Kuidas saavad siinsed lapsevanemad hakkama oma haigusperioodidega? Meil möllab peres kõhugripp, esmalt olid lasteaiaealised lapsed haiged, nüüd meie mehega. Tavalises olukorras lihtsalt põeks ja magaks haiguse endast välja, aga 2- ja 4-aastastele ei tee kuidagi selgeks, et vanemad tahavad vaikust ja rahu. Kogu aeg hüpatakse meil seljas, nõutakse tähelepanu, kakeldakse omavahel. Panin nad täna pikka multikat vaatama lootuses, et saan tunnikesegi magada, aga rahuliku vaatamise asemel mindi hoopis vaadatava filmi üle kaklema. Mul on hetkel raskusi voodist wc-ssegi minemisega, kõrge palavik ja tohutu nõrkus, aga lisaks peab ju lastele ka süüa tegema ja muu elementaarse eest hoolitsema. Minu ema on surnud, mehe vanemad aga kaugel ja sedavõrd hõivatud, et neid ka ei saa appi paluda. Kuidas üldse sellises lisastressi tekitavas olukorras terveneda? Kas ongi nii, et lapsevanematel on haigeks jäämine keelatud?
Teema: Väikelaste vanemate haiguseperioodid
Mul 4 last, kellest kaks nooremat 2,5a ja 3kuune. Just oli kõhugripp 3 päeva. Mees oli nendest kaks päeva välislähetusel. Suurem sai süüa ja vaadata seda mida tahtis ja imikuga istusin rohkem kui korra vanni toas. Nüüd on naljakas, aga tol hetkel oli ikka nutt kurgus. Meest vihkasin ka, et teda polnud. Muud polegi kui teed nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja.
Sul on veel vedanud, sul pole loomi, keda ON vaja talitada. Näiteks kui sul oleks hetkel lehm ja sa ainult magaks, kaotaks sa pere piima allika. Eks anna teada lastekaitsesse, et lapsed on hetkel hooleta ja küsi, mis nad pakuvad. Lapsed saab asenduskodusse paigutada seniks kuni vanemad haiged.
Päris hästi saame hakkama, muud võimalust ju ei ole.
Minu vanemad on surnud, mehe ema elab teises Eesti otsas ja vajab ise abi. Minul õdesid-vendi ei ole ja selliseid sõbrannasid, keda appi paluda, samuti mitte. Mehe vend elab Soomes.
Nii ongi, et saame oma laste ja iseendaga hakkama ja lapsi saades oleme arvestanud, et “vaikus ja rahu” saabub alles aastate pärast. Ole sa haige võin surnud, lastel peab ikka söök laual ja riie seljas olema.
Seda ma küll ette ei kujuta, et panen lapsed teleri ette ja ise heidan magama:) Unepuudusest palju hullem oli viimase pasanteeria ja okseralli:) ajal minu jaoks olukord, kus WC ukse taha järjekord tekkis, nii et läbisegi käisid poti kohal ühtede suud ja teiste tagaosad:)
Lapsi neli (3-aastased kaksikud ning 4,5- ja 6-aastane).
Mul vist in vedanud või on raudne tervis aga päris maas olen olnud väikelapsega vaid ühe korra. Kindel pole, aga kahtlustan, et oli gripp. Vot siis ma tõesti tundsin, et hakkan surema. Olin kõrges palavikus rohtudega 6 päeva ja olin nagu trammi alla jäänud. Tol hetkel õnneks oli mees olemas ja käis temaga tunnikese õues(talvel). Päeval oli laps lasteaias.
Kõhugrippi ei ole mul olnud kunagi(nüüd kindlasti sõnusin ära) ja palavikus olen max kaks korda aastas.
Nohu ja köha küll nakkab aga see on talutav.
Aga ma ilmselt kiitlen seepärast, et mul vaid üks laps, kes nüüdseks viiene. Ja tema haigused ei ole mulle kunagi kohe külge hakkanud.
Seega ma ei teagi, miks ma vastasin, kuna ma aidata ei oska ????.
see ongi üks rist ja viletsus läbi aegade olnud. õnneks on kõhugripp nö kiire haigus ja homme on juba kõik parem.
Käsi pole proovinud pesta?
Kas ongi nii, et lapsevanematel on haigeks jäämine keelatud?
