Mitte, et miski sinus on nii hea, et ma ei lähe kuhugi, vaid pigem olen sinuga harjunud, meil on lapsed, ühine kodu ja tundub mõttetu seda lõhkuda, isegi kui tundeid enam pole.
Aga see ju tähendabki, et miski on ikka hea selles suhtes. Kui suhe on halb, siis sa ei mõtle, et “ma ei taha lõhkuda”, vaid lähed esimesel võimalusel.
Seega mina küll sellega nõus pole, et teiste ihaldamine oma peas ei puutu kuidagi olemasolevasse suhtesse, midagi see kindlasti näitab.
Eks ta võib olla nii ja naa, võib tähendada rahulolematust mingi aspektiga (aga nagu öeldud, ideaalseid suhteid polegi, alati ollakse millegi suhtes rahulolematu), aga võib tähendada ka hoopis seda, et too ihaldaja ise pole kuigi püsiv tüüp ning vajab lihtsalt vaheldust.
Tagantjärele sain aru, et ma otsisingi selliseid asju, sest ma polnud oma suhtega rahul.
Tagantjärele leidsid sa omale lihtsalt vabanduse, miks suhte purustasid. Kes ei leiaks. Iga uus armumine tekitab ju tunde, et “huu, kuidas ma küll varem elasin, kuidas selle teisega olla sain”. Aga see läheb üldjuhul üle, kui end talitseda. See on ajukeemia, armumine, üks neuroose 🙂