääkimata. Õnneks oli meie kodus pidevalt laual siiski värske puuvili ja toores juurvili. Paljudel pole neidki, lapsed söövad magusaid kohupiimakreeme ja saiakesi-kooke. Aga oi nad on ikka väga tervislikud, sest söövad ju liha. See on ikka silmakirjalik. Mina usun, et veganite söögilaud on kindlasti mitmekesisem kui lihasööjate oma (erandeid leidub kindlasti ka). Minu pere sööb kana, aga mitte iga päev. Meie laual on aga see-eest tihti herned, oad, läätsed, tatar (no see on kõigil ilmselt), smuutid igas värvis, jne

Ainult et meie kliimavöötmes on see mitmekesine toit kaugel kasvanud, toorelt korjatud, kunstlikult ja mürgiste ainetega säilitatud ja küpsetatud. Kõige kasulikum on süüa kodu lähedal kasvanud toitu.
Just seetõttu ongi põhjamaalased alati rohkem liha ja muid loomseid toiduaineid söönud kui lõunamaalased.
Teine põhjus on muidugi see, et külmas kliimas vajab inimene rohkem energiat ja seda saab rohkem just loomsest toidust. Olen täiesti ise kogenud: kuumas kohas reisides tahtsin vaid puu- ja juurvilja süüa, sedagi vähe; Lapimaal suusamatkal aga sõin supilusikaga searasva ja oleks muudkui veel ja veel tahtnud.
Praeguse laktoositalumatuse hullusega on sama lugu. Lõunapoolsed rahvad ei suuda tõepoolest enam täiskasvanuna piima juua, aga see ei käi põhjamaalaste kohta, kellel see võime säilub kogu elu (üksikuid erandeid muidugi on). Põhjuseks ikka see, et külmas on rohkem energiat vaja, piim on aastaringselt saadaolev värske toit. D-vitammini, millest meie päikesevaeses kliimas suur puudus on saab ka piimast (kalast, munast, loomamaksast ka).

Laktoositalumatus on Eestis ja Soomes väga levinud, nii et sinu info ei ole õige. See ei ole mingi hullus, lihtsalt vanasti ei olnud geeniteste ja inimesed ei teadnudki oma vaevustest. Kui inimesel on laktoositalumatus, siis see ei tähenda, et kõiki piimatooteid süüa ei saa. Soomes ja nüüd ka järjest rohkem Eestis tehakse laktoosivabasid tooteid.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja. Koolis käivad lapsed välisriigis kus on tõesti oma lõunad kaasas, hetkel oleme Eestis suvepuhkusel kus ka siis valdavad märkused tehti. Ning tõesti, ma ei saa aru miks see on probleem, kui lapsed on hästi toidetud, õnnelikud, vereproovid perfektsed ning üliharva haiged? Ma olen korduvalt kirjutanud, et kui lapsed soovivad süüa liha, siis seda nad ka süüa saavad (jah, oskan liha hästi teha kuna olen pidanud jõulude ajal ämma aitama ning ta on kiitnud, et uskumatult hea liha inimese kohta, kes seda proovinud pole). Vanem laps keeldub söömast ning koguaeg räägib kuidas tema tahab eluaeg vegan olla jne – las ta siis olla, ma ei sunni. Kommidest lapsed üldiselt lugu ei pea kuigi külalised ikka vahest toovad ning need on kodus olemas, 12 aastane ise otsustab ning vahest võtab ning 3 aastasele komme veel pakkunud ei ole – me teeme ise nö tervislike “komme” mis hästi maitsevad.

Mina isiklikult muutun väga loiuks, kui liha/kala iga päev ei söö ja kõht läheb ruttu tühjaks. Söön muidugi ka suures koguses rohelist ja kõiki toiduaineid.

