Esileht Tööelu, raha ja seadused. Väikese palgaga palju iga kuu kõrvale saate raha panna

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 142 )

Teema: Väikese palgaga palju iga kuu kõrvale saate raha panna

Postitas:
Kägu

Ma mõtlesin, et suurem osa inimesi elab nii, et ei osta mingit ebavajalikku saasta kokku. Kui selline oled, siis peaks selle asjaga kõigepealt tegelema. Ja siis kokkuhoiu peale mõtlema hakkama. Mul pole rahapuudust, aga elu sees pole ostnud lapsele uut jopet, kui ta vana jope veel läheb.

Mulle ikka tundub, et meie suured kaubanduskeskused ja ummistunud pakiautomaadid on enamjaolt ebavajalikku kraami täis, mida inimesed massiliselt ostavad. Meil poleks mingit kliimaprobleemi, kui inimesed tarbiksid ainult reaalselt vajalikke asju.

Inimesed on siiski erinevad (ohooo, eksole) ja mis ühele tundub vajalik, see teisele mõttetu. Üks siin kirjutas, et ta nii kokkuhoidlik, 20 aastat üks villane mantel eriürituste tarvis. Kui ma vaene olin, siis mul oligi ÜKS (kaltsuka) mantel, mida pidin kandma iga päev ja igal üritusel ja iga lörtsise talveilmaga ja muidugi ma teatris vms üldse ei käinudki, sest polnud raha. Samamoodi üks paar saapaid jms, lisaks ka kodus oli ikka ainult üks pott ja üks pann, paar taldrikut, mitte hunnikute viisi kodumasinaid ja ma ei tea mida. Võimalik, et siin on ainult erandid koos, aga arvestades üldist ületarbimist, siis jääb küll mulje, et paljud alahindavad oma tarbimisharjumusi. Kõlab umbes nii, et uut mantlit muidugi ei osta, sest mul on juba mantel (ehk mul on eraldi teatrimantel ja töömantel ja vihmamantel ja suvemantel ja sügismantel ja seenemantel ja kevadmantel ja hommikumantel ja saunamantel, aga mis nendest ikka välja tuua, nende omamine on ju loomulik).

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimesed on siiski erinevad (ohooo, eksole) ja mis ühele tundub vajalik, see teisele mõttetu. Üks siin kirjutas, et ta nii kokkuhoidlik, 20 aastat üks villane mantel eriürituste tarvis. Kui ma vaene olin, siis mul oligi ÜKS (kaltsuka) mantel, mida pidin kandma iga päev ja igal üritusel ja iga lörtsise talveilmaga ja muidugi ma teatris vms üldse ei käinudki, sest polnud raha. Samamoodi üks paar saapaid jms, lisaks ka kodus oli ikka ainult üks pott ja üks pann, paar taldrikut, mitte hunnikute viisi kodumasinaid ja ma ei tea mida. Võimalik, et siin on ainult erandid koos, aga arvestades üldist ületarbimist, siis jääb küll mulje, et paljud alahindavad oma tarbimisharjumusi. Kõlab umbes nii, et uut mantlit muidugi ei osta, sest mul on juba mantel (ehk mul on eraldi teatrimantel ja töömantel ja vihmamantel ja suvemantel ja sügismantel ja seenemantel ja kevadmantel ja hommikumantel ja saunamantel, aga mis nendest ikka välja tuua, nende omamine on ju loomulik).

Ma olen see villase-mantli tädi.

Oled ülekohtune minu suhtes. Tõepoolest, mul on peale selle mantli veel mitu jopet ja mantlit. Saapaid ja teisi jalanõusid on ka mitu paari. Taldrikuid ja potte on ka rohkem kui üks. Aga….! Ma olen 50-aastane! Ma olen pereelu elanud üle 30 aasta. Oleks ikka ääretult imelik, kui mul selle 30 aasta jooksul ei ole mitte midagi hinge taha kogunenud. Ja suure perena ei tuleks kõne allagi, et mul oleks kodus tagasihoidlikult 1 taldrik, üks lusikas jne.

Ehk siis, mis ma tahan öelda – kõik need riided, mis mul on, on kogunenud pikkade aastate jooksul. Nagu ütlesin, mu esindusmantel on 20 aastat vana. Samamoodi on mul teised riided ja jalanõud aastaid, et mitte öelda aastakümneid vanad. Kui ma midagi ostan, siis täiesti teadlikult klassikalist ja kvaliteetset. Silmas pidades just seda, et konkreetset riidetükki sobib kanda nii täna kui ka 30 aasta pärast. Ehk siis eelistan ajatut ja vastupidavat. Mulle meeldib olla kokkuhoidlik. Aga, mida aeg edasi, seda enam mõtlen ma ka looduse hoidmise peale. Mulle meeldib oma riided “nulli” kanda, a la viskan sokid ära siis, kui auk tuleb sisse.

