Teema: Vaimne petmine

Sellega saab väga liiale minna. No nt vaatad filmi, kus on seksikad mehed ja siis võtad selles ülesköetuna oma õllekõhuga kiilaspäise hurmuri kirglikku embusse, aga kui nüüd teda magatades mõtled nende seksikate meeste peale, siis oled vaimselt petnud. Mõne jaoks on seal vahe. Et kui mõtled temaga seksides Hollywoodi staaride peale, siis pole hullu, sest nad on nii kättesaamatud, aga kui naabrimehe peale, siis on jama majas. Ja kui jagad mingeid saladusi vastassoost inimesega või ajad romantiliste kalduvustega juttu või  kurdad vastassoost isikule  oma kurva pereelu üle. Juba otsesemalt on vaimne petmine muidugi kui flirdid ja  kui lähed vastassoost kaaslasega tantsima, peole, jalutama, restorani, aga oma mehele sellest ei räägi enne ja oma mehega neid asju enam ei tee. Mõni ütleb, et isegi kui masturbeerid kellestki teisest mõeldes, siis see on ka juba petmine, aga see on mu arust juba üledramatiseerimine kindlasti. Bi-del on muidugi eriti raske veel see teema, sest mõni sõber või sõbranna ju ikka on, kellele tahaks kurta vahel oma kurba pereelu, aga nendel oleks nagu ainult siis lähisugulased selleks turvaliseks ventiiliks, muidu võib selline vaimse petmise osas tundlik kaaslane kohe draama üles tõmmata.

Mina leian, et inimesel on oma vaimus (mõttes) õigus teha just seda, mida ta tahab. Kui ta suudab oma kujutlused ja reaalse elu lahus hoida ja üks teist negatiivselt mõjutama ei hakka, siis see pole kellegi teise asi.

#3842340:

Mina leian, et inimesel on oma vaimus (mõttes) õigus teha just seda, mida ta tahab. Kui ta suudab oma kujutlused ja reaalse elu lahus hoida ja üks teist negatiivselt mõjutama ei hakka, siis see pole kellegi teise asi.

Nõustun selle postitusega.

Pagan võtku, igapäevases elus on niigi palju stressi ja jamasid, kui peaks oma mõtteid ka kontrollima ning fantaasiaid piirama hakkama, siis läheks päris hulluks. Sümpaatsete inimeste märkamine ei ole mingi kuritegu. Kui mõtted jäävad oma pea piiresse, ametlik suhe ei kannata, silmarõõmu suunas ei pilluta märke ega tehta mingeid samme, siis probleem puudub.

#3842354:

Vaimne petmine seega – teha oma partneri kõrvalt kellegi teisega asju, mis käivad suhte juurde – pikad jutuajamised, unistamised, südamest-südamesse jutud,

Aga kui su oma mees lihtsalt jälestab pikki jutuajamisi, unistustest heietamist ja südamest-südamesse heietamist? On selline vaikne, praktiline inimene? Kas siis kellegi teiega, olgu see mees või naine ei või ilma seksuaalse alatoonita pikalt jutustada, unistustest vestelda jne?

Et kui oma mees pole eriline lobiseja, siis ainus variant saada lobiseda, on selleks mõni teine mees

Minu jaoks on teised naised-mehed mõlemad ebaseksuaalsed olendid. Lihtsalt jutt voolab mõne inimesega tunduvalt paremini ja kui oled selle hea jutukaaslase leidnud, siis on veider ta kõrvale jätta lihtsalt asjaolu pärast, et ta on mees. Käekottidest ma ei oska midagi rääkida. Samas mina olen selline introvert, kes enamasti ongi hea meelega üksi ja nokitseb oma asjade kallal. Ja siis paar korda aastas satun kusagil lõkke ääres pikalt poole hommikuni väga heade sõpradega (kellest mõni on naine, mõni mees) elust ja inimestest avameelselt (pahatahtlikkuseta) vestlema, vägagi usalduslikel teemadel. Samas oma meest ei sarja ma ei meestele ega naistele, sest see oleks täielik usalduse kuritarvitamine minu arvates.

Ma arvan, et pikk usalduslik jutuajamine muutub vaimseks petmiseks pigem siis, kui oma kaasale enam aega ei jäägi ja see “sõber” muutubki su elus tähtsamaks kui su kaasa.

#3842340:

Mina leian, et inimesel on oma vaimus (mõttes) õigus teha just seda, mida ta tahab. Kui ta suudab oma kujutlused ja reaalse elu lahus hoida ja üks teist negatiivselt mõjutama ei hakka, siis see pole kellegi teise asi.

jutt ongi vaimsest petmisest, sest ka füüsiliselt saab petta nii et teine ei saagi mitte kunagi teada ja kui ta ei saa, siis pole ka kellegi teise asi, eks?

#3842261:

Mis on teie jaoks vaimne petmine?

Kui inimene räägib teistest valet. Ehk siis oma juttudega moonutab juba toimunud sündmuste käigust rääkides ettekujutust, mis siis tegelikult toimus. Enesepettus on ka vaimne petmine, aga siis petetakse ennast.

#3842515:

Vaimne petmine on ka see, kui kaaslane minust halvasti kuskil räägib, mind mõnitab, halvustab, irvitab minu üle – sõprade, kolleegide, sugulaste ees, soost hoolimata. See on minu jaoks kõige hullem petmise vorm üldse. Teistest unistamine pole üldse mingi petmine, inimese mõtted on inimese omad.