Samas iga teise pere põhimõtted jäägu nendele ja teisi kritiseerima ma kunagi ei hakka. Tehku igaüks oma lastega mida tahes. Eestlased võiks tõesti olla taktitundelisemad ja viisakamad. Pole vaja igal pool oma arvamust välja öelda ja tõde tunnistada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:Ma olen üsna kindel, et nii mõnelgi liha pakkujal ei ole tegelikult söögilaual suurt valikut toiduainetest, mis on mõnel veganil vms

Nt minu peres ei tehtud kunagi toitu läätsedest, avokaadost, datleid oli väga harva näha, spinatist jms rääkimata. Õnneks oli meie kodus pidevalt laual siiski värske puuvili ja toores juurvili. Paljudel pole neidki, lapsed söövad magusaid kohupiimakreeme ja saiakesi-kooke. Aga oi nad on ikka väga tervislikud, sest söövad ju liha. See on ikka silmakirjalik. Mina usun, et veganite söögilaud on kindlasti mitmekesisem kui lihasööjate oma (erandeid leidub kindlasti ka). Minu pere sööb kana, aga mitte iga päev. Meie laual on aga see-eest tihti herned, oad, läätsed, tatar (no see on kõigil ilmselt), smuutid igas värvis, jne

Ainult et meie kliimavöötmes on see mitmekesine toit kaugel kasvanud, toorelt korjatud, kunstlikult ja mürgiste ainetega säilitatud ja küpsetatud. Kõige kasulikum on süüa kodu lähedal kasvanud toitu.
Just seetõttu ongi põhjamaalased alati rohkem liha ja muid loomseid toiduaineid söönud kui lõunamaalased.
Teine põhjus on muidugi see, et külmas kliimas vajab inimene rohkem energiat ja seda saab rohkem just loomsest toidust. Olen täiesti ise kogenud: kuumas kohas reisides tahtsin vaid puu- ja juurvilja süüa, sedagi vähe; Lapimaal suusamatkal aga sõin supilusikaga searasva ja oleks muudkui veel ja veel tahtnud.
Praeguse laktoositalumatuse hullusega on sama lugu. Lõunapoolsed rahvad ei suuda tõepoolest enam täiskasvanuna piima juua, aga see ei käi põhjamaalaste kohta, kellel see võime säilub kogu elu (üksikuid erandeid muidugi on). Põhjuseks ikka see, et külmas on rohkem energiat vaja, piim on aastaringselt saadaolev värske toit. D-vitammini, millest meie päikesevaeses kliimas suur puudus on saab ka piimast (kalast, munast, loomamaksast ka).

Laktoositalumatus on Eestis ja Soomes väga levinud, nii et sinu info ei ole õige. See ei ole mingi hullus, lihtsalt vanasti ei olnud geeniteste ja inimesed ei teadnudki oma vaevustest. Kui inimesel on laktoositalumatus, siis see ei tähenda, et kõiki piimatooteid süüa ei saa. Soomes ja nüüd ka järjest rohkem Eestis tehakse laktoosivabasid tooteid.

Kust sa seda võtad, et väga levinud on? Kuna inimesed arvavad, et neil on talumatus? Või pead immigrante silmas?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:Ma olen üsna kindel, et nii mõnelgi liha pakkujal ei ole tegelikult söögilaual suurt valikut toiduainetest, mis on mõnel veganil vms

Nt minu peres ei tehtud kunagi toitu läätsedest, avokaadost, datleid oli väga harva näha, spinatist jms rääkimata. Õnneks oli meie kodus pidevalt laual siiski värske puuvili ja toores juurvili. Paljudel pole neidki, lapsed söövad magusaid kohupiimakreeme ja saiakesi-kooke. Aga oi nad on ikka väga tervislikud, sest söövad ju liha. See on ikka silmakirjalik. Mina usun, et veganite söögilaud on kindlasti mitmekesisem kui lihasööjate oma (erandeid leidub kindlasti ka). Minu pere sööb kana, aga mitte iga päev. Meie laual on aga see-eest tihti herned, oad, läätsed, tatar (no see on kõigil ilmselt), smuutid igas värvis, jne

