Esileht Väikelaps väikelaps+kodukontor+kodutööd+?elu?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 74 )

Teema: väikelaps+kodukontor+kodutööd+?elu?

Postitas:
Kägu

Robottolmuimeja.
Palkad koduabilise (koristamine+toidu valmistamine) ja koerajalutaja.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

1,5a kõrvalt ongi kodukontorit väga raske teha, eriti, kui pead-kellast kellani siiski tööd tegema ja süvenema, mitte et tegelikult töötad ainult siis, kui laps magab. Nii väike laps vajab siiski väga palju tähelepanu, kasvõi turvalisuse mõtteski. Kodukontorit tehakse praegu palju, aga oma elu pead siiski endaga sobitama. Minul on palju rahulikum ja pingevaba kontoris käia, saab rahulikult töösse süveneda ja keegi ei eelda, et tööga paralleelselt koristan või lapsi valvan jne.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aa, mul jäi enne märkamata, et laps hakkab lasteaias käima. No siis ma suurt probleemi tõesti ei näe kodukontoril 😀

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ööpäev ei muutu pikemaks, kui tööle lähed. Pead millestki loobuma, või mõne teenuse sisse ostma.

Mu ema ostab lõunasöögibistroost iga nädal suures koguses suppi ja praadi. Paneb sügavkülma ja sulatab nädala jooksul.

Minul hakkas koristaja käima niipea, kui seda endale lubada sain. Elu parim otsus.

Eesti vanemahüvitisesüsteem on halb, pered harjuvad koduse perenaisega ja sealt naisel end valla murda on päris raske.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes töötavad perega kodukontorist (ja päriselt töötavad 6-8h päevi ja kellast kellani), rääkige, millised on teie päevad lasteaiaealiste laste, pere, kodutööde ja töö-töö-ga.

Viimati käisin tööl enne koroonat, nüüd läheb laps sõime ja mina pean hakkama tööle kodukontorist. Mees töötab ka kodukontorist. Tugigrupist igapäevast abi pole tulemas.

Praegu ma ausalt päev läbi koristan ja teen süüa, õhtud on vaba aeg. Saame käia trennis korda mööda, koos külas, võtta külalisi vastu, lugeda jne. Saan aru, et sellest õhtusest ajast peab loobuma aga ka sellest tundub väheks jäävat. Kui kõik söögikorrad kodus süüa, kulub toitu palju. Teen kõik nullist, aedviljadest, see on ajakulukas aga maitsev ja tervislik. Peres on karvane koer, juba enne last oli vaja igapäevaselt põrandaid imeda ja ülepäeviti pesta, väike laps ja päev läbi kodus olemine on suurendanud vajadust – imen mitu korda päevas ja pesen iga päev. Lisaks pesu masinasse, kuivama, õigetesse tubadesse kokku lappida. Ostukorvi kokkupanek, nädalamenüü, koeraga trenn ja jooksuring.

Olen proovinud teha nädalavahetustel mitu korda süüa ja suuri koguseid – laupäeval ja pühapäeval 2x päevas 10l potiga (panen poole kohe sügavkülma) ja kolmapäeva õhtuks on jälle kõik otsas. Ette koristada ei saa. Trennist loobumine võtab eluisu ära. Hakata toiduks rohkem riisi ja makarone tegema? Neid ei pea pesema, koorima ja tükeldama, aga toidust rõõm jälle väheneb. Mees hakkab last aeda viima-tooma, see võtab vähemalt tunni päevas, õhtune koristus on ka tema peal sel ajal kui mina last magama panen (ennetamaks ludri mees kommentaare).

Hakkan hindama kontoris käimise mugavust, seal keegi teine koristas ja tegi süüa. Õhtul kodus toitu ei kulunud eriti ja kodus olev segadus segas ka vähem kui vähem aega kodus olla.

Toidukogused, mis te hävitate, on muljetavaldavad. Mu kolme teismelisega ei kulu küll 10 l pottide kaupa toitu paari päevaga. Või keedadki vaid oma juurikaid? Sellest ei saadagi kõhtu täis.

