Probleem on minu mehel.
Küsimus, kuhu pöörduda, kui inimene ei suuda oma emotsioone kontrollida ja kaotab ägestudes täielikult enda üle kontrolli?
Rahunedes on ta ka ise tunnistanud, et vajab abi, aga me ei tea, kust seda otsida. Kust alustada?
Kui ta ägestub või tekkib lahkarvamus, siis ta hakkab karjuma, ei suuda enam teisi kuulata (ka mitte seda kui palun tal rahuneda), edasi muutub asi füüsiliseks, olen saanud ise mehelt lööke, ta on lõhkunud kodus mööblit, kolmel korral meie auto aknaklaasi, siis olen juba mina seal maal, et enam ei suuda ja tahan minna alatiseks tema juurest minema, sellele järgneb temal mingi paanikahoog, mille alguses ta lubab end ära tappa, siis tal tekkivad hingamisraskused, valud rinnus, oleme käinud ka selle järgselt kahel korral kiirabis, kus ta olnud paar tundi tilguti all.
Selline siis see raevuhoo tsükkel.
Hiljem ta on õelnud, et mingil hetkel läheb tal slme ees täitsa mustaks ning ta ei anna enam endale aru, mida teeb.
Kusjuures kui tüli on alanud, siis füüsiliselt ta mul enam sellest väljuda ei lase. Kodus olles lukustab välisukse (elame kortermajas, mitte esimesel korrusel) või hoiab mind lihtsalt kinni vasu seina surutuna. Ja väljas olles tuleb ta lihtsat mulle järgi.
Nüüd peres ka väike laps ning sedasi see jätkuda enam ei saa.
Oskate soovitada, kuhu tuleks esimeseks pöörduda?
Teema: Vaimne tasakaalutus.
politseisse?
tõsiselt, võta ühendust naiste varjupaigaga. sa ei pea sinna elama minema, kuid nad oskavad nõu anda.
Su mees peaks psühhiaatri poole pöörduma, vajadusel minge koos. Raevuhooge ei saa mõistusega kontrollida, see vajab med. sekkumist. Aitad nii meest kui ennast (ja oma last).
Viharavi on täiesti olemas, aga mees peab seda ise tahtma läbida.
ja eelmisele – loomulikult saab raevuhooge kontrollida, kõik terved inimesed suudavad seda.
kas mees käitub samamoodi ka oma ülemusega, kui see talle mõne märkuse teeb? aga kolleegidega või politseinikuga?
kas ta töökohal loobib ka asju või peksab mööblit puruks?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kas mees käitub samamoodi ka oma ülemusega, kui see talle mõne märkuse teeb? aga kolleegidega või politseinikuga?
kas ta töökohal loobib ka asju või peksab mööblit puruks?
tahtsin ka seda küsida. juhul, kui vastus neile küsimustele on, et muude inimeste puhul ta kas talitseb ennast voi raevu ei lähe, siis teema-algataja peaks sellise juurest kiiresti sääred tegema, eriti nüüd kus on väike laps, kes veel enam pingeid suhtesse toob.
[/tsitaat]
loe raamatut \”miks nad seda teevad\”.
see on räige vägivald ju.
Alustage perearstist, tema kirjutab saatekirja psühhiaatrile. Sina ise võiks pöörduda samuti psühhiaatri poole eraldi, et selgitada välja kaassõltuvuse ja ohvri rolli sügavus ja ravi.
Väga tublid olete, muidugi kui mees ka ikka ise tahab sellele lahenduse leida.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Alustage perearstist, tema kirjutab saatekirja psühhiaatrile. Sina ise võiks pöörduda samuti psühhiaatri poole eraldi, et selgitada välja kaassõltuvuse ja ohvri rolli sügavus ja ravi.
Väga tublid olete, muidugi kui mees ka ikka ise tahab sellele lahenduse leida. [/tsitaat]
psühhiaatrile ei ole saatekirja vaja.