Ainult et meie kliimavöötmes on see mitmekesine toit kaugel kasvanud, toorelt korjatud, kunstlikult ja mürgiste ainetega säilitatud ja küpsetatud. Kõige kasulikum on süüa kodu lähedal kasvanud toitu.
Just seetõttu ongi põhjamaalased alati rohkem liha ja muid loomseid toiduaineid söönud kui lõunamaalased.
Teine põhjus on muidugi see, et külmas kliimas vajab inimene rohkem energiat ja seda saab rohkem just loomsest toidust. Olen täiesti ise kogenud: kuumas kohas reisides tahtsin vaid puu- ja juurvilja süüa, sedagi vähe; Lapimaal suusamatkal aga sõin supilusikaga searasva ja oleks muudkui veel ja veel tahtnud.
Praeguse laktoositalumatuse hullusega on sama lugu. Lõunapoolsed rahvad ei suuda tõepoolest enam täiskasvanuna piima juua, aga see ei käi põhjamaalaste kohta, kellel see võime säilub kogu elu (üksikuid erandeid muidugi on). Põhjuseks ikka see, et külmas on rohkem energiat vaja, piim on aastaringselt saadaolev värske toit. D-vitammini, millest meie päikesevaeses kliimas suur puudus on saab ka piimast (kalast, munast, loomamaksast ka).

Laktoositalumatus on Eestis ja Soomes väga levinud, nii et sinu info ei ole õige. See ei ole mingi hullus, lihtsalt vanasti ei olnud geeniteste ja inimesed ei teadnudki oma vaevustest. Kui inimesel on laktoositalumatus, siis see ei tähenda, et kõiki piimatooteid süüa ei saa. Soomes ja nüüd ka järjest rohkem Eestis tehakse laktoosivabasid tooteid.

Kust sa seda võtad, et väga levinud on? Kuna inimesed arvavad, et neil on talumatus? Või pead immigrante silmas?

Mu lapsele, mulle endale ja mehele on tehtud geenitest. Sellel paberil on tulemustes viidatud teadusuuringutele, et Eestis on 50% elanikkonnast geeni kandjad (st neil laktoositalumatust ei esine, sest üks geen terve; aga kui kokku saavad kaks geeni kandjat, siis 25% tõenäosusega võib lapsel olla laktoositalumatus) ning kui ma õigesti mäletan, siis päris laktoositalumatuid on 15% selle arsti kirjutatud paberi järgi. Laktoositalumatus võib avalduda alles hilises eas, 30-aastaselt.

“Või pead immigrante silmas?” Miks selline noriv küsimus?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:Ma olen üsna kindel, et nii mõnelgi liha pakkujal ei ole tegelikult söögilaual suurt valikut toiduainetest, mis on mõnel veganil vms

Nt minu peres ei tehtud kunagi toitu läätsedest, avokaadost, datleid oli väga harva näha, spinatist jms rääkimata. Õnneks oli meie kodus pidevalt laual siiski värske puuvili ja toores juurvili. Paljudel pole neidki, lapsed söövad magusaid kohupiimakreeme ja saiakesi-kooke. Aga oi nad on ikka väga tervislikud, sest söövad ju liha. See on ikka silmakirjalik. Mina usun, et veganite söögilaud on kindlasti mitmekesisem kui lihasööjate oma (erandeid leidub kindlasti ka). Minu pere sööb kana, aga mitte iga päev. Meie laual on aga see-eest tihti herned, oad, läätsed, tatar (no see on kõigil ilmselt), smuutid igas värvis, jne

Ainult et meie kliimavöötmes on see mitmekesine toit kaugel kasvanud, toorelt korjatud, kunstlikult ja mürgiste ainetega säilitatud ja küpsetatud. Kõige kasulikum on süüa kodu lähedal kasvanud toitu.
Just seetõttu ongi põhjamaalased alati rohkem liha ja muid loomseid toiduaineid söönud kui lõunamaalased.
Teine põhjus on muidugi see, et külmas kliimas vajab inimene rohkem energiat ja seda saab rohkem just loomsest toidust. Olen täiesti ise kogenud: kuumas kohas reisides tahtsin vaid puu- ja juurvilja süüa, sedagi vähe; Lapimaal suusamatkal aga sõin supilusikaga searasva ja oleks muudkui veel ja veel tahtnud.
Praeguse laktoositalumatuse hullusega on sama lugu. Lõunapoolsed rahvad ei suuda tõepoolest enam täiskasvanuna piima juua, aga see ei käi põhjamaalaste kohta, kellel see võime säilub kogu elu (üksikuid erandeid muidugi on). Põhjuseks ikka see, et külmas on rohkem energiat vaja, piim on aastaringselt saadaolev värske toit. D-vitammini, millest meie päikesevaeses kliimas suur puudus on saab ka piimast (kalast, munast, loomamaksast ka).