Enam-vähem jah. Kui mul vanemad lapsed pisikesed olid ja olime just kutsika võtnud, jäin mina päris grippi. Mees õnneks ei jäänud, aga ta pidi tööl käima. Lapsed olid peaaegu 3 ja 4,5 sel ajal. Mäletan, kuidas kutsikat õues pissitamas käisin – tuigun värisedes ukseläve najal, kutsikas pika rihma otsas (sest järele ma talle joosta ei suutnud) ja räägin talle, et pissi nüüd ometi.
Lastele sai konkreetselt öeldud, et emme on haige ja ei tohi karjuda ja kakelda. Õnneks on nad alati üsna rahulikud olnud. Elamine oli tolmune, riided pesemata, süüa tegi mees, kasutas külmutatud aedvilju, purgisuppe jne. Ja nagu minul palavik taanduma hakkas (selle päris gripiga on palavik ikka üsna kaua), tekkis lapsel väga raske haigus, millega peagi lastehaiglasse läksime. Pidin teda seal ringi tassima ja vahel oli küll tunne, et ma vajun koos lapsega sinnasamasse põrandale kokku. Aga ei vajunud. Tasapisi tuli jõud tagasi ja õnneks sai laps ka terveks. Üksluisest söögist keegi tervisekahjustust ei saanud, koer õppis õiged kombed ära ja elamise sai peagi jälle puhtaks.
Lapsehoidja leidmine (hea oleks muidugi, kui see hoidja oleks ikka juba enne haigust leitud sellisteks ja muudeks puhkudeks) või mõni muu sugulane/sõbranna ongi veel lisavõimalused, mida vahel mõned sellistel puhkudel kasutada saavad, et elu lihtsam oleks.
Haigused käivad ikka mööda inimesi, ei aita siin ei kätepesu ega tervislikud eluviisid. Ega mingit ideaal lahendust asjale ei olegi. Ehk on vähest abi kordamööda magamisest. Toit soojatoiduletis.
Kiiret paranemist
Veadki end tegutsema vaid hädavajadusel lamad madratsil laste ja mänguasjade keskel, okseämber igaks juhuks kaasas, lapsed kipuvad vähem tülitama siis, kui oled nende turvalises läheduses. Olen küll ja küll olnud haige kolme väikese vahega väikelapse kõrvalt. Isegi kui ise oksendad ja oled palavikus, suudad tegelikult vajadusel end püsti ajada, et lapse okset keset ööd koristada. Midagi muud lihtsalt üle ei jää. Hea asi on see, et lapsed tegelikult ei pahanda kui süüa ei vaarita vaid annad neile hunniku moosisaiu näiteks kätte. Minu ja mehe vanemad elavad laugel, alati oleme pidanud üksi hakkama saama. Vajadusel suudad selle kõik ära teha, kuigi eks see tol hetkel nutma ajab. Jah ja kasutadki ära multikad-tahvlid-telefonid ja kõik muu ebapedagoogilise.
Kas ongi nii, et lapsevanematel on haigeks jäämine keelatud?
Keelatud ei ole, aga kui sul on lapsed, siis käib elu nende rütmis ka sinu haiguse ajal. Tahad päeval magama, siis paned lapsed ka magama. Tahad vaikust ja rahu, siis palkad lapsehoidja.
Need kes siin lapsehoidjat soovitavad või vanavanemaid appi tahaks. Kui te räägite nüüd gripist või karmist kõhuviirusest, mis juba ühed täiskasvanud maha on murdnud, siis kas te tõesti tahaksite neid viiruseid veel omakorda levitada? Vanavanemad on veel ju ja vanemad inimesed ja gripi tagajärjel ongi just vanemate inimeste seas suurim suremus. Mina igatahes hoian oma vanemad haiguspesast eemal.
Kui võimalik, siis päeval on lapsed lasteaias – eeldusel, et lapsed terved ja üks vanematest ka terve, et saab viia-tuua (lisan juurde, et meie peres tavaliselt algavad haigused ikka lastest ja vanemad jäävad viimastena, st lapsed aias ilmselt enam viirust kanna). Õhtul siis kui üks vanematest on terve, siis tema tegutseb rohkem. Kuigi jah, tihti ikka kannatamegi selle pealhüppamise ära.
