TA olen.
Kirjutasin meekega väikelapse teemasse, lootsin et suurimad õeluskotid on suuremate teemade juures ja titejutte ei loe. Noh, niipalju siis sellest 🙂 Kallid vaenukäod, mul isegi ei ole kahju kui teie elu on ilus ainult anonüümses foorumis ja pähe ei mahu, kui mõni teine elab veidi teise leveli peal.
Oleksin ma teinud vastupidise teema – nüüd lähen tööle ja laps kolib friikate peale ning koera enam esikust edasi ei lase, oleks samasugune ving lahti läinud, e tmis inimene ma olen.
Jah, me sööme palju, mina teen rattatrenni, mees triatloni. Mu keskas käiv vend sööb minust vähem. Lisaks saab tema koolis süüa ja ei ela ainult koduse külmkapi otsas ja veedab enamuse päeva istudes, samal ajal mina olen kodutööde ajal jalgade otsas, käin lapsega ratta- ja kärutiirul, õhtul trenni-rattatiirul. Ikka kulub energiat. Kui tööle lähen, hakkan loodetavasti vähem sööma, saan enamuse ajast arvuti taga olla.
Külalised söövad ka. Mulle meeldib võõrustada, meeldib, kui uksel on ootamas puhta kodu lõhn, värske toidu lõhn, kõik on alati oodatud. Mitu sõbrannat kutsuvad ka hea meelega külalisi, aga nemad alati konsulteerivad esimese asjana koristajaga ja seejärel alles oma külalistega, mis kuupäev sobib. See tähendab, et nende juures ei käida nii tihti ja hea meelega. Pean leppima, et see saab ka meie pere saatus olema.
Kui kolm korda päevas ei too laps crocsidega enam liiva tuppa nagu praegu, on veidi parem, kui lõika-voldi-rebi tehnikaid harrastada vaid lasteaias ja kodus mitte, on jälle puhtam. Robottolmuimeja meie ellu ei sobi, proovisin aga ta ei osanud mänguasjade ja mööbliga hakkama saada. Võibolla pean mõnda uuemat ja kallimat proovima.
Mees lubas rohkem sheike tarbida enne ja peale trenni, mina leidsin juba koristaja kontakti.