Uusi riideid ja jalanõusid ma täna põhimõtteliselt ei ostagi. Parimal juhul üks suurem ja kallim ost kord aastas. Viimasest ostust ongi vist aasta möödas. Ostsin eelmise aasta Kaubamaja suure ale ajal omale ühe pakase-ilma-jope.

Sinu kirjeldusest saan aru, et oled veel väga noor ja elad üksi. Ära haletse ennast. Kindlasti koguneb sulgi aja jooksul eluks vajalikke asju ning sa ei ela elu lõpuni ühe supipoti ja taldikuga.

Ei ole mõtet võrrelda sind ja mind, sest minu pereelu on kestnud väga kaua ning meie peres on 2 teenivat inimest. Sina oled veel väga noor, alles elluastuv ning teenid üksinda.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle meeldib oma riided “nulli” kanda, a la viskan sokid ära siis, kui auk tuleb sisse.

Mina olen ka muidu selline kokkuhoidlik. Ostan kallid asjad, mida kasutan kaua. Aga mina olen veel tublim, mina isegi parandan augud ära 🙂 Sokid viskan ära, kui on juba nii hõredad, et parandamisel pole mõtet. Ja enne siis viksin veel saapaid nendega ka. Ühe augu pärast ei viska asju ära. Samas ma muidugi ei arva, et oleksin mingi eeskujulik tarbija. Võin neid sokke ju paigata, aga samas ostan maasturi, mida tegelikult ka ei ole ju nii hädasti tarvis, lihtsalt mugav sõita. Tegelikult on see palju hullem raiskamine kui sokkide äraviskamine.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina tahaksin olla kokkuhoidlikum toidu osas. Vaatan tihti neid videosid youtubest, kus räägitakse, kuidas teha nädala-või kuu söögiasjade nimekiri ja need korraga ära osta. Tahaksin õppida ka nii planeerima menüüd, kuid see tundub hästi suur töö välja mõelda ja paika panna ja sellest ka kinni pidada.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled ülekohtune minu suhtes. Tõepoolest, mul on peale selle mantli veel mitu jopet ja mantlit. Saapaid ja teisi jalanõusid on ka mitu paari. Taldrikuid ja potte on ka rohkem kui üks. Aga….! Ma olen 50-aastane! Ma olen pereelu elanud üle 30 aasta. Oleks ikka ääretult imelik, kui mul selle 30 aasta jooksul ei ole mitte midagi hinge taha kogunenud. Ja suure perena ei tuleks kõne allagi, et mul oleks kodus tagasihoidlikult 1 taldrik, üks lusikas jne.

Just seda ma tahtsingi välja tuua, et kui inimesel on kodu asju täis, siis on lihtne uhkustada oma nn kokkuhoidlikkusega, et ei osta peaaegu mitte midagi. Tegelikult oled ju aastakümneid juba ostnud ja tarbinud. Ma usun, et need asjad, mis sinu jaoks tunduvad täiesti loomulikud, et need ju ikka on (lastega perel) olemas, pole mõnel teisel (vaesemal) lapsevanemal mõtteski, et võiks osta. Ühel on kodus 1000 asja, teisel on 200, aga mõlemad inimesed võivad väita, et nad on väga kokkuhoidlikud, sest neile tundub, et nad on.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle meeldib oma riided “nulli” kanda, a la viskan sokid ära siis, kui auk tuleb sisse.

Mina olen ka muidu selline kokkuhoidlik. Ostan kallid asjad, mida kasutan kaua. Aga mina olen veel tublim, mina isegi parandan augud ära 🙂 Sokid viskan ära, kui on juba nii hõredad, et parandamisel pole mõtet. Ja enne siis viksin veel saapaid nendega ka. Ühe augu pärast ei viska asju ära. Samas ma muidugi ei arva, et oleksin mingi eeskujulik tarbija. Võin neid sokke ju paigata, aga samas ostan maasturi, mida tegelikult ka ei ole ju nii hädasti tarvis, lihtsalt mugav sõita. Tegelikult on see palju hullem raiskamine kui sokkide äraviskamine.

Olen see, keda tsiteerid. Ma ei hakanud noori inimesi šokeerima, aga ka mina olen oma sokke, aga ka pesu nõelunud. Tõsi, viimastel aastatel olen siiski mugavamaks muutunud ja seda enam ei tee, sest kogemus näitab, et kui kuskilt otsast juba järele annab, siis sel asjal enam pikka iga ei ole.

Need, kes elanud nõukaajal, on ilmselt kõik kokku puutunud sukasilmade ülesvõtmisega. 😀 Sel ajal oli see täiesti normaalne.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et just väiksema sissetulekuga inimestel on suurem kalduvus mingi nimega riiete jm asjade omamiseks. Et see nagu tõstab ta väärtust nii enda kui ka muu maailma silmis.