Nt mul on aegajalt väga tugevad migreenihood ja siis töölt koju jõudes pagen magamistuppa pikutama. Tavaliselt saan rahu 10-15 minutit, kuni lapsed (3a ja 5a) mind avastavad ja tulevad voodisse mängima. Ausalt, lihtsam on see trall ära kannatada kui nendega võidelda (eriti peavaluga 😀 ).
Sellist olukorda, et mehega mõlemad oleme maas pikali, pole veel olnud, tavalisel tikka üks on terve või vähemalt mitte väga haige.
Kui mul noorim laps oli 1,5kuune, siis jäin ka haigeks, Palavik ei olnud suur, aga väga halb oli olla ja külmavärinad. Aga kuna poiss kategooriliselt keeldus pudelist, süstlast, tassist, lusikalt piima võtma, siis ei jäänudki muud üle, kui värisevana teda toita (sh ei saanud me hakkama pikali asendis toitmisega, meile ei sobinud see). Õnneks pidin ainult 2 toidukorda sellises eriti halvas konditsioonis üle elama – õhtuse ja 1 öise, siis läks enesetunne paremaks.
Korra oli eelmine aasta ka olukord, kus mul oli 38-39 palavik ja vanim laps ka haige. Noorem oli aias. Oligi terve päeva multikaid ja mõlemad olime teleka ees lääbakil, sõime hommikuhelbeid terve päeva 😀
Need kes siin lapsehoidjat soovitavad või vanavanemaid appi tahaks. Kui te räägite nüüd gripist või karmist kõhuviirusest, mis juba ühed täiskasvanud maha on murdnud, siis kas te tõesti tahaksite neid viiruseid veel omakorda levitada? Vanavanemad on veel ju ja vanemad inimesed ja gripi tagajärjel ongi just vanemate inimeste seas suurim suremus. Mina igatahes hoian oma vanemad haiguspesast eemal.
Õige! Siis jääb omakorda lapsehoidja haigeks, kui on gripp, siis vanavanemad ja neile on ju gripp väga ohtlik.
Kui haiged oleme, siis mina ei lase mitte ühtegi lapsehoidjat ega vanavanemat uksest sisse, just selle pärast, et nad ei nakatuks. Ja mis hinnaga – et ise magada saaksin? Magan tervena, vähemalt ei aita haiguste levikule kaasa.
Olen sarnases olukorras olnud, kus kõik olime haiged jutti, olukord on ikka mingi aeg väga hull, aga õnneks see möödub. Peabki minimaalselt end sel ajal kulutama, nagu keegi kirjutas juba. Kui on kodus toiduaineid, mida annab kerge vaevaga teha lastele, siis on hästi. Telli toitu, mida saad lihtsalt lastele anda e-poest kulleriga koju. Kui ikka midagi kiiresti vaja ehk on mõni naaber, kes on nõus tooma või sõbranna? Keegi ikka on ju. Aga soovin sulle kogu südamest jõudu, tean et ei ole kerge.
Kuidas üldse sellises lisastressi tekitavas olukorras terveneda? Kas ongi nii, et lapsevanematel on haigeks jäämine keelatud?
Ma ei taha küll halvasti öelda, aga see teemaalgatus on imelik. Oled lapsed teinud, siis tead ju, et sellised hetked elus ette tulevad. Kas mõni mõtleb, et kui saab emaks, siis järgmised 18 aastat ise haige ei ole?
See kõik on elu suur paratamatus ja imelik on sellisest asjast teema teha. Muidugi on raske ja paha. Kannatad kuidagi välja, hambad ristis ja oksekauss kõrval ja kodu pilla-palla – normaalne elu ju. Tervened siis selle lisastressi võrra aeglasemalt, ega siis lapsi sinu kõhuviiruse ajaks olematuks ei muuda.
Isegi jalaluu võid murda ja 5 nädalat karkudel olla. Isegi autoavarii võid teha ja 3 kuud haiglas lamada. Kas siis annad lapsed lastekodusse?
Ega muud ei oskagi soovitada kui lastele nutiseadmed ja telekas ette anda ja püüda lihtsalt ellu jääda.
Ise mäletan üht korda kui olin umbes 1.5 aastase lapsega kahekesi. Mees oli komandeeringus. Võtsin 2 tundi hoogu, et kööki jõuda ja lapsele klaas mahla ja saiapäts ulatada.
Järgmisel päeval oli õnneks juba parem olemine.