Laktoositalumatus on Eestis ja Soomes väga levinud, nii et sinu info ei ole õige. See ei ole mingi hullus, lihtsalt vanasti ei olnud geeniteste ja inimesed ei teadnudki oma vaevustest. Kui inimesel on laktoositalumatus, siis see ei tähenda, et kõiki piimatooteid süüa ei saa. Soomes ja nüüd ka järjest rohkem Eestis tehakse laktoosivabasid tooteid.

Kust sa seda võtad, et väga levinud on? Kuna inimesed arvavad, et neil on talumatus? Või pead immigrante silmas?

Mu lapsele, mulle endale ja mehele on tehtud geenitest. Sellel paberil on tulemustes viidatud teadusuuringutele, et Eestis on 50% elanikkonnast geeni kandjad (st neil laktoositalumatust ei esine, sest üks geen terve; aga kui kokku saavad kaks geeni kandjat, siis 25% tõenäosusega võib lapsel olla laktoositalumatus) ning kui ma õigesti mäletan, siis päris laktoositalumatuid on 15% selle arsti kirjutatud paberi järgi. Laktoositalumatus võib avalduda alles hilises eas, 30-aastaselt.

“Või pead immigrante silmas?” Miks selline noriv küsimus?

15% ei ole ju ometi väga levinud! Isegi selles numbris ma tegelikult kahtlen, kui aega saan, otsin täpsemad endmed üles.
Immigrandid on tulnud maadest, kus täiskasvanud ei suudagi laktoosi lõhustada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas inimesed siia üldse ei uuri enne lapse saamist et kas nad on tervet? Et paljundavad aga oma haiged geene edasi.Lasteaias muud enam ei kuulegi kui ühel ja teisel alergia.Kuidas neid ädiseid lapsi nii palju on? Meie rühmas on lausa 6.Ja vanemad muutuvad üha ülbemaks, et lasteaed peab muretsema lapsele sosobiva toidu? Pigem ikka vanema mure.Kolektiiv ei pea kannatama.Ma tõesti ei sa aru kuidas tänapäeval inimesed nii hädised on? Elu vastu ei ole veel alergiat?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas inimesed siia üldse ei uuri enne lapse saamist et kas nad on tervet? Et paljundavad aga oma haiged geene edasi.Lasteaias muud enam ei kuulegi kui ühel ja teisel alergia.Kuidas neid ädiseid lapsi nii palju on? Meie rühmas on lausa 6.Ja vanemad muutuvad üha ülbemaks, et lasteaed peab muretsema lapsele sosobiva toidu? Pigem ikka vanema mure.Kolektiiv ei pea kannatama.Ma tõesti ei sa aru kuidas tänapäeval inimesed nii hädised on? Elu vastu ei ole veel alergiat?

Uurid enne rasedust ennast laktoositalumatuse suhtes v6i? Arstid naeraksid su v2lja. Ise oled natuke haige.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:Ma olen üsna kindel, et nii mõnelgi liha pakkujal ei ole tegelikult söögilaual suurt valikut toiduainetest, mis on mõnel veganil vms

Nt minu peres ei tehtud kunagi toitu läätsedest, avokaadost, datleid oli väga harva näha, spinatist jms rääkimata. Õnneks oli meie kodus pidevalt laual siiski värske puuvili ja toores juurvili. Paljudel pole neidki, lapsed söövad magusaid kohupiimakreeme ja saiakesi-kooke. Aga oi nad on ikka väga tervislikud, sest söövad ju liha. See on ikka silmakirjalik. Mina usun, et veganite söögilaud on kindlasti mitmekesisem kui lihasööjate oma (erandeid leidub kindlasti ka). Minu pere sööb kana, aga mitte iga päev. Meie laual on aga see-eest tihti herned, oad, läätsed, tatar (no see on kõigil ilmselt), smuutid igas värvis, jne