Teine tähelepanek. Mitte keegi ei korista nii palju. Otsi abi. Mitu korda päevas imeda põrandaid ja pesta? Ja kusjuures mehe peal on õhtune koristuskord??? Kas teil muud elu sisu ka on peale koristamise?

Sellise elukorraldusega elaks mina isiklikult end paari kuuga hulluks. Rapsid ja stressad mingite täiesti pseudoprobleemidega.

PS. Mina teen ka nullist syya, ka puljongid keedan ise. Aedviljad on toidu sees/kõrval vaid ühe komponendina. Koer on ka, tõsine koer, mitte padjakoer. Kolm last. Ja ma ei saa ühestki sinu probleemist aru.

+18
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui laps on lasteaias siis mina küll kodukontoris töötamisel erilisi raskusi ei näe. Eriti veel kui peres 2 täiskasvanut ja saab jagada, kes last lasteaeda viib/toob ja kes valmistab õhtusöögi. Töö tuleb ära eha samamoodi kui kontoris olleks, lisaks saab kodus olles silmapause kasutada näiteks pisemate kodutööde tegemiseks (mööda minnes pesumasin tööle, tolmuimejaga põrand üle tõmmata, õhtuks kögiviljad hakkida jne).

Kui mõlemad vanemad kodukontoris siis üks toob lapse aiast koju ning läheb näiteks veel temaga mänguväljakule ja teine samal ajal valmistab õhtusöögi.

Ma päriselt ei saa aru, mis meeletu segadus kodus tekkida saab kui täiskasvanud kodukontoris tööd teevad ja laps samal ajal aias on. Lemmikloomad ei tekita segadust rohkem kui kodus töötada. Ja kui tõesti ei jõua siis tuleb mingeid standardeid alla lasta lihtsalt.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ööpäev ei muutu pikemaks, kui tööle lähed. Pead millestki loobuma, või mõne teenuse sisse ostma.

Mu ema ostab lõunasöögibistroost iga nädal suures koguses suppi ja praadi. Paneb sügavkülma ja sulatab nädala jooksul.

Minul hakkas koristaja käima niipea, kui seda endale lubada sain. Elu parim otsus.

Eesti vanemahüvitisesüsteem on halb, pered harjuvad koduse perenaisega ja sealt naisel end valla murda on päris raske.

Muuga nõus, viimase lausega mitte:)

Raske on muidugi, aga ma kahtlustan (ja ka tean), et väiksema lapse juurest tööle minna ei ole kuidagi lihtsam.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pärast last tööle minek ongi väga raske. Aega juurde ei tule, kohustusi küll, ja palju.

Kui laps saab kenasti lasteaias käia, on kõik siiski harjumuse asi. Laps ei ole päeval kodus, seega see läheb vähem sassi. Harjud mustemate põrandatega ja teed endale hinnaalandust toitlustamise taseme osas – ise sööd eelmise päeva jääke, perele pakud rahuga vahel väljast tellitud toitu, poolfabrikaate, pastat, riisi, purgisuppi. Sellest ei juhtu midagi tegelikult. Kui võimalik, kasuta kas masinate või inimeste abi – robottolmuimeja, nõudepesumasin, võimalusel koristaja vahel. Kui neid kulutusi on võimalik teha, siis tasuvad end väga ära minu meelest.

Hullem on siis, kui laps on haige või paranemas ja lasteaeda ei saa. Vot see on küll väga raske. Ootan õudusega sügist, sest kodukontor väikelapsega ja eriti haiglase väikelapsega on ikka jube küll. Te olete õnneks kahekesi, saate kas hoolduslehe aega jagada või jääb hoolduslehele mees, sest tema saab raha oma palga alusel.

Küllap saate hakkama, kõik lõpuks saavad. Lihtsalt ongi keeruline periood. Tõsi, selle hooldusele raha teemaga peaks küll kiiresti tegelema, see on absurd, et väikelapse emale makstakse miinimumi alusel.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA olen.