Sul on veel vedanud, sul pole loomi, keda ON vaja talitada. Näiteks kui sul oleks hetkel lehm ja sa ainult magaks, kaotaks sa pere piima allika. Eks anna teada lastekaitsesse, et lapsed on hetkel hooleta ja küsi, mis nad pakuvad. Lapsed saab asenduskodusse paigutada seniks kuni vanemad haiged.
Tühi jutt. Tegelikult ei paku lastekaitse sellist varianti, kuigi võiks. Tasuta hoid või eelistatult koju saabuvad hoidjad-koduabilised kriisiolukordadeks lastekaitse poolt oleks vägagi vajalik teenus.
No eks see nii ongi, et nutad ja tervened 😀
Mul on igaks juhuks sügavkülmas toite, mida ma teen siis kui muud ei jaksa. A la friikad ja pihvid, pelmeenid, mingi eelmisest kokkamisest üle jäänud toit, mille ma olen sügavkülma pannud, et teinekord sulatan üles jms. Õnneks elan ka Tallinnas ja haigena ma tihti tellin lihtsalt hunniku toitu Woltiga. Mõnikord sööme haigena isegi paremini kui siis kui oleme terved ja on kiire. Lisaks on meil olemas vanaema, kelle juurde saab lapse saata, siis kui ise haige, aga laps (enam) ei ole haige. harilikult jääb esimesena haigeks laps, siis mina jään sel ajal, kui lapsel hullem juba möödas. Kõhugrippi (ptüiptüiptüi) ei ole meil kunagi olnud. Me oleme ka suht hoolsad kätepesijad, ma käsin isegi külalistel käsi pesta, kes ei taipa seda ise teha. Lausa foobia mõõtu see ei ole, aga esimene asi kuskilt väljast tuppa tulles on küll see, et käed ära pesta, kuna kasutame ka ühistransporti, siis on see eriti oluline.
Aga lapse ma võtsin lasteaiast ära. Mul on kodune töö ja ma ei saa haiguslehti võtta (ise ettevõtja, muidu pean endale asendaja palkama) ja vaat niimoodi, et laps haige ja ise haige ja samal ajal peab veel raha teenima, see oli küll piinamine kuubis.
Kui mehega korraga haiged olete, siis on selles mõttes lihtsam, et kodus on siiski kaks täiskasvanut. Lapsi valvate mehega kordamööda. Kui lapsed lõunaund magavad, siis jagate näiteks nii, et enne lõunat püüad sina laste juures elutoa diivanil ellu jääda ja pärast lõunat mees. Teine lapsevanem on samal ajal magamistoas, püüab end tervemaks magada ja teda segada ei tohi. Elutoas viibiv vanem hoolitseb selle eest, et lapsed magamistuppa ei läheks.
Söögist – nelja-aastane suudab näiteks viilutatud materjalist võileibu teha ja kraanist või mahlapakist juua hankida. Kui kaheaastane sellega veel hakkama ei saa, siis võib nelja-aastane ka teda aidata. Kui võileivamaterjali ega muud sellist lihtsalt tarbitavat toitu pole, siis tellite poest või palute mõnel sõbral tuua. See eriti kehv enesetunne kestab ju üks-kaks päeva ja selle aja elavad lapsed võileibade peal üle küll.
Ma ei taha küll halvasti öelda, aga see teemaalgatus on imelik. Oled lapsed teinud, siis tead ju, et sellised hetked elus ette tulevad. Kas mõni mõtleb, et kui saab emaks, siis järgmised 18 aastat ise haige ei ole?
Ühinen selle arvamusega, kuidagi hädine tundub.
Tegelikult teeb mind antud teemas pisut irooniliseks see osa: Mul on hetkel raskusi voodist wc-ssegi minemisega, kõrge palavik ja tohutu nõrkus, aga lisaks peab ju lastele ka süüa tegema ja muu elementaarse eest hoolitsema. Aga ometi on tal jaksu, viitsimist ja piisavalt tervist Perekooli teema tegemiseks:)
Esiteks, sinu valik oli nii väikese vahega lapsed saada. Esimesed aastad ongi nendega keerulisem. Endal laste vanusevahe 4a ja nt viiene sai küll juba ilusti aru, et kui emmel väga paha olla, siis mängis väikevennaga. Tegin endale elutuppa diivanile pesa ja nad mängisid seal põrandal. Kui pisemal oli uneaeg, siis magasin temaga koos ning suurem sai telekat vaadata nt.