Ainult et meie kliimavöötmes on see mitmekesine toit kaugel kasvanud, toorelt korjatud, kunstlikult ja mürgiste ainetega säilitatud ja küpsetatud. Kõige kasulikum on süüa kodu lähedal kasvanud toitu.
Just seetõttu ongi põhjamaalased alati rohkem liha ja muid loomseid toiduaineid söönud kui lõunamaalased.
Teine põhjus on muidugi see, et külmas kliimas vajab inimene rohkem energiat ja seda saab rohkem just loomsest toidust. Olen täiesti ise kogenud: kuumas kohas reisides tahtsin vaid puu- ja juurvilja süüa, sedagi vähe; Lapimaal suusamatkal aga sõin supilusikaga searasva ja oleks muudkui veel ja veel tahtnud.
Praeguse laktoositalumatuse hullusega on sama lugu. Lõunapoolsed rahvad ei suuda tõepoolest enam täiskasvanuna piima juua, aga see ei käi põhjamaalaste kohta, kellel see võime säilub kogu elu (üksikuid erandeid muidugi on). Põhjuseks ikka see, et külmas on rohkem energiat vaja, piim on aastaringselt saadaolev värske toit. D-vitammini, millest meie päikesevaeses kliimas suur puudus on saab ka piimast (kalast, munast, loomamaksast ka).

Laktoositalumatus on Eestis ja Soomes väga levinud, nii et sinu info ei ole õige. See ei ole mingi hullus, lihtsalt vanasti ei olnud geeniteste ja inimesed ei teadnudki oma vaevustest. Kui inimesel on laktoositalumatus, siis see ei tähenda, et kõiki piimatooteid süüa ei saa. Soomes ja nüüd ka järjest rohkem Eestis tehakse laktoosivabasid tooteid.

Kust sa seda võtad, et väga levinud on? Kuna inimesed arvavad, et neil on talumatus? Või pead immigrante silmas?

Mu lapsele, mulle endale ja mehele on tehtud geenitest. Sellel paberil on tulemustes viidatud teadusuuringutele, et Eestis on 50% elanikkonnast geeni kandjad (st neil laktoositalumatust ei esine, sest üks geen terve; aga kui kokku saavad kaks geeni kandjat, siis 25% tõenäosusega võib lapsel olla laktoositalumatus) ning kui ma õigesti mäletan, siis päris laktoositalumatuid on 15% selle arsti kirjutatud paberi järgi. Laktoositalumatus võib avalduda alles hilises eas, 30-aastaselt.

“Või pead immigrante silmas?” Miks selline noriv küsimus?

15% ei ole ju ometi väga levinud! Isegi selles numbris ma tegelikult kahtlen, kui aega saan, otsin täpsemad endmed üles.
Immigrandid on tulnud maadest, kus täiskasvanud ei suudagi laktoosi lõhustada.

Sinu probleem, et ei usu. Minu last testiti kaks aastat tagasi ja tal on geneetiline laktoositalumatus. Kui see oleks hullus, siis tal ei hakkaks laktoosiga juustust k6ht valutama nii et 66 otsa karjub. Laktoosivabu piimatooteid tarbides on tal k6ik h2sti. Ei maksa niiviisi yldistada, et t2nap2eva hullus.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei naera midagi välja.Mu sugulane on arst ! Siin eesti ei tehta paljusid uuringuid mis välismaal ilusti kätesaadavad.Nii et ära targuta kui asjast midagi e tea peale perekooli foorumi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:Ma olen üsna kindel, et nii mõnelgi liha pakkujal ei ole tegelikult söögilaual suurt valikut toiduainetest, mis on mõnel veganil vms

Nt minu peres ei tehtud kunagi toitu läätsedest, avokaadost, datleid oli väga harva näha, spinatist jms rääkimata. Õnneks oli meie kodus pidevalt laual siiski värske puuvili ja toores juurvili. Paljudel pole neidki, lapsed söövad magusaid kohupiimakreeme ja saiakesi-kooke. Aga oi nad on ikka väga tervislikud, sest söövad ju liha. See on ikka silmakirjalik. Mina usun, et veganite söögilaud on kindlasti mitmekesisem kui lihasööjate oma (erandeid leidub kindlasti ka). Minu pere sööb kana, aga mitte iga päev. Meie laual on aga see-eest tihti herned, oad, läätsed, tatar (no see on kõigil ilmselt), smuutid igas värvis, jne