Mina olen näinud sellist fenomeni, et vaesed inimesed tuuseldavad hullult kaltsukates, eriti mingitel 1-euro ja 50-sendi päevadel. Ja ostavad sealt kokku seljatäite viisi kaltse, mida nad tegelikult ei vaja, sest neid 1-euroseid hilpe on nagunii juba kõik kapid täis. See on selline psühholoogiline värk vist, et oi, ma sattusin poodi, kust ma saan osta lausa 10 asja! Ja homme jälle! Ma kohe täitsa saan neid kõiki endale lubada!

Sa oled kaltsukas müüja ja küsid palgatõendit ostjatelt või mille põhjal sa oma järeldusteni jõudnud oled?

Ma ka mõtlen millest selline järeldus. Ma ka olen kaltsukast kotitäiega tulnud välja. Mul 3 suurt poega, mees ja eakad vanemad. Nt kevadel ostsin kotitäie riideid maakodusse kandmiseks. Palaval suvel on nt hea olla sportrinnahoidja või spordipluusiga aiamaal, jahedaks suveõhtuks on kogu perel soojad vestid.jne. Ei hakka mina neid ostma uuelt või kaltsukast täishinnaga. Vaid ikka siis kui soodsalt saab. Või kasutuses olevad omadega läbi on.

Minu igakuine sissetulek on 1500+

Ahjaa, köögis on mul siiani kasutuses Opa potid mis ostsin iseseisva elu alguses, 27 aastat tagasi.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled ülekohtune minu suhtes. Tõepoolest, mul on peale selle mantli veel mitu jopet ja mantlit. Saapaid ja teisi jalanõusid on ka mitu paari. Taldrikuid ja potte on ka rohkem kui üks. Aga….! Ma olen 50-aastane! Ma olen pereelu elanud üle 30 aasta. Oleks ikka ääretult imelik, kui mul selle 30 aasta jooksul ei ole mitte midagi hinge taha kogunenud. Ja suure perena ei tuleks kõne allagi, et mul oleks kodus tagasihoidlikult 1 taldrik, üks lusikas jne.

Just seda ma tahtsingi välja tuua, et kui inimesel on kodu asju täis, siis on lihtne uhkustada oma nn kokkuhoidlikkusega, et ei osta peaaegu mitte midagi. Tegelikult oled ju aastakümneid juba ostnud ja tarbinud. Ma usun, et need asjad, mis sinu jaoks tunduvad täiesti loomulikud, et need ju ikka on (lastega perel) olemas, pole mõnel teisel (vaesemal) lapsevanemal mõtteski, et võiks osta. Ühel on kodus 1000 asja, teisel on 200, aga mõlemad inimesed võivad väita, et nad on väga kokkuhoidlikud, sest neile tundub, et nad on.

Oled põhjusetult solvunud meie (praeguste) erinevate võimaluste pärast. Me oleme erinevas vanuses ja erinevas eluetapis.

Minu iseseisva elu algus jääb taasiseseisvumise aegadesse. 80ndate lõpp-90ndate alguses olime me noore perena nii vaesed, et ilma liialdamata meil polnud meil rohkemaks raha kui leiva ostmiseks. Leiva peale ei olnud midagi panna. Mäletan, et kasvatasin aknalaual rohelist sibulat. Ja see oligi ainus leivakate. Õnneks saime kartuli ja mõned lihtsamad köögiviljad mehe vanemate käest, kes neid ise kasvatasid. Nendest siis kombineerisime erinevaid sööke.

Esimesed potid-pannid-taldrikud keegi andis meile. Tollal oli väga levinud ka välismaa humanitaarabi. Seda ei saanud küll tasuta, kuid suht soodsa hinnaga sai soetada eluks elementaarsed esemed. Mööblitükid olid äia-ämma ülejäänud kraam. Paljud asjad tulid kuidagi ise meie juurde. Esimestel aastatel oli vist väga vähe asju, mida saime ise, oma raha eest soetada. Mees teenist ja töötas üksinda. Emapalgast ei näinud keegi undki. Samas, mina tööle ka minna ei saanud, sest lapsed sai lasteaeda viia alates 3ndast eluaastast.

See, et mul nüüd 33 aasta jooksul on kogunenud mingeid asju, ei näita, et oleksin ületarbija ja uhkeldan kellegi ees. Nagu öeldud, siis on väga arvestatav hulk riideid ja jalanõusid, aga ka tarbeesemeid ja mööblitükke pärit väga vanast, aastatetagusest ajast. Kunagi minu vanemate antud väga lihtsad ja odavad taldrikud-tassid-supipotid on meil näiteks siiani kasutuses.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

On küll loogiline. Lihttööd tegeva inimese tööpanus on nii väike, et ta tõepoolest peabki virelema. Tema panus ühiskonnale ongi selline. Ta ei peaks saama kahte last, sest ta ei suudagi neid katta ega koolitada. Nii lihtne ongi

Ma saan aru küll, et see on provokatsioon, aga ütlen ikka sõna sekka.