Meeste jaoks on enamjaolt raske naisterahvastele oma muret tunnistada. Ants Parktal on kogenud spetsialist kellel Tallinnas vastuvõtt ja kes selliste asjadega tegeleb, kontaktid leiad netist
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mu mehel on oma firma, seega tal ei ole ülemust ega kolleege. Tema klientidega suhtlen enamasti mina. Sõpradega tal eriti konflikte ei tekki, kuna nendega on ühised huvid ja ideed ning enamjaolt ollakse üksmeelel.
PS! Ta ei lähe kunagi endast välja, kui ta on joonud, ainult kainena.
Aga varasemas nooruses on tal olnud probleeme vanematega ja vendadega, samuti on kättpidi kokku mindud.
Mu mees tunnistab, et tal on probleem ja ta vajab abi, lihtsalt tahtsin nõu, kust alustada. Ise mõtlesme alustada perearstis, kuna elame väikeses linnas, kus kõiki eriarste polegi.
Antud juhul pole minu jaoks lahkuminek lahendus, kuna mitte ainult mina ei vaja abi, vaid me mõlemad vajame. Mu mees vajab sellest üle saamisel kellegi tuge ja peale minu pole tal paraku eriti kellegile loota.[/tsitaat]
Mõtle pigem oma lapse kui mehe peale. Sinu kirjeldatud situatsioonid on räigelt vägivaldsed.
ja mis siis kui ta sulle või lapsele kehalisi vigastusi tekitab sellises raevuhoos? siis ka oled valmis teda edasi aitama ja kannatama?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Probleem on minu mehel.
Küsimus, kuhu pöörduda, kui inimene ei suuda oma emotsioone kontrollida ja kaotab ägestudes täielikult enda üle kontrolli?
Rahunedes on ta ka ise tunnistanud, et vajab abi, aga me ei tea, kust seda otsida. Kust alustada?
Kui ta ägestub või tekkib lahkarvamus, siis ta hakkab karjuma, ei suuda enam teisi kuulata (ka mitte seda kui palun tal rahuneda), edasi muutub asi füüsiliseks, olen saanud ise mehelt lööke, ta on lõhkunud kodus mööblit, kolmel korral meie auto aknaklaasi, siis olen juba mina seal maal, et enam ei suuda ja tahan minna alatiseks tema juurest minema, sellele järgneb temal mingi paanikahoog, mille alguses ta lubab end ära tappa, siis tal tekkivad hingamisraskused, valud rinnus, oleme käinud ka selle järgselt kahel korral kiirabis, kus ta olnud paar tundi tilguti all.
Selline siis see raevuhoo tsükkel.
Hiljem ta on õelnud, et mingil hetkel läheb tal slme ees täitsa mustaks ning ta ei anna enam endale aru, mida teeb.
Kusjuures kui tüli on alanud, siis füüsiliselt ta mul enam sellest väljuda ei lase. Kodus olles lukustab välisukse (elame kortermajas, mitte esimesel korrusel) või hoiab mind lihtsalt kinni vasu seina surutuna. Ja väljas olles tuleb ta lihtsat mulle järgi.
Nüüd peres ka väike laps ning sedasi see jätkuda enam ei saa.
Oskate soovitada, kuhu tuleks esimeseks pöörduda?[/tsitaat]
Tema probleemiks on vägivaldsus mitte vaimne tasakaalutus. Vägivaldsus on otsus, see tuleneb harva psüühilistest häiretest. Võim, kontroll, privilegeeritus on need, mis panevad ta vaidluse vms arusaamatuse puhul nii käituma. Kui vaidlus või olukord ei lahene nii, nagu tema soovib, võtab ta õiguse füüsilise ja vaimse manipulatsiooniga kontroll endale haarata.
Kui tihti ta vihane on? Nagu aru saan, siis juhtub seda tihti. Ta on vihane sellepärast, et on vägivaldne mitte vägivaldus ei ole põhjustatud vihast(nagu su mees ütleb).
Sa jätad ilmselt palju rääkimata. Usun, et ta on ka igapäevases nn. rahulikus elus armukade, omandihimuline ja kontrolliv. Arvan, et selline elu, vb. vähe kergemas vormis, on teil koguaeg olnud. Ütlen ka seda, et sellise inimesega laps saada on suurim viga, mida sa teinud oled. Sest laps muudab sellise inimese veel hullemaks, kahjuks.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