Ainult et meie kliimavöötmes on see mitmekesine toit kaugel kasvanud, toorelt korjatud, kunstlikult ja mürgiste ainetega säilitatud ja küpsetatud. Kõige kasulikum on süüa kodu lähedal kasvanud toitu.
Just seetõttu ongi põhjamaalased alati rohkem liha ja muid loomseid toiduaineid söönud kui lõunamaalased.
Teine põhjus on muidugi see, et külmas kliimas vajab inimene rohkem energiat ja seda saab rohkem just loomsest toidust. Olen täiesti ise kogenud: kuumas kohas reisides tahtsin vaid puu- ja juurvilja süüa, sedagi vähe; Lapimaal suusamatkal aga sõin supilusikaga searasva ja oleks muudkui veel ja veel tahtnud.
Praeguse laktoositalumatuse hullusega on sama lugu. Lõunapoolsed rahvad ei suuda tõepoolest enam täiskasvanuna piima juua, aga see ei käi põhjamaalaste kohta, kellel see võime säilub kogu elu (üksikuid erandeid muidugi on). Põhjuseks ikka see, et külmas on rohkem energiat vaja, piim on aastaringselt saadaolev värske toit. D-vitammini, millest meie päikesevaeses kliimas suur puudus on saab ka piimast (kalast, munast, loomamaksast ka).

Laktoositalumatus on Eestis ja Soomes väga levinud, nii et sinu info ei ole õige. See ei ole mingi hullus, lihtsalt vanasti ei olnud geeniteste ja inimesed ei teadnudki oma vaevustest. Kui inimesel on laktoositalumatus, siis see ei tähenda, et kõiki piimatooteid süüa ei saa. Soomes ja nüüd ka järjest rohkem Eestis tehakse laktoosivabasid tooteid.

Kust sa seda võtad, et väga levinud on? Kuna inimesed arvavad, et neil on talumatus? Või pead immigrante silmas?

Mu lapsele, mulle endale ja mehele on tehtud geenitest. Sellel paberil on tulemustes viidatud teadusuuringutele, et Eestis on 50% elanikkonnast geeni kandjad (st neil laktoositalumatust ei esine, sest üks geen terve; aga kui kokku saavad kaks geeni kandjat, siis 25% tõenäosusega võib lapsel olla laktoositalumatus) ning kui ma õigesti mäletan, siis päris laktoositalumatuid on 15% selle arsti kirjutatud paberi järgi. Laktoositalumatus võib avalduda alles hilises eas, 30-aastaselt.

“Või pead immigrante silmas?” Miks selline noriv küsimus?

15% ei ole ju ometi väga levinud! Isegi selles numbris ma tegelikult kahtlen, kui aega saan, otsin täpsemad endmed üles.
Immigrandid on tulnud maadest, kus täiskasvanud ei suudagi laktoosi lõhustada.

Uurisin veel, tegelikult 25-30%-l Eesti elanikest esineb laktoositalumatus, mis on geneetiliselt p2ritav, see on ju suur protsent!! Andmeid leiab, kui panna otsingusse “laktoositalumatus eestis”.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei naera midagi välja.Mu sugulane on arst ! Siin eesti ei tehta paljusid uuringuid mis välismaal ilusti kätesaadavad.Nii et ära targuta kui asjast midagi eo tea.

No kas katkestad raseduse sellep2rast, et laps ei talu piimatooteid? Lihtsalt rumal jutt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellise suhtumisega pole imestada et varsti pooled eesti lapsed on haiged.Noored mehed nii hädised , et ei võeta sõjaväkkegi? No milleks selline elu?Koormaks teistele ja ühiskonnale!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Normaalne inimene laseb ennast uurida enne kui rasedaks aga mitte ärka üles siia kui rase on! Teatud uuringud tehakse loomulikult raseduse ajal aga palju saab juba varem välja uurida! Ütleme asusalt enamus on nii laisad et ei viitsigi sellega tegeleda !