Üldiselt on mingist sissetulekust ja staatusest alates inimese silmaring ja areng selline, mis laseb aru saada, et tema ei olegi maailma kõige tublim kõrghariduse omandanud inimene. Et on teisigi temasuguseid ja on ka teistsuguseid inimesi. Tarbetu üleolek näitab pigem seda, et areng on alles pooleli.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ka mõtlen millest selline järeldus. Ma ka olen kaltsukast kotitäiega tulnud välja. Mul 3 suurt poega, mees ja eakad vanemad. Nt kevadel ostsin kotitäie riideid maakodusse kandmiseks. Palaval suvel on nt hea olla sportrinnahoidja või spordipluusiga aiamaal, jahedaks suveõhtuks on kogu perel soojad vestid.jne. Ei hakka mina neid ostma uuelt või kaltsukast täishinnaga. Vaid ikka siis kui soodsalt saab. Või kasutuses olevad omadega läbi on. Minu igakuine sissetulek on 1500+

Sinust ju siis see tem räägibki ju. Sul on madal palk. Ja peadki kotitäite kaupa kaltsukariideid ostma.

+1
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ka mõtlen millest selline järeldus. Ma ka olen kaltsukast kotitäiega tulnud välja. Mul 3 suurt poega, mees ja eakad vanemad. Nt kevadel ostsin kotitäie riideid maakodusse kandmiseks. Palaval suvel on nt hea olla sportrinnahoidja või spordipluusiga aiamaal, jahedaks suveõhtuks on kogu perel soojad vestid.jne. Ei hakka mina neid ostma uuelt või kaltsukast täishinnaga. Vaid ikka siis kui soodsalt saab. Või kasutuses olevad omadega läbi on. Minu igakuine sissetulek on 1500+

Sinust ju siis see tem räägibki ju. Sul on madal palk. Ja peadki kotitäite kaupa kaltsukariideid ostma.

Peres on teine palgasaaja veel , veidi suurema sissetulekuga ja 1 ülalpeetav. Osa lapsi on juba oma elu peal. Ok tõesti me oleme vaesed madalapalgalised. Tänan et teavitasid. Tuleb supisappa minna.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled põhjusetult solvunud meie (praeguste) erinevate võimaluste pärast. Me oleme erinevas vanuses ja erinevas eluetapis. Minu iseseisva elu algus jääb taasiseseisvumise aegadesse. 80ndate lõpp-90ndate alguses olime me noore perena nii vaesed, et ilma liialdamata meil polnud meil rohkemaks raha kui leiva ostmiseks. Leiva peale ei olnud midagi panna. Mäletan, et kasvatasin aknalaual rohelist sibulat. Ja see oligi ainus leivakate. Õnneks saime kartuli ja mõned lihtsamad köögiviljad mehe vanemate käest, kes neid ise kasvatasid. Nendest siis kombineerisime erinevaid sööke. Esimesed potid-pannid-taldrikud keegi andis meile. Tollal oli väga levinud ka välismaa humanitaarabi. Seda ei saanud küll tasuta, kuid suht soodsa hinnaga sai soetada eluks elementaarsed esemed. Mööblitükid olid äia-ämma ülejäänud kraam. Paljud asjad tulid kuidagi ise meie juurde. Esimestel aastatel oli vist väga vähe asju, mida saime ise, oma raha eest soetada. Mees teenist ja töötas üksinda. Emapalgast ei näinud keegi undki. Samas, mina tööle ka minna ei saanud, sest lapsed sai lasteaeda viia alates 3ndast eluaastast. See, et mul nüüd 33 aasta jooksul on kogunenud mingeid asju, ei näita, et oleksin ületarbija ja uhkeldan kellegi ees. Nagu öeldud, siis on väga arvestatav hulk riideid ja jalanõusid, aga ka tarbeesemeid ja mööblitükke pärit väga vanast, aastatetagusest ajast. Kunagi minu vanemate antud väga lihtsad ja odavad taldrikud-tassid-supipotid on meil näiteks siiani kasutuses.

See on kõik tore, aga kas tõesti vaidled sellele vastu, et mõni enda sõnul kokkuhoidlik on enda maja asju täis kuhjanud ja teine ei ole? Võib-olla sina ei tarbi üle, aga sa ei saa ju ometi eeldada, et kõik teised enda sõnul kokkuhoidlikud ja vähe tarbivad (pere)inimesed tarbivad sinuga sama palju. Päris nii see ka ei ole, et lõpuks on kõigil kümme potti-panni vms, sest aja jooksul “koguneb”. Paljud sinuga sarnases pereolukorras ei näe vajadust või pole neil võimalik igasuguseid asju osta ja lihtsalt ei “kogune” neid asju aja jooksul.