Kirjutasin meekega väikelapse teemasse, lootsin et suurimad õeluskotid on suuremate teemade juures ja titejutte ei loe. Noh, niipalju siis sellest 🙂 Kallid vaenukäod, mul isegi ei ole kahju kui teie elu on ilus ainult anonüümses foorumis ja pähe ei mahu, kui mõni teine elab veidi teise leveli peal.

Oleksin ma teinud vastupidise teema – nüüd lähen tööle ja laps kolib friikate peale ning koera enam esikust edasi ei lase, oleks samasugune ving lahti läinud, e tmis inimene ma olen.

Jah, me sööme palju, mina teen rattatrenni, mees triatloni. Mu keskas käiv vend sööb minust vähem. Lisaks saab tema koolis süüa ja ei ela ainult koduse külmkapi otsas ja veedab enamuse päeva istudes, samal ajal mina olen kodutööde ajal  jalgade otsas, käin lapsega ratta- ja kärutiirul, õhtul trenni-rattatiirul. Ikka kulub energiat. Kui tööle lähen, hakkan loodetavasti vähem sööma, saan enamuse ajast arvuti taga olla.

Külalised söövad ka. Mulle meeldib võõrustada, meeldib, kui  uksel on ootamas puhta kodu lõhn, värske toidu lõhn, kõik on alati oodatud. Mitu sõbrannat kutsuvad ka hea meelega külalisi, aga nemad alati konsulteerivad esimese asjana koristajaga ja seejärel alles oma külalistega, mis kuupäev sobib. See tähendab, et nende juures ei käida nii tihti ja hea meelega. Pean leppima, et see saab ka meie pere saatus olema.

Kui kolm korda päevas ei too laps crocsidega enam liiva tuppa nagu praegu, on veidi parem, kui lõika-voldi-rebi tehnikaid harrastada vaid lasteaias ja kodus mitte, on jälle puhtam. Robottolmuimeja meie ellu ei sobi, proovisin aga ta ei osanud mänguasjade ja mööbliga hakkama saada. Võibolla  pean mõnda uuemat ja kallimat proovima.

Mees lubas rohkem sheike tarbida enne ja peale trenni, mina leidsin juba koristaja kontakti.

+1
-25
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA olen.

Kirjutasin meekega väikelapse teemasse, lootsin et suurimad õeluskotid on suuremate teemade juures ja titejutte ei loe. Noh, niipalju siis sellest 🙂 Kallid vaenukäod, mul isegi ei ole kahju kui teie elu on ilus ainult anonüümses foorumis ja pähe ei mahu, kui mõni teine elab veidi teise leveli peal.

Oleksin ma teinud vastupidise teema – nüüd lähen tööle ja laps kolib friikate peale ning koera enam esikust edasi ei lase, oleks samasugune ving lahti läinud, e tmis inimene ma olen.

Jah, me sööme palju, mina teen rattatrenni, mees triatloni. Mu keskas käiv vend sööb minust vähem. Lisaks saab tema koolis süüa ja ei ela ainult koduse külmkapi otsas ja veedab enamuse päeva istudes, samal ajal mina olen kodutööde ajal jalgade otsas, käin lapsega ratta- ja kärutiirul, õhtul trenni-rattatiirul. Ikka kulub energiat. Kui tööle lähen, hakkan loodetavasti vähem sööma, saan enamuse ajast arvuti taga olla.

Külalised söövad ka. Mulle meeldib võõrustada, meeldib, kui uksel on ootamas puhta kodu lõhn, värske toidu lõhn, kõik on alati oodatud. Mitu sõbrannat kutsuvad ka hea meelega külalisi, aga nemad alati konsulteerivad esimese asjana koristajaga ja seejärel alles oma külalistega, mis kuupäev sobib. See tähendab, et nende juures ei käida nii tihti ja hea meelega. Pean leppima, et see saab ka meie pere saatus olema.

Kui kolm korda päevas ei too laps crocsidega enam liiva tuppa nagu praegu, on veidi parem, kui lõika-voldi-rebi tehnikaid harrastada vaid lasteaias ja kodus mitte, on jälle puhtam. Robottolmuimeja meie ellu ei sobi, proovisin aga ta ei osanud mänguasjade ja mööbliga hakkama saada. Võibolla pean mõnda uuemat ja kallimat proovima.

