Teema: Väikeste lastega üksikemad

Ma ei lahmi. Meie allikad on erinevad.

Statistikablogist (https://blog.stat.ee/tag/uksikvanemad/) võib lugeda järgmist: “2011. aasta rahvaloenduse järgi oli üksikvanema leibkondade osatähtsus 23%. Nii nagu 80 aastat tagasi oli ka aastal 2011 lastega üksikvanemate seas endiselt enam just naisi (91%).”

Meedias on öeldud: “Eurostati 2011. aastal avaldatud uuring näitas, et Euroopa Liidu 200 miljonist leibkonnast moodustasid 2009. aastal üksikemad 3,7 protsenti ja üksikisad 0,5 protsenti. Eestis olid need näitajad murettekitavamad. Kõigist Eesti leibkondadest 7 protsenti on üksikemaga leibkonnad ja 0,9 protsenti üksikisaga. Nende näitajatega oleme Euroopa Liidus eesrinnas.” (https://www.ohtuleht.ee/499187/karm-reaalsus-suur-osa-eesti-lapsi-kasvab-isata)

Ega “esirinnas” ei tähendagi “esimesel kohal” vaid pigem “üks eesmistest”. Aga olukord on masendav nii või naa, jääb vaid üle tänulik olla, et Eesti ses osas maailmas esimest kohta ei hoia.

Antud teema on igal juhul ülimalt kitsarinnaliselt ja ülekohtuselt sõnastatud. Moel, nagu umbes üks teatud poliitik seda teha võiks. Lastega üksikema pole suurem ohumärk kui lastega üksikisa. Viimaseid aga otsi tikutulega. Samuti võib tikutulega otsida naisi, kel pole elatisnõude osas mõnd kurbnaljakat lugu jutustada. Miskipärast muutuvad paljud eksnaised manipuleerijateks ja lapsed soovimatuteks just elatist sisse nõudes – siis, kui mehel “ei lubata elada oma elu”.

Võimalik, et läks lappama. Lihtsalt taolised üldistused ja stereotüübid ajavad mind kettasse.

OK, räägin siis ühe asjassepuutuvama loo: mees ja naine, koos juba aastaid, üks alla aastane laps juba olemas. Teatud hetkel lepivad nad kokku, et peale imetamise lõppu naine rasedusvastaseid vahendeid kasutama ei hakka, vaid antakse uuele lapsele kohe “roheline tuli”. Mees käib muide üle lahe tööl, kuid Eestis viibides tundub kõik korras. Siis jääb naine rasedaks, aga kui ta koju naasnud meest uudisega üllatab, teatab too hoopistükkis, et mõtles ümber. Et tal mõnda aega Soomes juba silmarõõm ja Eestis tahaks asjad üldse koomale tõmmata. Ja nii tõmmatigi naisel vaip lihtsalt jalge alt.

Nii, kummal osapoolel selles olukorras miskit kupli all loksub? Ja mispidi see naine ohumärk on?

Muide, jutustatud lugu pole väljamõeldis. Päriselus sellel naisel “vedas”, tal oli veel võimalus rasedus katkestada. Aga hing on tal kõige toimunu pärast senini katki.

Nii et näed, lugusid on igasuguseid. Ei tasu üldistada, et “küllap naine üritas suhet lappida”.

Ohumärk on sellise mõtteviisiga inimesed! Kas sul endal pole lapsi? Kas tead, et üks keerulisemaid aegu on paarisuhtes siis, kui on laps/lapsed väikesed. Suurem osa lahkuminekutest toimub just sel ajal paraku. Isegi muidu toimivad suhted võivad kiiresti hapuks minna. Paratamatult jääb naise tähelepanu mehele vähemaks, magamatus ja kurnatus teevad osapooled ärrituvamaks, kohustusi tekib juurde. Ka peres, kus tööd on võrdselt jagatud, tuleb ette pingeid. Mõni laps on keerulisem, kes ei maga, kel mõni haigus, samas võtab aega ka naise keha taastumine, vahel ka sünnitusjärgne depressioon jne. Tegureid ja olukordi on tuhandeid. Enamasti on ikka naised need, kes püüavad pereelu koos hoida, mõni mees ei jaksa oodata, mil see pingelisem ja ilmselt ka vähema seksiga aeg läbi saab, kõrvalsuhted ja väsimus lihtsad tekkima, oma ego on suurem kui pere vajadused. Vaesed naised pigem, kes seda koormat üksi veavad, keda on petetud, kes on pettuma pidanud. Te olete imetlusväärsed, kõik üksikvanemad! Inimene, kel pole lapsi või keerulisi aegu suhtes olnud, võib vaid sellist kohatut teemat püstitada. Armastust laste vastu ei saa millegagi võrrelda. Keegi ei taha lihtsalt sigida, meil kõigil on unistus armastusväärsest, koduhoidvast mehest ja ideaalsest perest, päris elus aga tihti nii välja ei kuku.