Aga ega seda vaidlust saab vist lahendada ainult kahel viisil, kas lihtsalt lõpetades või oma pottide-pannide nimekirja esitades 😀

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on kõik tore, aga kas tõesti vaidled sellele vastu, et mõni enda sõnul kokkuhoidlik on enda maja asju täis kuhjanud ja teine ei ole? Võib-olla sina ei tarbi üle, aga sa ei saa ju ometi eeldada, et kõik teised enda sõnul kokkuhoidlikud ja vähe tarbivad (pere)inimesed tarbivad sinuga sama palju. Päris nii see ka ei ole, et lõpuks on kõigil kümme potti-panni vms, sest aja jooksul “koguneb”. Paljud sinuga sarnases pereolukorras ei näe vajadust või pole neil võimalik igasuguseid asju osta ja lihtsalt ei “kogune” neid asju aja jooksul. Aga ega seda vaidlust saab vist lahendada ainult kahel viisil, kas lihtsalt lõpetades või oma pottide-pannide nimekirja esitades 😀

Mina pean ületarbimiseks seda, kui su kodu on täis asju, mida sa reaalselt ei kasuta. Ja siis soetad asju muudkui veel lisaks. Kui asi on regulaarses tarbimises ja need asjad kasutatakse kuni nende elu lõpuni, siis ei ole see ületarbimine.

Mul on potte-panne tänaseks tõesti palju kogunenud. Aga! Need kõik on kasutuses. Teen kodus süüa iga päev ja mitu korda.

Nagu öeldud, siis esimesed asjad saime minu või mehe vanematelt. Mul on seni alles kaks 5-liitrist emaileeritud vene potti. Siiani on need täiesti töökorras ja kasutuses.

Lisaks on veel kolm 5-liitrist kaasaegset potti. Üks 8-liitrine kiirkeetja. Kaks 3-liitritst potti. Kaks 2-liitrist potti. Kaks 1,5-liitrist potti.

Mul on kolm 28 diameetriga panni. Üks neist on sügav haudepann. Kaks 24 diameetrist panni ja üks väike ühemuna pann.

Loetelu sai pikka ja uhke, kuid täiesti reaalselt on mul kõik need potid-pannid regulaarses kasutuses. Mul on suur pere. Ma teen väga sageli mitmeks päevaks ette ja mitu erinevat rooga. Väikses potis teeb keegi eilse supitirtsu soojaks. Paneb poti masinasse. Mõne tunni pärast tuleb järgmine töölt või koolist ja teeb ka supi soojaks. Järgmine pott läheb kasutusse jne.

Tundub uhkeldav, aga tegelikult ei ole!

Kui meie pereelu algas, siis oligi meil täpselt need kaks emaileeritud, veneaegset potti. Nii et minu iseseisev elu on ka alanud teoreetiliselt ühe potiga (teise arvestame siis mehe omaks).

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ka mõtlen millest selline järeldus. Ma ka olen kaltsukast kotitäiega tulnud välja. Mul 3 suurt poega, mees ja eakad vanemad. Nt kevadel ostsin kotitäie riideid maakodusse kandmiseks. Palaval suvel on nt hea olla sportrinnahoidja või spordipluusiga aiamaal, jahedaks suveõhtuks on kogu perel soojad vestid.jne. Ei hakka mina neid ostma uuelt või kaltsukast täishinnaga. Vaid ikka siis kui soodsalt saab. Või kasutuses olevad omadega läbi on. Minu igakuine sissetulek on 1500+

Sinust ju siis see tem räägibki ju. Sul on madal palk. Ja peadki kotitäite kaupa kaltsukariideid ostma.

Peres on teine palgasaaja veel , veidi suurema sissetulekuga ja 1 ülalpeetav. Osa lapsi on juba oma elu peal. Ok tõesti me oleme vaesed madalapalgalised. Tänan et teavitasid. Tuleb supisappa minna.

No vabandust. Kui sina teenid 1500+ ja teine palgasaaja ‘veidi rohkem’, siis jh, olete madalapalgalised. Ja mis ühest ülalpeetavast sa nüüd räägid, kui kaltsukatuuril käies loetled üles pool suguvõsa, kellele riideid osta? Miks need kaks mitteülalpeetavat poega ja mees ja eakad vanemad ise endale riideid ei osta? Päris poest ei osta terve suguvõsa mitte midagi, kui kotitäite kaupa tuleb kasutatud riideid osta.

+1
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu öeldud, siis esimesed asjad saime minu või mehe vanematelt. Mul on seni alles kaks 5-liitrist emaileeritud vene potti. Siiani on need täiesti töökorras ja kasutuses. Lisaks on veel kolm 5-liitrist kaasaegset potti. Üks 8-liitrine kiirkeetja. Kaks 3-liitritst potti. Kaks 2-liitrist potti. Kaks 1,5-liitrist potti. Mul on kolm 28 diameetriga panni. Üks neist on sügav haudepann. Kaks 24 diameetrist panni ja üks väike ühemuna pann.