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Normaalne inimene laseb ennast uurida enne kui rasedaks aga mitte ärka üles siia kui rase on! Teatud uuringud tehakse loomulikult raseduse ajal aga palju saab juba varem välja uurida! Ütleme asusalt enamus on nii laisad et ei viitsigi sellega tegeleda !

Nii rumalaga pole isegi m6tet vaielda. Keegi ei testi sul midagi enne rasedust ja k6ikide miljonite geneetiliste haiguste suhtes pole ka parema tahtmise korral v6imalik testida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks ei tesita! On olemas palju raskeid geneetiliselt päritavaid haigusi mis ongi vaja uurida enne rasedust.Sa elaks nagu kuu peal? Et midagi ei tea!Teiseks eestis pole ka miljoneid geneetiliselt päritavaid haigusi.Sa ise ei tea asjast midagi ja muudkui jurad

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis sa testid ennast ja, kui tuleb välja, et sinu ja su kalli abikaasa lastel võib olla laktoositalumatus sa otsustad lapsi mitte saada 😀 päeva parim nali

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks ei tesita! On olemas palju raskeid geneetiliselt päritavaid haigusi mis ongi vaja uurida enne rasedust.Sa elaks nagu kuu peal? Et midagi ei tea!Teiseks eestis pole ka miljoneid geneetiliselt päritavaid haigusi.Sa ise ei tea asjast midagi ja muudkui jurad

Minul on geneetiline luustikuhälve, ma olen sellega rahulikult ja täiesti tervena elanud terve pika elu ja lapsegi saanud. Me lihtsalt kasvame mõnevõrra aeglasemalt kui teised inimesed, võib esineda lampjalgsust. Raseduse ajal ma sain teada, et lapsel on sama teema. Mul ei tulnud kordagi pähe, et peaksin selle pärast lapsi a) üldse mitte saama, b) raseduse katkestama.

Ma tahan öelda, et on väga palju seisundeid, kõrvalekaldeid jms geneetilist värki, millega saab elada ka väga ladusalt, ilma eridieedita ja ilma arste külastamata. Isegi kui laps peaks dieedil olema, ei saa lehmapiima juua, siis see ei ole ju piisav põhjus, miks tal peaks elu elamata jääma. Või sinu arvates on?

Muidugi on palju kurje geneetilisi haigusi, mille puhul ka mina ei sünnitaks või mille puhul ma kaaluksin, kas ikka on mõtet lapsi saada, kuid rohkem on siiski selliseid kergemaid asju, mis küll kuidagi lapsesaamist ei tohiks takistada. Need kurjemad haigused ikka enamasti tulevad ka raseduse alguses meil tehtavate testidega ilmsiks, paljud rasedused katkevad juba esimesel trimestril ise, loodus sekkub.

Mina näiteks ei ütle ühtegi halba sõna ka nende kohta, kes otsustavad sünnitada ntx Downi sündroomiga lapse. Aga no laktoositalumatus… hahaha, lubage naerda. Selle pärast lastetuks jääda on ju küll narr. Kui ei soovi lapsi, siis see on muidugi okei, ega kõik ei peagi paljunema. Aga igasugune geneetiline kõrvalekalle ei tähenda veel seda, et ei ole võimalik mõnusat, täisväärtuslikku elu elada.

No see jutt läheb nüüd algsest teemast juba väga kaugele muidugi 😀

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kristjan99

Siin üks asjalik video, kus on veganlusest räägitud:
http://powerliftingbarbie.ee/2016/01/12/mida-ma-arvan-veganlusest/

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimene EI OLE LOODUD taimetoitlaseks. Meie organism lihtsalt ei tööta nii. Jah, mingid varud ja asendused on, aga teatud aminohappeid (valkude koostisosad) lihtsalt inimorganism taimetoidust ei suuda sünteesida. See ei ole mingi suhtumise või vaadete küsimus, lihtsalt loodusseadused on sellised.