#3301604:

#3301508:

Olen nõus mitme eelkõnelejaga. Kui suhe on karidel, aga otsustatakse siiski veel laps teha, on mees täpselt sama rumal kui nainegi. Nii kõrini on sellest kontingendist, kes leiab, et ainult naised saavad lapsi. Meestel polevat sealjuures justnagu erilist rolli ega sõnaõigust. Puhas lollus! Lisaks, kulmu ei tohiks kergitama panna mitte naine, kes väikelapsega üksi jääb, vaid mees, kes käed taskus minema kõndida otsustab. Miks neist teemat ei tehta??

On muidugi mehel roll ja sõnaõigus lapse saamisel, kuid lõplik otsustaja on siiski naine.

Naisel on võimalik – UPS, JUHTUS – viisil rasestuda ja kui mees tegelikult last ei soovi, siis ei saa ta suurt midagi teha selleks, et see laps ei sünniks.

Päris palju on naisi, kes arvavad, et hoiavad lapsega meest kinni.

Temmasid meestest, kes läksid ja lapsest väljagi ei tee on siit piisavalt läbi jooksnud.

No just, ups, kahekümne esimesel sajandil. Pahatahtlik omavoliline ups. Mehel polegi midagi teha kui kott niimoodi pähe tõmmatakse. Naist käekõrvale võtta ja aborti tegema viia ju ei saa- naise keha, tema ise teab, mis teeb. Mees võtku aga naise lolluse eest vastutus.

#3302432:

No just, ups, kahekümne esimesel sajandil. Pahatahtlik omavoliline ups. Mehel polegi midagi teha kui kott niimoodi pähe tõmmatakse. Naist käekõrvale võtta ja aborti tegema viia ju ei saa- naise keha, tema ise teab, mis teeb. Mees võtku aga naise lolluse eest vastutus.

Mehel on võimalik teha nii mõndagi:
1. Ära hüppa voodisse naisega, keda sa ei usalda ega pole tundma õppinud. Kui see siiski juhtub, siis kasuta kindlasti kondoomi, mitte ära veereta raseduse vältimist naise kaela.
2. Normaalses tugevas suhtes ei tunne naine mingit vajadust mehele “kotti pähe tõmmata”. Nii et tööta selle nimel, et naine sind usaldada ja sinuga rääkida saaks. Ja räägi ise ka naisega.
3. Vast kõige olulisem punkt üldse! Kui juhtud olema mees, kes näeb naisi üksnes kui pahatahtlikke ja manipuleerivaid olendeid, siis ehk ei peakski nendega tegemist tegema. Hoia eemale, kuniks oled silmaringi avardanud ja küpsemaks saanud.

Ja loomulikult on vaid naisel õigus oma keha üle otsustada. Nagu sinul enda keha üle. Naine ei suuda rasestuda ilma mehe panuseta, seega on paratamatu, et osa vastutusest langeb mehele. Kust otsast see lollus on?

#3302497:

Mehel on võimalik teha nii mõndagi:
1. Ära hüppa voodisse naisega, keda sa ei usalda ega pole tundma õppinud. Kui see siiski juhtub, siis kasuta kindlasti kondoomi, mitte ära veereta raseduse vältimist naise kaela.
2. Normaalses tugevas suhtes ei tunne naine mingit vajadust mehele “kotti pähe tõmmata”. Nii et tööta selle nimel, et naine sind usaldada ja sinuga rääkida saaks. Ja räägi ise ka naisega.
3. Vast kõige olulisem punkt üldse! Kui juhtud olema mees, kes näeb naisi üksnes kui pahatahtlikke ja manipuleerivaid olendeid, siis ehk ei peakski nendega tegemist tegema. Hoia eemale, kuniks oled silmaringi avardanud ja küpsemaks saanud.