Inimene viskas ju nalja, ei olnud mingit vajadust oma pottide ja pannide nimekirja siia esitama hakata. On ikka naljakaid inimesi olemas.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

No vabandust. Kui sina teenid 1500+ ja teine palgasaaja ‘veidi rohkem’, siis jh, olete madalapalgalised.

Ehk kui ta teenib 300 eurot rohkem, kui Eesti keskmine, siis on ta madalapalgaline? Palju sina teenid?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma teenin ametliku palgana 1400, lisaks iga kuu veel kahe erineva kõrvalprojekti pealt, kätte saan keskmiselt mingi 1600€ ja pean end madalapalgaliseks. Mul on koduloom ja laps, üksikema, lapse isa ei ole üldse pildil, ei panusta ei rahaliselt ega muul moel. Ja ma ei viitsi selle nimel ka võimelda. Ei ela üürikorteris, kodulaenu kulud on madalamad kui mistahes samaväärse korteri üürihinnad.

Ma säästan niimoodi, et mul on väikefirma, mille alt ma teen lisatööd. Iga kuu endale oma firmast palka ei maksa. Kui tekib suurem väljaminek, mida ei saa firma kuludesse panna (mööblit on sel aastal tulnud osta, remonti sai suvel tehtud), siis maksan endale. Firmas on mul palgal ka üks töötaja, poole kohaga, talle maksan iga kuu palka. Niikaugele pole veel jõudnud, et dividenditulust elada saaks, aga firma on ka suht algusjärgus alles.

Säästa? Mul ei ole otseselt mingeid säästusid. Ongi kogu raha firma arvel ja kui on vaja, siis lihtsalt sealt maksan endale lisaks. Põhitöökoha palk kulub kõik ära. Iga kuu kannan küll lapse arvele summa, sinna siis koguneb, kuu lõpus on lapse arvel alati rohkem raha kui mu enda põhikontol.

 

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina pean ületarbimiseks seda, kui su kodu on täis asju, mida sa reaalselt ei kasuta. Ja siis soetad asju muudkui veel lisaks. Kui asi on regulaarses tarbimises ja need asjad kasutatakse kuni nende elu lõpuni, siis ei ole see ületarbimine.

Alkohoolik ka tarbib alkoholi regulaarselt ja lõpuni ära, aga ikka nimetatakse seda ületarbimiseks. Ma ei ütleks, et alkoholism vms on täiesti teine teema, sest igasuguseid õnnelikuks eluks mitte nii vajalikke vajadusi saab igaüks meist endale välja mõelda ja siis selle baasil öelda, et ei tarbi üle.

Nagu öeldud, siis esimesed asjad saime minu või mehe vanematelt. Mul on seni alles kaks 5-liitrist emaileeritud vene potti. Siiani on need täiesti töökorras ja kasutuses. Lisaks on veel kolm 5-liitrist kaasaegset potti. Üks 8-liitrine kiirkeetja. Kaks 3-liitritst potti. Kaks 2-liitrist potti. Kaks 1,5-liitrist potti. Mul on kolm 28 diameetriga panni. Üks neist on sügav haudepann. Kaks 24 diameetrist panni ja üks väike ühemuna pann.

Aga midagi sellist ma mõtlesingi. Mina kasvasin 6-liikmelises peres ja meil oli umbes neli potti ja kaks panni, süüa tegime ka iga päev ja üldjuhul 2-3 korda päevas. Pole eluski selle peale tulnud, et neid potte ja panne oli meil vähe, ei tundnud pottidest-pannidest puudust, aga sinu jaoks oli meil neid väga vähe, nagu vaesed oleks olnud. Nii sina kui ka mina saame siin foorumis öelda, et ei tarbi üle, aga tegelikult on meie tarbimise erinevus ju lausa kolmekordne (ja kuna ma tõin näiteks oma 6-liikmelise nn päritolupere, siis väga ei usu, et meie perede vahe on ka kolmekordne). Potid on siinkohal lihtsalt näide, selline asi võib käia ka jalanõude, mantlite, vestide, autode ja mille iganes kohta. On kaks inimest, kes arvavad, et ei tarbi üle, aga tegelikult on nende tarbimise vahe mitmekordne (ja ma ei räägi siin sellistest äärmustest, et üks toidab 10-liikmelise pere ühe potiga ära vms).

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

No vabandust. Kui sina teenid 1500+ ja teine palgasaaja ‘veidi rohkem’, siis jh, olete madalapalgalised.

Ehk kui ta teenib 300 eurot rohkem, kui Eesti keskmine, siis on ta madalapalgaline? Palju sina teenid?

Perekoolis teenivad kõik käod vähemalt 3500 neto. Ma oma 2000 brutoga hoian enamasti moka maas.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perekoolis teenivad kõik käod vähemalt 3500 neto. Ma oma 2000 brutoga hoian enamasti moka maas.