Teiseks sellises olukorras ma nt kokkamisega küll vaeva ei näeks. Telliks toidu koju, kas mõnest söögikohast või poest või kui see võimalus puudub, siis mõni naaber või tuttav ikka viitsib koti ukse taha tuua. Lastega ei juhtu midagi, kui see paar päeva korralikku sooja toitu ei saa.
Kolmandaks – tugivõrgustik võib ju olla aga ma kunagi ei kutsu vanavanemaid kui on peres kõhuviirus või mõni kõrge palavikuga viirus. Milleks neid nakatada. Lapsi hoiavad, kui tegemist tavalise köha-nohuga.
Käsi pole proovinud pesta?
Ma ei saa aru, mida siin miinustada on? Peale teemaalgatuse lugemist oli minul ka täpselt sama mõte, peske käsi.
Meie perele olen suutnud sisse harjutada, et iga kord, kui õuest tuled ja üleriided ära võtad, pesed käed. Seebiga. Sama peale WCs käimist. Tundub elementaarne, aga tegelikult ei järgita seda. Kui lapsed väiksemad olid, tegin mängulise lõhnatesti alati kui nad õuest/WCst tulid: käed pidid seebi järgi lõhnama. On totter eks, aga 12 aasta jooksul pole meie peres kõhuviirust olnud.
Teine asi, puuvilju tuleb korralikult pesta, eriti mandariine. Poekotist valan kõik puuviljad alati otse kraanikaussi ja puuviljakorvis alati on kõik puuviljad pestud. Okei, eesti õunad vahel mees on pannud pesemata ja ma olen silma kinni pigistanud.
Kusjuures ma pole mingi puhtusefriik, ei käi iga päev ringi, tolmuimeja käes. Aga kõhuviiruste eest tuleb ise kaitsekilp tekitada.
Gripiviirused on salakavalamad, nende eest mul salavitsa pole ja kord aasta-paari jooksul keegi ikka haigeks jääb.
Laske käia, kutsuge targutajaks, aga ma juba tööl näen, et mõnel perel on elementaarsetest teadmistest puudus.
Käsi pole proovinud pesta?
Ma ei saa aru, mida siin miinustada on? Peale teemaalgatuse lugemist oli minul ka täpselt sama mõte, peske käsi.
Meie perele olen suutnud sisse harjutada, et iga kord, kui õuest tuled ja üleriided ära võtad, pesed käed. Seebiga. Sama peale WCs käimist. Tundub elementaarne, aga tegelikult ei järgita seda. Kui lapsed väiksemad olid, tegin mängulise lõhnatesti alati kui nad õuest/WCst tulid: käed pidid seebi järgi lõhnama. On totter eks, aga 12 aasta jooksul pole meie peres kõhuviirust olnud.
Teine asi, puuvilju tuleb korralikult pesta, eriti mandariine. Poekotist valan kõik puuviljad alati otse kraanikaussi ja puuviljakorvis alati on kõik puuviljad pestud. Okei, eesti õunad vahel mees on pannud pesemata ja ma olen silma kinni pigistanud.
Kusjuures ma pole mingi puhtusefriik, ei käi iga päev ringi, tolmuimeja käes. Aga kõhuviiruste eest tuleb ise kaitsekilp tekitada.
Gripiviirused on salakavalamad, nende eest mul salavitsa pole ja kord aasta-paari jooksul keegi ikka haigeks jääb.
Laske käia, kutsuge targutajaks, aga ma juba tööl näen, et mõnel perel on elementaarsetest teadmistest puudus.
Kõhuviiruste osas mina näiteks oma pere pealt olen vaadanud, et mõni on neile oluliselt vastuvõtlikum kui teine. Meil on kolm last. Kõik ühte moodi õpetatud käsi pesema ja viiruste perioodil käin ja kraaksun kogu aeg, et tuleb pesta. Üks laps ja mees on iga talv korra kõhuviiruses. Samas kui mina ja teised lapsed pääseme või siis äärmisel juhul on päeva või kaks natuke imelik olla aga otseselt midagi viga ka pole. Samas mina ja need kaks last korjame kergemini üles nohusid-köhasid. Mees ja kolmas laps põevad neid haruharva.