Puhas tagantjärele targutamine.

1) Mees usaldab naist. Kõik on läbi räägitud.
2) Mees on igati usaldusväärne ja kuulab naist ning hoopis naine ise tunneb, et varem või hiljem saab millegiga hakkama ning siis võib mees pettuda. Seega on vaja meest tugevamalt, näiteks kohusetundele rõhumisega, endaga siduda.
3) Kuni pahatahtliku või manipuleeriva teo avalikuks tulekuni pole põhjust naisi sellisena näha.

Lühidalt ikka sama jama – kui selgub, et on halb suhe, siis naine haaraku lapsed ja lasku jalga või visaku mees välja. Kui see halb suhe on aga naisele kasulik, siis mees olgu kohusetundlik ja kannatagu ära. Vähemalt ei peksa, eksole, võibolla.

#3302519:

Parem on, kui lapsi on nii palju, et ei naisel ega mehel pole võimalik ära minna ja teist poolt lastekarjaga üksi jätta. Siis on kummalgi poolel huvi ka pingutada.

Jep, ERITI vägivaldses suhtes. Milline rõõm jõhkarditele!

#3302526:

need kellel ikka 4+ last, naljalt jalga ei lase (ei ole aega ka armukestega sebida)

Just. Kui naine keppi ei taha, saab pasunasse ja küll annab. Kui mees palka naise kätte ei anna, saab taignarulliga ja küll annab. Idüll, ma ütlen.

#3302635:

Muidu, siin kirjutatakse praegu teistest asjadest, mitte koogivalmistamisest.

Millest siin siis praegu kirjutatakse?
Üks tola tahtis, et keegi teda ümber veenaks, sellest või?

Et kui mees paneb väikese lapse juurest minema, siin on 100% naine süüdi.
See ei pruugi ju nii olla, seetõttu polegi midagi jahuda.

#3302691:

Teemaalgataja tahtis, et talle kinnitataks, et tema on hea inglike, et mees, kes tema juurest jalga laskis, on 100% süüdi, sest mehed ju alati on ja kõik just ja ainult nõnda arvavadki, ja et kõik teised mehed tegelikult tahavad teda, sest ka nemad arvavad nõnda.

No näed, kui erinevad inimesed võivad olla ja erineva mätta otsast näha. :)-

Mina sain teemaalgatusest hoopis nii aru, et see on tehtud mehe poolt, kes sai mingi üksikema käest korvi ja nüüd poetab viinamari-hapu-pisara.
Aga ok, las olla.

Ka sina ei saa millestki aru, sest mind päästa pole võimalik, kuna ma ise olengi see sobivas eas, suurepärase iseloomu jne-ga mees.
Kes asub kedagi varsti päästma.

#3302940:

Kui sinu kolmas laps oli spiraali laps

No miks ta ei võinud pisike spiraal olla.
Oligi selline väike … Vedruke.

Mehed võiksid arvestada, et kui nad arvavad, et neil on õigus otsustada naise keha üle ehk teda aborti suunata (sundida) tegema, siis pole neil kindlasti midagi ka selle vastu, et naised neid vastu nende tahtmist kastreerivad.

Ehk see annab vaestele nii kergesti manipuleritavatele heausksetele meestele mõtteainet?

Mu tadi kahekymneaastane elukaaslane haigestus vahki paar kuud parast rasedusest teadasaamist. Laps ei olnud planeeritud, kuid siiski vaga oodatud.
Ta suri kahekymnekolmeselt, parast pikka ja rasket voitlust. Mu tadi on siiani vallaline, poeg on tanaseks juba tudeng.

Teemaalgataja postitus peegeldab selgelt Eestis levinud teiste pidevat arvustamist ning hukkamoistmist. Pole ime, et noored lahkuvad.