Jaa, aga kui elatist vaja maksta, on miinimumpalk ja kisatakse, et ega suurem osa inimestest pole miljonärid, kes keskmist palka teenivad.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Palju neid potte siis normaalne oleks? Meid peres kaks, ja potte on kaks 5l, üks 3l, üks 2l ja kaks 1l potti. Kõik roostevabad ja kvaliteetsed, soetatud ca 25 aasta jooksul. Ära pole ühtegi visanud.

Kui kapiruumi oleks, soetaks paar juurde…

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kodunurga teema, palun ringi tõsta.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimene viskas ju nalja, ei olnud mingit vajadust oma pottide ja pannide nimekirja siia esitama hakata. On ikka naljakaid inimesi olemas.

Viskas nalja, et normaalne on, kui majapidamises on ainult üks pott? Ja seda olenemata pere suurusest ja pere vajadustest?

Üks pott on normaalne, kui inimene elab üksinda, äärmisel juhul “kaksinda”. Ja, kui kodus tavaliselt süüa ei tehta.

Inimene võrdleb võrreldamatuid olukordi. Ja seda püütigi talle selgeks teha. Aga tema solvub, et kellelgi on rohkem kui tal ja et kellegi elukorraldus on teistsugusem kui temal.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alkohoolik ka tarbib alkoholi regulaarselt ja lõpuni ära, aga ikka nimetatakse seda ületarbimiseks. Ma ei ütleks, et alkoholism vms on täiesti teine teema, sest igasuguseid õnnelikuks eluks mitte nii vajalikke vajadusi saab igaüks meist endale välja mõelda ja siis selle baasil öelda, et ei tarbi üle.

What?!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina pean ületarbimiseks seda, kui su kodu on täis asju, mida sa reaalselt ei kasuta. Ja siis soetad asju muudkui veel lisaks. Kui asi on regulaarses tarbimises ja need asjad kasutatakse kuni nende elu lõpuni, siis ei ole see ületarbimine.

Alkohoolik ka tarbib alkoholi regulaarselt ja lõpuni ära, aga ikka nimetatakse seda ületarbimiseks. Ma ei ütleks, et alkoholism vms on täiesti teine teema, sest igasuguseid õnnelikuks eluks mitte nii vajalikke vajadusi saab igaüks meist endale välja mõelda ja siis selle baasil öelda, et ei tarbi üle.

Nagu öeldud, siis esimesed asjad saime minu või mehe vanematelt. Mul on seni alles kaks 5-liitrist emaileeritud vene potti. Siiani on need täiesti töökorras ja kasutuses. Lisaks on veel kolm 5-liitrist kaasaegset potti. Üks 8-liitrine kiirkeetja. Kaks 3-liitritst potti. Kaks 2-liitrist potti. Kaks 1,5-liitrist potti. Mul on kolm 28 diameetriga panni. Üks neist on sügav haudepann. Kaks 24 diameetrist panni ja üks väike ühemuna pann.

Aga midagi sellist ma mõtlesingi. Mina kasvasin 6-liikmelises peres ja meil oli umbes neli potti ja kaks panni, süüa tegime ka iga päev ja üldjuhul 2-3 korda päevas. Pole eluski selle peale tulnud, et neid potte ja panne oli meil vähe, ei tundnud pottidest-pannidest puudust, aga sinu jaoks oli meil neid väga vähe, nagu vaesed oleks olnud. Nii sina kui ka mina saame siin foorumis öelda, et ei tarbi üle, aga tegelikult on meie tarbimise erinevus ju lausa kolmekordne (ja kuna ma tõin näiteks oma 6-liikmelise nn päritolupere, siis väga ei usu, et meie perede vahe on ka kolmekordne). Potid on siinkohal lihtsalt näide, selline asi võib käia ka jalanõude, mantlite, vestide, autode ja mille iganes kohta. On kaks inimest, kes arvavad, et ei tarbi üle, aga tegelikult on nende tarbimise vahe mitmekordne (ja ma ei räägi siin sellistest äärmustest, et üks toidab 10-liikmelise pere ühe potiga ära vms).

Jään enda juurde. Ületarbimine tähendab seda, kui ostad kuhjades omale asju, mida sa reaalselt ei vaja või ära ei suuda tarbida. Kui ma ostan omale viis potti, mida kasutan aastakümneid (minu Hackmanni/Fiskarsi potid on just nii kaua vastu pidanud ja paistab, et peavad veel kaua) ja ma kasutan neid igapäevaselt ning kasutan need kuni hetkeni, kui need muutuvad täiesti kasutuskõlbmatuks, siis see ei ole ületarbimine. Ületarbimine on see, kui ma ostan ja asi jääb seisma ja selle asemel, et juba olemasolevat kasutada ostan jälle uue. Vana jääb seisma või läheb prügikasti.