Kõhuviiruste osas mina näiteks oma pere pealt olen vaadanud, et mõni on neile oluliselt vastuvõtlikum kui teine. Meil on kolm last. Kõik ühte moodi õpetatud käsi pesema ja viiruste perioodil käin ja kraaksun kogu aeg, et tuleb pesta. Üks laps ja mees on iga talv korra kõhuviiruses. Samas kui mina ja teised lapsed pääseme või siis äärmisel juhul on päeva või kaks natuke imelik olla aga otseselt midagi viga ka pole. Samas mina ja need kaks last korjame kergemini üles nohusid-köhasid. Mees ja kolmas laps põevad neid haruharva.
Võimalik. Nohu-köha oli meil peres ka varem rohkem. Nüüd, kus lasteaiaealisi enam pole, oleme sellest piinast ka enam-vähem lahti saanud.
Meil on lapsed samuti väikese vanusevahega, praegu 7 a ja 8 a, noorem veel lasteaias. Õnneks juba eelmine ja üle-eelmine aasta sai nii, et paar nohu-köha aasta peale oli kõik, rohkem haiged ei olnud.
Kui lapsed väiksemad olid ja lasteaias alles alustasid, siis muidugi olid tihti haiged, ise põdesin pidevalt viirused kaasa, aga ei mäleta, et lapsed nii väga seljas oleks elanud. Kahese ja neljasena olid sellised, et tuli mingi tegevus ette sööta või mängujärg kätte õpetada, nt poodi, arsti vmt mängima, natuke tegutsesin nendega, edasi mängisid juba kahekesi. Head tegevuses hoidjad oli selles vanuses neil kineetiline liiv ja lego duplod.
Eks tuleb täiskasvanu mõistusega aru saada, et endal võib ju ka halb olla, aga elementaarsed asjad tuleb kodus ära teha.
Raske on igal juhul haiguste ajal, kui näed, et lapsel ka halb on, kas palaviku, kõva köha vmt pärast. Aga kuidagi saime nii hakkama, et tegelikult ei võtnud kumbki meist mehega eriti haiguslehtigi, mõlemal on kodus töötamise võimalus ka, nii et mul tuli vist üks haigusleht aasta peale, mehel polnud ühtegi lastega.
Paljudel elujuhtumitel on hea omada sõpru ja hästi läbi saada naabrite ning laste lasteaiakaaslaste peredega ehk siis luua tugivõrgustik oma kodu lähedal.
Olen mina võõrustanud haige tuttava (naabri) lapsi ja vastupidi.
Need kes siin lapsehoidjat soovitavad või vanavanemaid appi tahaks. Kui te räägite nüüd gripist või karmist kõhuviirusest, mis juba ühed täiskasvanud maha on murdnud, siis kas te tõesti tahaksite neid viiruseid veel omakorda levitada? Vanavanemad on veel ju ja vanemad inimesed ja gripi tagajärjel ongi just vanemate inimeste seas suurim suremus. Mina igatahes hoian oma vanemad haiguspesast eemal.
Jah, mina ka just seepärast vanavanemaid appi ei palunud. Mu vanemad ei olegi nii vanad, kuid eriti ema on väga kehva immuunsüsteemiga (lausa uuritud seda, aga viga ei leitud) ja ma jälgin siiani väga, et ei läheks neile külla ega kutsuks neid külla, kui meist keegi haige. Nad ise käivad gripihooajal poes sellistel aegadel, kui teisi on vähe ja väldivad rahvamasse.
Kehv immuunsüsteem on üks igavene nuhtlus. Õnneks mina olen harva haige, aga näe, üks kord väikeste laste kõrvalt ikkagi juhtus.
Saime lapsed siis, kui tugivõrgustik oli loodud. Viimati olin haige nädal enne jõule, ka see kuulus kõhuviirus. Lapsed 3 ja 5, mees oli 2-nädalasel lähetusel. Piisas mul sõpradele iitsatada, kui naabrinaine oli ukse taga, hõikas lastele, et pidžaamapidu!, pakkis nende magamisasjad kokku ja viis 2 päevaks enda ja oma laste juurde.
Ja kui mõne korra aastas on niisama peavalu vms, siis on lapsed olnud arvutis. Kuna nad muul ajal kunagi arvutisse ei saa, siis on see nende jaoks nii ekstreemne ja põnev sündmus, et võin vabalt 1-2 tundi magada samal ajal