Mees lubas rohkem sheike tarbida enne ja peale trenni, mina leidsin juba koristaja kontakti.

Sa küsisid kuidas inimesed KODUkontoris hakkama saavad, KODUkontor ei erine kontorist – päevas on sama palju tunde ja ülesandeid kui sa läheksid kontorisse tööle. Nagu öeldud pigem võidad pigem tööle ja koju sõidu pealt (eriti kui nt kaaslane viib toob lapse).

Ja ma absoluutselt ei saa aru kuidas su heietus “see on nüüd teie saatus” teemasse haakub.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui standardeid allapoole lasta ei taha (ei peagi tahtma), tuleb lihtsalt täiskohaga majapidaja palgata – siis ei pea iga kord eraldi kokku leppima ja ükski võõrustamine ei jää koristaja taha. Lapsele kuluks haiguste ja ürituste ajaks püsilapsehoidja ka ära, kellega tal hea klapp on.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et koristamisega on sul probleem sundtegevuse tasemel. Rabad hommikust õhtuni koristada, et ühtki tolmukübet kuskil ei oleks ja külalised võiks iga kell sisse astuda ja imetlusest pikali kukkuda, et kui säravpuhas teil ikka on. Samas tuleb see kõik pere arvelt ja enda närvide hinnaga. Milleks?

Kui te mehega mõlemad 8h järjest laua taga istute ja tööd teha vehite, samal ajal laps lasteaias, siis mida see koer kogu see aeg nii hirmsasti teeb, et terve elamine paksult karvu täis on ja peab lausa mitu korda päevas tolmuimejat kasutama?

Sinu algne küsimus oli üldse, et kuidas inimesed kodukontoris ellu jäävad ja seda vastati sulle juba korduvalt – kuna laps on lasteaias ja ise istud laua taga ning vehid tööd teha, ei ole vahet, kas oled kodus või kontoris see päev. Omad plussid-miinused on mõlemal. Plusspoolel see, et tööle minemise-tulemise peale ei kulu aega, ennast peab vähem sättima (enamik kodukontori rahvast töötavad telefoni-arvutiga, mitte ei tee hommikust õhtuni videokoosolekuid), toidu saab eelmisest õhtusöögist üles soojendada, lõunale minemiseks seega aega ei kulu.

Mis puutub sellesse, et kui laps jääb haigeks – ei ole mingit vahet. Kui töötaksid kontorist, peaksid võtma hoolduslehe. Kui töötad kodust, saad samuti hoolduslehe võtta. Üks kord võtab mees, teine kord sina, kordamööda hoolitsete lapse eest. Lapsed pole lõputult nii väikesed.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kallid vaenukäod, mul isegi ei ole kahju kui teie elu on ilus ainult anonüümses foorumis ja pähe ei mahu, kui mõni teine elab veidi teise leveli peal.

Kallis ülemise leveli kägu, mis sa siis siit meiesuguste koledat elu elavate matside käest nõu küsima tuled, kui juba niigi perfektne oled?

+19
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui kolm korda päevas ei too laps crocsidega enam liiva tuppa nagu praegu, on veidi parem, kui lõika-voldi-rebi tehnikaid harrastada vaid lasteaias ja kodus mitte, on jälle puhtam.

Kui laps ära anda, siis on kodu veel puhtam.

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kontoris oli lihtne. Seal käib keegi teine päeva lõpus puhastamas ja saab kaks sooja toidukorda. Kui kontoris juua kohvi, süüa hommikust, lõunat ja õhtuoodet pole kodus üldse vaja kööki mustaks teha rohkem kui nädalavahetusel.

Mis töökoht see on selline, kus kaks korda päevas süüa antakse? Ma kulutan praegu raha, et lõuna ajal kohvikus käia, tahaks ka tööandja toidule.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu kodukontori-kogemus jäi pandeemia-eelsesse aega, praegu on juba mõned asjad kindlasti muutunud.