Ühel minu väga vanal Hackmanni potil on kõrvad ära kulunud (neil olid algul millegipärast plastmasssangadega potid). Viieliitrisel potil on sangad küljest ära kukkunud, aga pott on mul truult kasutuses edasi. Olen seda teatud olukordades ikka saanud kasutada.

Ületarbimise tähendus: “Maailmas ostetakse ja tarbitakse mitmesuguseid tooteid mõtlemata, kas neid ikka vaja on, mis asjadest edasi saab või mida need tervisega teha võivad. Rahvaarvu tõusuga suureneb tootmine, ühes sellega kasvab materiaalsuse tähendus ning see omakorda loob inimestele üha suuremaid ja paremaid võimalusi lubada asju, mida tegelikult vaja ei lähe“.

 

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võtan ka rikkurite ja pannikogujate vahel korra sõna.

Teenin netos u 1200 eurot ja oman u 20000 euro väärtuses aktsiaid. Nipp on selles, et ma ei ela 300000 euroses uusarenduses, vaid paneelikas ja mu eluasemekulud on koos laenuga talvel max 300 eurot.

Riided ostan NewYorkerist, kannan XS suurust ja seal on kõige parem valik. Introverdina väljas käimiseks raha ei kulu ja vahepealne lockdown oli nagu õnnistus.

Päris huvitav on lugeda, et inimesed, kes teenivad 1500+ kätte peavad ennast vaeseks. Ma leian, et mul on täitsa okei elu.

+2
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Võtan ka rikkurite ja pannikogujate vahel korra sõna.

Teenin netos u 1200 eurot ja oman u 20000 euro väärtuses aktsiaid. Nipp on selles, et ma ei ela 300000 euroses uusarenduses, vaid paneelikas ja mu eluasemekulud on koos laenuga talvel max 300 eurot.

Riided ostan NewYorkerist, kannan XS suurust ja seal on kõige parem valik. Introverdina väljas käimiseks raha ei kulu ja vahepealne lockdown oli nagu õnnistus.

Päris huvitav on lugeda, et inimesed, kes teenivad 1500+ kätte peavad ennast vaeseks. Ma leian, et mul on täitsa okei elu.

Minu arvates ei ole ilus kedagi nimetada sõnaga pannikoguja.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võtan ka rikkurite ja pannikogujate vahel korra sõna.

Teenin netos u 1200 eurot ja oman u 20000 euro väärtuses aktsiaid. Nipp on selles, et ma ei ela 300000 euroses uusarenduses, vaid paneelikas ja mu eluasemekulud on koos laenuga talvel max 300 eurot.

Riided ostan NewYorkerist, kannan XS suurust ja seal on kõige parem valik. Introverdina väljas käimiseks raha ei kulu ja vahepealne lockdown oli nagu õnnistus.

Päris huvitav on lugeda, et inimesed, kes teenivad 1500+ kätte peavad ennast vaeseks. Ma leian, et mul on täitsa okei elu.

Minu arvates ei ole ilus kedagi nimetada sõnaga pannikoguja.

Jah, minu arust ei pea mitme panni omamiseks rikas olema.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust see teema näitab hästi, et hinnangud asjade kogusele on nii subjektiivsed ja selge on ka see, et osad inimesed isegi ei taju, et nad tarbivad palju, sest neil on terve hunnik põhjendusi, miks on vaja tarbida oma panne või riideid või mida iganes. Kui keegi iitsatada julgeb, et äkki ikka võib-olla natuke nagu ehk on palju natuke võib-olla, siis see keegi on solvunud hull, kes nutab kodus panne taga. Pole võimalik, et on palju! Pole võimalik, et mina tarbin liiga palju! Mingid teised hullud kuskil tarbivad, aga mitte mina.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arvates ei ole ilus kedagi nimetada sõnaga pannikoguja.

Minu arust on päris naljakas. Kuigi ega enda arust pole muidugi ületarbija mitte keegi. Minu mees on suure jalaga ja tal on trauma teismeliseeast, kui ta ei saanud endale ühtki jalatsit osta. Käis mingite sõjaväesaabastega nr 47 ja need olidki tema ainsad jalatsid iga ilmaga ja sündmusega. Nüüd on siis igasuguseid jalatseid saada ja tal on ka raha neid osta. Ja tema ostab neid ikka väga palju kokku, terve kapp on täis. Ma olen rääkinud, et äkki mõned vanemad müüks eest maha, sest ruumi võtavad, minu ja laste jalatsid üldse enam kuskile ei mahu, meil on kõigil umbes 5-7 paari jalatseid. Lastel vähem kui mul, sest kui väikseks jäävad, müün kohe maha ja neid ei kogune niimoodi. Aga mehel on ikka mitukümmend, samas maha ei luba ühtki müüa, sest tal on neid kõiki VAJA.

+2
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 142 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Väikese palgaga palju iga kuu kõrvale saate raha panna