Nii palju plusse ja mille eest! Maailmas on suured rahvad veganid. Alustame Indiast. Indias on kohe kindlasti mitu miljonit veganit. Ja veganlus seal on ka juurviljade mittesöömine, seega süüakse ürte, riisi, riisi ja üürte. Puuvilju hindud ülearu ei söö, need on vaid väike lisand nende soojades pearoogades. Ja hindude eluiga on eestlastest kõrgem. Samuti ei peeta seal hambapesu nii oluliseks, ega ammugi ei ole keegi kuulnud suhkru kahjulikkusest. Ühesõnaga, inimene ei ole loodud kindla toidu peale, aga geneetika muidugi areneb ja kui ikka 10 põlve on vegan oldud, siis seee niipea ei muutu.

Ma ei taha veganlust promoda, sest minu emal on teadlasena teine seisukoht. Et “asju” ei saa muuta üle öö, sest keha ei pruugi kohaneda Samas ekstreemsustega me tuleme toime kenasti, seda on näidanud sõjad ja ränne. Ma tahtsin lihtsalt ümber lükata väited, mis raiuvad, et liha on loodud inimese lauale. Küll on liha loodud minu menüüsse, ma armastan liha.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimene EI OLE LOODUD taimetoitlaseks. Meie organism lihtsalt ei tööta nii. Jah, mingid varud ja asendused on, aga teatud aminohappeid (valkude koostisosad) lihtsalt inimorganism taimetoidust ei suuda sünteesida. See ei ole mingi suhtumise või vaadete küsimus, lihtsalt loodusseadused on sellised.

Nii palju plusse ja mille eest! Maailmas on suured rahvad veganid. Alustame Indiast. Indias on kohe kindlasti mitu miljonit veganit. Ja veganlus seal on ka juurviljade mittesöömine, seega süüakse ürte, riisi, riisi ja üürte. Puuvilju hindud ülearu ei söö, need on vaid väike lisand nende soojades pearoogades. Ja hindude eluiga on eestlastest kõrgem. Samuti ei peeta seal hambapesu nii oluliseks, ega ammugi ei ole keegi kuulnud suhkru kahjulikkusest. Ühesõnaga, inimene ei ole loodud kindla toidu peale, aga geneetika muidugi areneb ja kui ikka 10 põlve on vegan oldud, siis seee niipea ei muutu.

Ma ei taha veganlust promoda, sest minu emal on teadlasena teine seisukoht. Et “asju” ei saa muuta üle öö, sest keha ei pruugi kohaneda Samas ekstreemsustega me tuleme toime kenasti, seda on näidanud sõjad ja ränne. Ma tahtsin lihtsalt ümber lükata väited, mis raiuvad, et liha on loodud inimese lauale. Küll on liha loodud minu menüüsse, ma armastan liha.

India ja muud ülerahvastatud riigid on küll halvimad võimalikud näited. Esiteks ongi seal taimetoitlus nii levinud, et rahvast on lihtsalt liiga palju ja kõigile ei jätku kõike; pealegi vaesed ei saa paljut endale lubada. Ja vaesust on seal oh kui palju. Teiseks jällegi – need “taimetoidulised riigid” asuvad mingil põhjusel geograafiliselt ikka ja alati kuskil soojas kliimavöötmes…
Mina ütleksin kogu selle vaidluse peale nii: kellel tervise pärast vaja lihast loobuda, peab seda muidugi tegema, aga ellijäämise mõttes ongi inimesest siiski kujunenud kõigesööja. Lihtsalt praegu on maailm üle rahvastatud ja inimrassi püsimajäämise mõttes ei ole vahet, kui ka pool maailma inimestest anoreksiat põeksid ja maha sureksid. Kui ikka mõni tõsine katastroof juhtub, sööb normaalne inimene ellujäämiseks kõike, mida kätte saab, ja kui hakkab mingite põhimõtete pärast pirtsutama, siis kaua vastu ei pea. Laias laastus on praegusaja inimesed lihtsalt hea elu poolt ära hellitatud ja võivad omale lubada igasugu ekstreemsusi. Nt II ms ajal koonduslaagris viibinutele ilmselt poleks seal erilist lohutust pakkunud igasugu teooriad taimetoitlusest või sellest, et parem ongi võimalikult vähe süüa…

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 60 )


Esileht Väikelaps Väikelaps ja veganism

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.