Tahaksin võimalikult paljude inimeste arvamust kuulda lasteaeda alustavate laste pideva põdemise kohta. Kas see on praktiliselt kõigil nii, et lapsed esimesel paaril lasteaiaaastal on suurema osa ajast kodus haiged? Kas mõned lapsed haigestuvad lasteaias vähem ja mille poolest nad teistest erinevad? On õigeaegsena sündinud, söövad kuidagi teistmoodi, saavad päevakübarateed? 🙂
Üldiselt peetakse heaks, kui laps saab õrnas eas suure hulga viiruseid-baktereid tundma õppida, nii et immuunsüsteem muudkui täiustub. ja samuti aitavad ehtsad haigustekitajad mingil määral allergiate kujunemist ennetada.
Aga kes loeb ajaviiteks teadusuudiseid :), see teab, et viimasel ajal on populaarseks muutunud selline teooria, et lapseeas nakkushaiguste põdemine häirib aju arengut, nii et kognitiivsed võimed jäävad kokkuvõttes natuke kehvemaks. Iseenesest loogiline, sest nii aju areng kui ka haigusega võitlemine nõuavad palju energiat ja aineid ja mõlemaks ei pruugi korraga jätkuda. Seda kinnitavad kaudselt sellised tõigad, et ühe riigi piires on madalama IQ-ga inimesed lapsepõlves rohkem põdenud, ja maades, kus on rohkem nakkushaigusi, on ka keskmine IQ madalam. see pole muidugi mingi tõestus, aga korralikku tõestusmaterjali inimese puhul koguda ei saagi, poleks eetiline.
Niisiis, mis võiks olla lapse seisukohast optimaalne – kas lasta teda lastekollektiividesse ainult vahel, nii et ta ikka natuke haige ka oleks, aga suurema osa ajast hoida kodus? Enamiku inimeste jaoks pole see tõenäoliselt praktikas võimalik, kuna peab ju tööl käima. Aga kui niikuinii ollakse lasteaias käiva lapsega enamus aega kodus, kas siis poleks umbes sama odav talle aegajalt lapsehoidja palgata (oleneb muidugi töökohast, kas niimoodi saab)?
Vabandust segase jutu ja laialivalguvate küsimuste pärast…