Raseduse ajal on beebigrupid täis murelikke emasid, kes uurivad, mida peaks sööma, et lootele mõjuks võimalikult hästi. Kui beebid käes, on grupid täis teemasid, kuidas otsitakse võimalikult mahedaid püreesid, tehakse palju ka ise, taas hoolitsetakse selle eest, et lapsed saaksid parimat. Kui aga lapsed jõuavad 8.-9. elukuuni, hakkavad asjad vaikselt muutuma. Küll antakse lutipudelist magusat mahla, küll jäätist ja küpsist. Aasta-pooleteist vanused lapsed joovad juba Coca-Colat ja nõuavad krõpsu ning kommi. Miks vanemad loobuvad lapse tervise eest hoolitsemast?
Olen teemale ammu mõelnud, kui näen enda beebigruppides toimuvat, nüüd aga nägin nädalavahetusel koosviibimisel 3-aastast suhkrusõltlast, kes tavatoitu ei taha, sest sööbki vaid krõpse ja snäkke, lemmikjook Coca. Ema vangutas pead, et talle maitseb, mis teha, ise kummutas muidugi sama. Lapsel olid hammastel näha ka kaaries.
Kuna teemast on hästi palju räägitud, seda uuritud ja leitud, et paljud väikelapsed on suhkrusõltlased ja väga kehvade hammastega, siis ma ei mõista, miks oma lapsele ei taheta siis parimat?
Algul toidetakse kenasti juuviljapüreedega, aga siis minnakse coale üle?
Teema: Väikelaste kehv toitumine
Suur osa eestlastest toitub kehvasti, oleme halva tervisega rahvas. Kui vanemad on ise oma harjumused oma lapsepõlvest kujundanud sedasi, siis pole lootustki, et oma lapsi tervislikult toidavad. Mul on naaber, kel 2-aastane laps, kes samuti toitub ainult friikartulitest, krõpsudest, kommidest, pizzast, joogiks Fanta. Ema on ise üle 100 kg, on 35-aastane, aga juba äärmiselt kõrge vererõhk ja vähemalt 5 igapäevast häda, mis otseselt eluviisiga seotud. Kondab mööda arste ja kirub neid, et tal ebamugav elada. Ta enda perearst on talle korduvalt öelnud, et sedasi toitudes ootab ees üha enam käest ära minev tervis, ta kohati nagu tunnistab seda ka, aga väga raskelt harjumuse ori ja räpmstoidu sõlvutuse. Ei ole ikka veel nii tugevat tahtejõudu, et hakata tervislikumaks. Oma laps ka ei motiveeri.
Oled kindel, et samad emad on need, kes annavad alguses ainult mahedat ja juba 8kuusele topib mahla?
Ma ise pole märganud massiliselt sellist. Teise lapsega oli 1-2 vanemat, kes alla aastasele (poe)jäätist andsid ja ise nii rõõmsad, et aga lapsele maitseb ju.
Pigem näen suunda, et üle aastastele veel antakse beebitoitu, sest oma toitu ei osata lapsekõlbulikult teha või peetakse last beebiks, kardetakse lämbumist, mäkerdamist ja mida kõike veel.
Suur osa eestlastest toitub kehvasti, oleme halva tervisega rahvas. Kui vanemad on ise oma harjumused oma lapsepõlvest kujundanud sedasi, siis pole lootustki, et oma lapsi tervislikult toidavad. Mul on naaber, kel 2-aastane laps, kes samuti toitub ainult friikartulitest, krõpsudest, kommidest, pizzast, joogiks Fanta. Ema on ise üle 100 kg, on 35-aastane, aga juba äärmiselt kõrge vererõhk ja vähemalt 5 igapäevast häda, mis otseselt eluviisiga seotud. Kondab mööda arste ja kirub neid, et tal ebamugav elada. Ta enda perearst on talle korduvalt öelnud, et sedasi toitudes ootab ees üha enam käest ära minev tervis, ta kohati nagu tunnistab seda ka, aga väga raskelt harjumuse ori ja räpmstoidu sõlvutuse. Ei ole ikka veel nii tugevat tahtejõudu, et hakata tervislikumaks. Oma laps ka ei motiveeri.