Mina hakkasin siis uuesti tööd tegema, kui lapsed olid 1-aastane ja 5-aastane (tema käis lasteaias), hooldasin ka voodihaiget.

Kindel tööaeg oli mul 4.00-8.00 (sel ajal pidin  klientide kõnedele vastama). Pere magas tavaliselt sel ajal, mees ärkas 7.00 ja läks tööle. Peale 8.00 ajasin lapsed üles, noorem kärusse ja saatsin vanema lapse lasteaeda. Nooremaga tulin koju tagasi, hommikupoole käis sageli koduõde (aitas voodihaiget hooldada). Lõunal läksin suuremale lapsele jälle lasteaeda järgi. Mees tuli 15-16.00 paiku töölt ja hakkas ise lapsi vaatama, siis sain veel 3-4 tundi tööd teha (need olid pigem arvuti kaudu tehtavad tööülesanded).

Kodukontoriks oli mul eraldi tuba, sinna lapsi ei lubanud.

Toidu tõi kohale Selveri kuller (tol oli Selver ainuke, kes minu koduni tarnis), tellisin ka kontorikraami Selverist.

Voodihaigele ravimeid pidin ikkagi apteegist toomas käima – sel ajal retseptiravimeid veebi kaudu tellida ei saanud – aga praegu vist isegi saab. Keerulisemaid meditsiinilisi protseduure tegi koduõde.

Koristamise ja söögitegemise mahutasin enne- ja pärastlõunasele ajale. Minul neid koristusroboteid ega köögitarbeid polnud, praegu vist saab isegi mugavamalt läbi. Robotid on läinud kindlasti võimsamaks – osad pesevad isegi põrandat, teised aknaid. Söögitegemiseks saab valida igasuguseid kiirkeetjaid või kuumaõhufritüüre, muudest vidinatest rääkimata – paned tooraine sisse, valid programmi ja ise vaid ootad, millal toit valmis.

Kõige tähtsam – ka kodukontor on ikkagi töö. Mis sest, et kodus tehakse, aga seda ei saa ülejala või lohakalt teha. Väikelaste kõrvalt on üsna raske tööd teha – seega peab täiesti kindel olema oma soovis uuesti tööle asuda. Varem sai lapsevanem lapsega rahulikult kuni lapse 3-aastaseks saamiseni kodus olla – ei olnud mingit sundust võimalikult ruttu tööle naasta. Mina olen rahalistel põhjustel hakanud üsna varakult uuesti tööle.

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arusaamatu teemapüstitus tõesti. Ma saan aru, et nippe hakkamasaamiseks oleks vaja, kui peate tegema kodukontorit koduste laste kõrvalt, vot see ongi raske. Mul 2 väikest last, teine alles alustab lasteaiaga sügisel, aga tegin juba tema kõrvalt tööd osalise koormusega. Sa tahad lihtsalt hoida samu standardeid kodus kui siis kui sul last ja koera poleks, aga see on pehmelt öeldes ebarealistlik. Seal ei aita isegi koristaja palkamine, sest pärast koristaja käimist juba järgmine päev on olukord alla standardi. Pead võtma endale teenija, kes teie juures elab ja kogu aeg koristaks (või siis langetama oma standardeid)

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul pole kodu kunagi varem nii puhas olnud, kui kodukontorist tööd tehes. Hommikul mees ja laps uksest välja lähevad on mul enne tööpäeva algust aega üksinda kodus olla. Lõunasöögiks soojendan eelmise päeva õhtusööki ja samal ajal tegelen tihti nõudepesumasina/pesumasina/ õhtusöögi ettevalmistustega. Pärast tööpäeva lõppu hakkan õhtusööki tegema ja söök enamasti valmis ajaks kui mees ja laps koju jõuavad.

5-10min koosoleku alguseni ja uuele ülesandele keskendumiseks liiga vähe aega – koristan. Ootan et tee vesi soojeneks – teen köögis paar liigutust. Koosolek kus ise sõna võtma ei pea – juhtmevabad kõrvaklapid ja koristan. Olen informatiivsete koosolekute ajal nii aknaid pesnud, kui seina pahteldanud.

