Teema: Vaimne tervis

#3154865:

mitte midagi ei saa aru. sa ostad kingitusi kokku ja siis tekib mingi “grupitüli”? Misasi see on? Kellega?

Kas su kingitusi ei taheta vastu võtta, ollakse tänamatu või milles on asi?

#3154890:

Ma palun ka täpsustada, misasi see grupitüli on ja kuidas tekib?

#3154900:

Kas sa elad nn lähedastega koos või nende territooriumil? Nende korteris, majas? Jube segane tekst tõesti, mitte midagi ei saa aru. Mis pere see on – päritolupere – isa, ema, õed, vennad? Õel sünnib laps ja sa ostad talle asju kokku, kuigi õde sind blokib ja tõrjub?

grupitüli tuli ühises chatis, tekkis sellest, et minult küsiti küsimus ja edasi kommenteeriti üleoleval toonil. Kuna inimene ei öelnud koheselt, et mina sain valesti aru vms siis järelikult nii nagu öeldi seda ka mõeldi. Kui end edasi kaitsesin kraabiti igasugu muid teemasi üles, mis mulle näkku visati, sh ka muid isiklikke teemasid. Seda tõenäoliselt sellest, et ühel oli piinlik, et nüüd mina tola nii avalikult enda eest seisin ja tema ebaõiglusele selgelt viitasin. Minupoolsetele vastuväidetele ja näidetele pöörati need millekski muuks ja mina olin see paha inimene.
Hing sai täis ja ladusin kõik välja ja nüüd ollakse solvunud minu peale. No umbes nagu, et lööd teist inimest ja siis solvud, kui saad laksu vastu.

Teine tüli tuli ühest pildist, mis saatsin, ka sellele lisati mingi tekst juurde asjadest, mis tegelikult polnud nii. Peale seda eemaldusin sellest grupichatist. Tegu oli ühe õe-vennaga, kes pole minu suhtes erapooletu ja minuga suhtlemisel olenevalt teemast on kas ninnunännu või nt perekondlikel teemadel rääkides minu suhtes alati üleolev või järgib seda, mida teine ütleb. Samas vist nagu on kade vms sest eluviisi ja eriala valis täpselt selle, mida mina tegin ja millest huvitusin ja nüüd nagu üritab kuidagi etem või parem olla.
Kunagi pakkusin, et võin läbi astuda, kuna pole aastaid näinud, siis öeldi, et arvad et siia oodatud oled või. Ja hiljem kui ühises lapsepõlvekodus asju sorteerisin, siis oli nõus, et läbi tuleksin kuna siis ma oleks ta kola kaasa võtnud. Huvid on ainult siis kui omakasud sees.
Teisega on minevikus suured jamad olnud, on mulle käkki keeratud nii, et oleks ma asja ametlikuks teinud siis ütleme nii, et oleks ta karjäärile nii mõjunud, et poleks teatud töökohti saanud. See on jah õde, asju hakkasin ostma enne tüli, ja ostsin hunniku ka peale tüli. Ise ka ei tea miks. Blokkimine ja tõrjumine ei ole selline, nagu sa vist aru saad. Ta üritab ühest küljest läbi saada ja ka peresuhteid nö lappida aga samas ise oma tegudest ta ei saa aru ega vabanda ega midagi, samas räägib selliselt vastikult, üleolevalt, samas saadab jõuluks ja sünnaks pakke. Nüüd uurisin ja ikka on nõus valima asju mida ta tahab ja pakkus koos sööma minemist. Minu jaoks segadusttekitav kogu see asi, et nagu tahab läbi saada ja siis samas teinekord on nii üleolev. Minevikus kui juba peresuhtes oma arvamust avaldasin, siis tambiti mind maha ja süüdistati nii üht kui teist ning 5 aastat hiljem tuli ise mu juurde täpselt sama jutuga, nagu oleks midagi täiesti uut. Et kui tema suust see tuli siis oli ok, kui mina rääkisin ammu, siis oli paha. Isegi tunnistada ei suuda, et sorry sain aru mida tookord mõtlesid ja sul oli õigus. No nii raske on see nende jaoks. Kunagi väljendasin oma ettekujutust, et kui saan lapse siis pere suhtes oli mul plaan. Ja siis tambiti see maha, et olen imelik jne, nüüd saab ise lapse ja teeb ise täpselt nii nagu mul plaan oli.
Omavahel on nad tiim aga mind tõrjuvad, nt minu arvamust, mõtteid ja suhtumist. Need kaks on ainsad, kes omavahel läbi saavad. Üksteisest nad kunagi erimeelel pole ja teinekord üks ootab ja vaatab, mis teine ütleb ja siis õigustab takka. Olen nagu mingi pere outsaider. Minu jaoks on segadusttekitav, et ühest küljest väidetavalt tahetakse suhteid parandada, aga samas tõrjutakse kõike minuga seonduvat ja ollakse ilmselgelt erapooletu. Ma ju saan aru, nt kui midagi perega seoses kirjutan chatti siis mõlemad näevad ja siis on tükk aega vaikus ja hiljem tuleb pikk ja üleolev tekst ühelt ja/või teiselt poolt. Kui muudel teemadel juttu on ja kohe vastatakse, siis see nii pole. Kui pikk vaikus on siis ma tean et mind klatsitakse taga, seda on ju näha. Ainult siis on rahu majas kui kõhu või tiramisu piltidele kaasa kiita. Esimeses grupitülis ladusingi kõik välja, et umbes kas ise ei väsi oma käitumisest ära ja ise ei saa aru, et see on selgelt ja kaugele näha.

Ei ela lähedastega koos, see on nö lapsepõlvekodu, üks nendest. Mu asjad on siin. Pole vahet kas see on maja või korter jne, ütleme nii, et vanemal poleks seda ilma lasteta ja on muud põhjused miks mul siin idee järgi oleks õigus peatuda. Üldjuhul ma siin enam ei viibi kuna siis hakkab vaimne terror ja muud jamad.