Teistest unistamine ja ihaldamine, ehk vbl pole küll petmine aga samas näitab partneri suhtumist-Parema puudumisel lepin sinuga…

#3842574:

Minu jaoks on vaimne petmine see kui suhte mittefüüsiline pool (nt oma soovidest ja unistustest rääkimine, tulevikuplaanidest rääkimine, salasoovidest rääkimine jne) toimub kellegi teisega, mitte oma partneriga. … kui partneri asemel valitakse keegi teine siis minu jaoks on see vaimne petmine.

Aga mis siis, kui partnerit lihtsalt ei huvita tulevikuplaanidest või salasoovidest rääkimine, vaid see isegi ärritab teda? Muus mõttes tore inimene, aga vot see rääkimine… Aga kellegagi ju tahaks vahel.

#3842676:

Sa ei saanud ju enne juba pihta, aga proovib uuesti – siis seal *vahel* räägitaksegi oma partneriga eelkõige.

Ja mina jälle ütlesin, et kui rääkimine on partnerile ärritav, mida siis teha?! Ärritada või?! Või leiad kellegi teise? Partner peaks siis ju õnnelik olema, et teda sellega ei tüüdata.

#3842523:

Teistest unistamine ja ihaldamine, ehk vbl pole küll petmine aga samas näitab partneri suhtumist-Parema puudumisel lepin sinuga…

Ei nõustu. See näitab, et ihaldusväärsus võib küll aastatega muutuda, aga miski muu on sinus ikka nii hea, et ma ei lähe kuhugi, ei taha minna. Oluline on ju siiski plusside kogusumma – mitte keegi pole meist hea kõiges. Vähem ihaldusväärne, aga see-eest väga hea partner kõiges muus – sellise suhtumise tulevik on helge.

(Pikas) suhtes kellestki teisest fantaseerimine, isegi platooniline armumine – ei ole minu jaoks vaimne petmine.
Aga vaimne petmine on, kui eelistatakse kedagi teist oma kaaslasele.

#3842340:

Mina leian, et inimesel on oma vaimus (mõttes) õigus teha just seda, mida ta tahab. Kui ta suudab oma kujutlused ja reaalse elu lahus hoida ja üks teist negatiivselt mõjutama ei hakka, siis see pole kellegi teise asi.

Minu meelest mõtted pole sugugi vähem olulised. Mõtlemine on ka reaalne, juhitav ja inimese tahtele alluv tegevus. Mõtetest saab kõik, nii hea kui halb, alguse. Näiteks, kui inimene fantaseerib vabal ajal laste pilastamisest,  massimõrvadest või loomade piinamisest.  Oletame, et ta kunagi ei tee ühtegi neist  asjust, sest ta on ikkagi korralik inimene ja see on tema jaoks selline tore lõõgastav mõttemäng. Aga midagi see selle inimeses ju reaalselt muudab. Inimesel on vabadus mõelda, millest ja kellest  ta tahab, aga siis ei  maksa pärast  loota, et abielus pikemas perspektiivis midagi paremaks läheb, kui pooled mõtted tegelevad partneri petmisega. Ei ole olemas ju  kahte inimest- üks kes mõtleb mingeid mõtteid ja teine – see, kes tegutseb. See on ikka seesama inimene.

#3842739:

#3842523:

Teistest unistamine ja ihaldamine, ehk vbl pole küll petmine aga samas näitab partneri suhtumist-Parema puudumisel lepin sinuga…

Ei nõustu. See näitab, et ihaldusväärsus võib küll aastatega muutuda, aga miski muu on sinus ikka nii hea, et ma ei lähe kuhugi, ei taha minna. Oluline on ju siiski plusside kogusumma – mitte keegi pole meist hea kõiges. Vähem ihaldusväärne, aga see-eest väga hea partner kõiges muus – sellise suhtumise tulevik on helge.

Mitte, et miski sinus on nii hea, et ma ei lähe kuhugi, vaid pigem olen sinuga harjunud, meil on lapsed, ühine kodu ja tundub mõttetu seda lõhkuda, isegi kui tundeid enam pole.

Ma olen kogemustega platooniliselt armuja, eelmises suhtes juhtus seda umbes kord aastas, et tekkis uus silmarõõm. Meil polnud lapsi, aga olime abielus. Esimesed juhtumid olid sellised, kus silmarõõm ise ei saanud midagi aru, mina aktiivselt suhtlust ei otsinud, lihtsalt vaatasin eemalt. Aga iga järgmise korraga läks asi natuke kaugemale, tekkisid võimalused ka füüsiliseks petmiseks. Kui jõudsin ühe silmarõõmuga suudlemiseni, siis läksime ka abikaasaga lahku. Tagantjärele sain aru, et ma otsisingi selliseid asju, sest ma polnud oma suhtega rahul. Seega mina küll sellega nõus pole, et teiste ihaldamine oma peas ei puutu kuidagi olemasolevasse suhtesse, midagi see kindlasti näitab.

Kui ollakse teisesse armunud ning käitutakse selle ajel. Nt suheldakse pidevalt armumisobjektiga. Või siis tehakse mõttes teisega plaane, nt plaanitakse füüsilist petmist, unistatakse abielust vms. Või näiteks saadetakse armastuskiri noorepõlve armastusele. Minu jaoks kõik see kvalifitseerub vaimse petmise alla.