Teinekord alustan tööpäeva niipea kui mees läinud ja lõpetan kui ta koju jõuab. Teen selle arvelt pikema lõuna, jõuab ilusti trenni teha või muid käike kodust väljas teha.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Käisin kahe väikelapse vahel tööl, pool ajast kodukontoris, laps sõimes, küll lemmikut mul tol hetkel polnud. Oli superluks, kodu puhas ja aega süüagi teha ja lapsega õhtuti aega veeta, sest sain ise oma tegevusi planeerida ja mõne pausi ajal jalgu sirutada ja kas sööki nokitseda teha või siin seal tolmu tõmmata. Sõim on väga suureks abiks!

Samas arvatavasti oli paar soosivad tegurit nagu paari kuu tagant käiv koristaja, mees, kes nõus alati abistama, lasteaed 300m kaugusel, mõistev tööandja (eriti just hoolduslehtede osas, sest neid tuli ikka megapalju esimesel aastal).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kadestan te organiseerimisvõimet. Mina tahaks ka nii suuta kõike teha ja keskenduda hetkele. Nüüd lapse aeg, nüüd trenni aeg, nüüd töö aeg. Mulle sobiks tegeleda päevi, nädalaid ainult ühe asjaga. Nt tahaks ma teha ainult tööd nii et ei pea jupitama aega. Või ainult lapsega. Aga kuna ma nii ei saa olen ma halb nii töötajana ja emana.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kadestan te organiseerimisvõimet. Mina tahaks ka nii suuta kõike teha ja keskenduda hetkele. Nüüd lapse aeg, nüüd trenni aeg, nüüd töö aeg. Mulle sobiks tegeleda päevi, nädalaid ainult ühe asjaga. Nt tahaks ma teha ainult tööd nii et ei pea jupitama aega. Või ainult lapsega. Aga kuna ma nii ei saa olen ma halb nii töötajana ja emana.

Minu meelest on see lihtne. Tööajal lihtsalt ei ole võimalik muid asju teha, sest see on töö jaoks ettenähtud aeg, mille eest mulle makstakse palka. Täpselt nagu kontorisse ei saa oma last kaasa võtta, et tööajast lapsega mängida, ei saa ma talle pühenduda ka kodukontorist töötades. Laps peab olema lasteaias või hoidjaga.

Sama trenniga – ma ei saa tööajast trenni teha, sest ma ei ole treener, mulle ei maksta treenimise eest. Mulle makstakse, et ma täidaks oma tööülesandeid ja seda ma ka teen.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu jaoks on mõistetamatu loomapidamine väikeste laste kõrvalt, kui aega ja energiat on niigi vähe.

Ja kui see loom on juba enne lapsi peres olnud? Tõstan koera tänavale või panen magama? Mis eeskuju ma sellega oma lastele annaks?
Meil näiteks sai koer (väike buldog) võetud ühe lapsega perre, nüüd on neid lapsi 3 🙂 Tõmbangi tolmu kolm korda päevas (kordamööda käsitolmuimejaga või robottolmuimejaga), nagu ka üks eelkõneleja. Puhkusefriiik ei ole, aga see loomakarva sees roomav väikelaps ei ole minu jaoks OK vaatepilt. Ning lihtsam on see lahtine karv lokaalselt puhastada enne kui see maja teisele korrusele ringlema läheb. Karvad lühikesed ja teravad, vahel lausa tõmban pintsetiga jalatallast välja. Poleks kunagi uskunud, et üks väike lühikarvaline koer suudab nii palju karva ajada aastaringselt. Aga vaatamata sellele on koer meie pereliige, kellest ma ei hakka loobuma põhjusel, et antud elupereoodil tema eest hoolitsemine käib mulle mõnevõrra üle jõu.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kontoris oli lihtne. Seal käib keegi teine päeva lõpus puhastamas ja saab kaks sooja toidukorda. Kui kontoris juua kohvi, süüa hommikust, lõunat ja õhtuoodet pole kodus üldse vaja kööki mustaks teha rohkem kui nädalavahetusel.

