Mina elasin koos mehe, imiku ja väikelapsega väga kitsas elamises – saunas. Märksõna oli õu. Veetsime võimalkult palju aega õues. Kohe hommikul läksime õue ja õhtul enne magamaminekut tulime tuppa. Igasse nurgatagusesse (nt. lava all leiliruumis) sai teha väikelapsele rahulikult omaette mängimise koha. Magamispiirkonna eraldasime sirmiga. Mees vaatas köögi/elutoa laua taga kõrvaklappidega telekat siis kui mina sirmi taga lapsi magama panin. Kui lapsed olid haiged, siis veidi väsitas see kitsas elu küll. Mina hakkisin ainsa laua peal salatit, laps lõikas laua all kääridega paberit ja beebi kiikus laetalade küljes magada ja mees ehitas õues hilisööni maja. Eraldatust sai siis kui teised magasid või kui läksid õue jooksma.
Reeglid ka paika, söögiga ringi ei liigu, meisterdamise piirkond on üks ja kindel, väikelapsel oli trepi all oma kast kuhu ise pidi mänguasjad pärast mängu lõppu ära panema. Muidu väikeses elamises prügi kuhjub põrandal meeletult.
Iga nurgatagune tuleb kavalalt asjade paigutamiseks ära kasutada. Selleks, et klaustrofoobiat ei tekiks, tuleb väga osav paigutaja olla, et ei tunduks, nagu elad pakkide otsas ja keskpõrandale tekiks vaba hingamisruum.
Kui lapsel tekkisid vahepeal öised unepaanika hood, oli küll hull, kogu pere ärkas üles ja kannatas seni, kuni pisemal hoog üle läks. Õnneks palju see ei kordunud.
Erinevatest soovidest nii palju, et oma ego tuleb tahaplaanile jätta. Kui tahad olla kauem üleval kui teised, eraldud vaikselt nurgatagusesse, kuulad heli kõrvaklappidega ja kasutad kohtvalgust, mis kogu tuba ei valgusta ning kõnnid vaikselt – hiilides. Sama moodi hommikul esimesed ärkajad tegutsevad vaikselt. Väikelapse jonnimise ajal lihtsalt beebi ärkaski üles kui ta ei maganud õues vankris ja siis tuli ise end kõigepealt maha rahustada ja seejärel korda- mööda kummagi lapse rahustamisega tegeleda.
Inimesel ei ole tegelikult eraldumiseks muud vaja kui istuda seljaga teiste poole, kapuuts aitab ka, et teisi ei näeks ja paned kõrvaklapid pähe ja annad teada, et ärgu sind segatagu. Kui laps tahab eralduda, luba tal näiteks teki alla koopasse minna ja ära kiusa teda igasugu ülioluliste igapäevaelu küsimustega vaid lase olla. Selged reeglid paika, kuidas teada anda, et nüüd pool tundi paluks mitte mind tülitada ja teised aktsepteerivad seda. Kindlalt paika ka see aeg, mil tuleb ühistes tegevustes osaleda. Suurim stressitekitaja ja eralduse otsimise põhjus on ju see, et sa ei saa rahulikult oma mõtetega olla, kogu aeg keegi katkestab su puhkuse. Kui oled kogu aeg lapsevanema silme all, tekib tollel kiusatus pidevalt katkestada mõttelõng – mine vii prügi välja, aita õde, miks sa nii küürus istud jne. Kui ruumi on vähe, on, tuleb hingamisruumi tekitada ajaliste kokkulepetega.