See on küll imelik jutt ja kuidas sina nii täpselt tead oma naabri elu ja kaalu?
Me oleme vist samas beebigrupis, seal hakkas jah mingi hetk (8.-9. kuul) pihta teema, kuidas juba süüakse jäätist ja kommi. Tekkis ka suurem tüli, kui keegi kritiseeris, et miks suhkrusõltuvust nii vara tekitada, siis paljud leidsid, et see on elu ja pole midagi parata.
Suur osa eestlastest toitub kehvasti, oleme halva tervisega rahvas. Kui vanemad on ise oma harjumused oma lapsepõlvest kujundanud sedasi, siis pole lootustki, et oma lapsi tervislikult toidavad. Mul on naaber, kel 2-aastane laps, kes samuti toitub ainult friikartulitest, krõpsudest, kommidest, pizzast, joogiks Fanta. Ema on ise üle 100 kg, on 35-aastane, aga juba äärmiselt kõrge vererõhk ja vähemalt 5 igapäevast häda, mis otseselt eluviisiga seotud. Kondab mööda arste ja kirub neid, et tal ebamugav elada. Ta enda perearst on talle korduvalt öelnud, et sedasi toitudes ootab ees üha enam käest ära minev tervis, ta kohati nagu tunnistab seda ka, aga väga raskelt harjumuse ori ja räpmstoidu sõlvutuse. Ei ole ikka veel nii tugevat tahtejõudu, et hakata tervislikumaks. Oma laps ka ei motiveeri.
See on küll imelik jutt ja kuidas sina nii täpselt tead oma naabri elu ja kaalu?
Täitsa usutav jutt.
Ei usu mina.
ok, laps ei taha süüa kodutoitu, aga anna siis lapsele kõik see mis talle meeldib, eraldi v.a ebatervislik.
Peaasi, et ei nuuma suhkrujookide ja jahutoitudega, friikatega, hävitades niimoodi tulevad täiskasvanu tervise, kiirtoitudega.
Mu laps ei söö praktiliselt midagi, mis on segamini, kuigi süüa ma teha oskan. Lasteaias sööb vähe, sest seal toit “ei maitse”.
Ei taha ta risotot, pajarooga, segusalatit jne, kus on maitsed segunenud.
Nii ostangi mis talle maitseb, aga kavalusega, tervislikumad variandid, ja need siis vastavalt pannile või ahju, või viilud/tükid ja saabki niimoodi nädalale ring peale:
e-vaba Oskar viiner
e-vaba Laste toorvorst
e-vaba Oskar peekon
nitraadivaba salaami Fuetec
hakkliha
lihalõigud
lõhe
kanafilee tükid
sushi (veidral kombel maitseb)
Kõrvale viilud, tükid, kuidas kunagi: paprika, kurk, tomat, porgand, redis, kapsas jm
Tatar, võis praetud kartul, riis (lisan veidi kurkumit keeduvette), harva makaroni (lisan veidi kurkumit keeduvette, kuna sellel on teada tuntud põletikuvastane toime 😉
Pähkleid.
Rehe rukkileib võiga
Juustupulk
Magusa asemel: banaani rattad, õuna,-pirni viilud, vahel marjad, Smuuti: Gefilus maitsestamata jogurt, külmutatud marjad/puuviljad ning naturaalne mahl (poes mõni sort isegi leidub, näiteks Don Simon, Rimi naturaalse mahla sari, Pure)..tume shokolaadiviil, paar.
Joob vett ja naturaalset mahla, keefiri hea meelega.
Korra nädalas saab siis pizzat või friikaid/viinereid mis soovib jm. n-ö rämpsu vähe, korra nädalas.
Ja ongi, ise peab leidlik ning kaval olema 😉
TERVIS ON MEIE KALLEIM VARA !