Mis töökoht see on selline, kus kaks korda päevas süüa antakse? Ma kulutan praegu raha, et lõuna ajal kohvikus käia, tahaks ka tööandja toidule.

Ilmselt on mõeldud, et korralik lõunasöök on olemas jalutuskäigu kaugusel ka mõistliku hinna eest. Meil nt on kohvik kontorihoone allkorrusel – linftiga alla, 10 min söömiseks ja liftiga ülesse. Korraliku lõuna valmistamine kodus (nt supi või prae tegemine) võtab oluliselt rohkem aega. Ja alati  ei tule odavam välja, kui rääkida väikestest kogustest.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arvates on normaalne tunda stressi peale LHP lõppu. Ongi tunne, et oled ebaõnnestunud emana, töötajana, naisena ja perenaisega. Laps lasteaias õnnetu, töö ei suju, kodutööd aina kogunevad jne. Ja enda jaoks aega enam polegi, kuigi kogu aeg jooksed nagu orav rattas. Kas tegemist on kontoritööga või kodukontoriga ei mängi siin isegi suurt rolli, raske on ikkagi. Ajapikku loksuvad asjad siiski kuidagi paika, lapsed saavad suuremaks, elu läheb lihtsamaks.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina läksin tööle osakoormusega, sest juba arvestasin, et kindlasti laps on tihti haige ja siis lihtsam paariks päevaks hoidjat leida, et ei peaks hoolduslehte võtma. See vähendas ka hulga stressi, sest mul olid kindlad puhkepäevad lapsele, tööpäevad lõpetasin varem kui mees, nii jõudsin õhtusöögi ettevalmistused teha ja vahest veidi koristada ja siis lapsele aeda järgi minna. Laps oli üllatavalt vähe haige, nii et hoidjat meil vaja ei läinudki ja need üksikud korrad õnnestus ise hakkama saada. Alles teisel lasteaia aastal hakkas see haiguste jant.

Kui teine laps kunagi lasteaeda läheb, plaanin võimalusel jälle alustada tööd osakoormusega, samas kardan seda aega palju rohkem kui ühe lapse kõrvalt tööle minekut. Ideaalis jääkski tööle osakoormusega, kuniks lapsed väiksed, ja kodukontorisse, sest nii palju lihtsam pere- ja tööelu ühildada.

Sellest aga sain juba esimese lapse sünniga aru, et mitmetes nõudmistes endale tuleb teha järeleandmisi ja tegevusi prioritiseerida, muidu võib hulluks minna või kannatavad peresuhted.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kordamööda viisime lapse lasteaeda, siis hakkasin kodukontoris tööle. Eelis oli see, et ma sain vahepeal näiteks pesu kuivama panna, söögi ahju panna. Õhtul see, kes läks lapsele järgi, käis ka poes. Koristasime koos.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täpselt seda ma küsingi.

Kuidas ülejäänud kodukontoris töötavad Eesti väikelaste emad teevad. Palun rääkige millised on teie päevad.

Kontoris oli lihtne. Seal käib keegi teine päeva lõpus puhastamas ja saab kaks sooja toidukorda. Kui kontoris juua kohvi, süüa hommikust, lõunat ja õhtuoodet pole kodus üldse vaja kööki mustaks teha rohkem kui nädalavahetusel. Kui on koer kontoris kaasas, puhastab see keegi teine ka minu koerakarvad ära.

Ja vähemalt kaks aastat tagasi oli kontoris toit odav. Kordades odavam kui wolt ja bolt. Kodus pole ka toit tasuta + ajakulu.

palka koduabiline. Sul probleemid juba ühe lapsega, no kaks on juba täielik raketiteadus.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täpselt sama moodi käib elu, kui väljaspool kodu tööl käies. Töö ajal teed ainult tööd ja käid lõunapausil, kusjuures lõunapausi sisse mahub ka enese nõude koristamine. Võti on selles, et kodus töötajad peavad korda hoidma. Siis ei erine kodus töötamine kuidagi väljas töötamisest. Kui lapsi kodus ei ole, ei pea ka kogu aeg koristama, sedt pole kedagi, kes elamist rokaseks ajab.

Õhtu jagate ära. Üks lapsevanem viib lapsed hoidu, teine toob. Üks teeb söögi, teine tegeleb lastega, siis vahetus, üks tegeleb lastega, teine koristab hädapärase (ülima puhtuse taotluseks aega ei ole). Kell 9 on kõigi laste magamise aeg, pärast seda on vanematel rahulik omaette tegutsemise ja puhkamise aeg.

Meil on suur kalender seinal, seal kirjas minemised- tulemised. Ühel- kahel õhtul nädalas käib mees trennis, ühel-kahel õhtul nädalas käib naine trennis. Trenniõhtuse söögi võimalusi on kolm: teed eelmisel õhtul suurema portsu, nii, et järgmisel päeval vaja vaid soojendada. Valid hilise trenni, nii, et jõuad enne poole tunniga kiire õhtusöögi valmis keerata või on su kaasa piisavalt võimekas, et lastega koos süüa vaaritada ja jälgida, et suurem mustus saab korjatud. Mina kasutasin vajadusel kõiki kolme varianti vaheldumisi.

Vaba aega annab harjumus- oskad juba lastega tegelemise kõrvalt samal ajal süüa teha ja koristada ning ei looda ülikeerukaid toite iga päev vaaritada. Teed toidu mitmeks päevaks. Mina ka lastega kodus olles kokkasin keerukaid toite. Tööl käies kokkad kiireid toite.

Kodus olles koristasin kõik läikima pidevalt. Tööl käies paned reeglid paika – kodukontoris olija koristab enese järelt koheselt, lapsed on söögiga ainult laua taga ja mänguasjadega ainult kindlas piirkonnas ja igal õhtul toimub enne magamaminekut ühine vedelevate asjade ära koristamine. Kodus olles koristasid asju jooksvalt, tööl käies üks kord päevas korraga – suur aja kokkuhoid.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kallid vaenukäod, mul isegi ei ole kahju kui teie elu on ilus ainult anonüümses foorumis ja pähe ei mahu, kui mõni teine elab veidi teise leveli peal.

Kallis ülemise leveli kägu, mis sa siis siit meiesuguste koledat elu elavate matside käest nõu küsima tuled, kui juba niigi perfektne oled?

Tundub, et inimesel pole veel kirjeldatud “levelile” asja. Ise ju kurdab, et tiivad ei kanna.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Anna andeks, aga sul on vist liiga hea elu olnud. Kuidas saab nii lihtsatest asjadest endale probleemi teha? Ole õnnelik, et saad kodukontoris olla kui sõimelaps haigeks jääb. Loodetavasti saad talle ka vabu päevi teha ja ei unusta teda lasteaeda kui kodukontoris süüa teed ja aina koristad. Anna andeks, et kibestunud olen, kuid kõik emad valmistavad toitu pea igapäevaselt, käivad tööl, kasvatavad lapsi, õpetavad lapsi, koristavad jne jne. Paljudel on neid lapsi mitu. Õpi oma aega planeerima, enda võimalustest ja vajadustest lähtuvalt. Kasvata paksem nahk ja võta elu vabamalt. Koristamine ja trenn ei tohiks olla elus prioriteedid nr 1 ja 2. Ja juurviljatoitude tegemine võib võtta sama kaua aega kui makaroni või riisiroog.

Ja mis seal siis on, kui kellelgi hea elu on ning ei soovi standardit alla lasta. Kadedus?

Väline abi on väikelasteeas täiesti tavaline ja normaalne. Koristaja, hoidja kes sõimest õhtul koju toob, ämm kes nädalavahetusel käib abis hoidmas ja kodutöödega järje peale aitab, tean inimest kellel käib 3x nädalat toidutegija. See on tavalisem kui Sa arvad. Sa ise ei suuda kõike, ära tee ennast katki.

Mis sa jaurad. Palka koduabiline. Koera ja lapse jalutamise kohustusega.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 74 )


Esileht Väikelaps väikelaps+kodukontor+kodutööd+?elu?