Teema: Vaimse tervise häire rikub töö võimalusi

Skisofreeniat ja depressiooni ikka ühte patta ei paneks, eksole.

Kuidas on omavahel seotud töö otsimine ja relvaluba?

#3517308:

Skisofreeniat ja depressiooni ikka ühte patta ei paneks, eksole.

Kuidas on omavahel seotud töö otsimine ja relvaluba?

Tahab politseinikuks hakata? Või sõjaväelaseks?

Lenduriks võib-olla suitsiidseid ei lasta. Aga depressioon on väga üldine ja levinud diagnoos tänapäeval. Samas on osa depressiivsetest inimestest suitsiidsed.

Piloodiks, kaitseväelaseks, politseinikuks jne

#3517345:

#3517339:

Need, kes ei viitsi, ei näegi haiguslugu. Need, kes näevad, viitsivad, peavad viitsima.

Maxima meeskond vaatab, kas sa depressiooni pole põdenud?

Vaevalt.

Teema ilmselt ei olnud lennujuhi või -piloodi tehtud.

Ma ju ütlesingi, et igaüks ei näegi. Ja need, kes näevad, küll need ka viitsivad.
Ma ei tee meelevaldseid järeldusi küsijate tausta kohta, vaid vastan küsimusele.

#3517356:

Piloodiks, kaitseväelaseks, politseinikuks jne

Lugesin valesti, et “piloodiks, kaitseväelaseks, poliitikuks..” ja jäin mõtlema, et poliitikuks saamise juures on vaimsed häired a’la nartsissistlik isiksushäire, psühhopaatia, sotsiopaatia, vaimne vägivaldsus, empaatiapuudulikkus jms pigem plussiks kui miinuseks. 😀

Sinu digiloos ükski tööandja ilma sinu teadmata päringuid teha ei saa. Pigem saavad tööandjad nõuda tervisetõendit, mille väljastab perearst, kes sinu digilugu näeb. Ka on võimalik digiloos osad haiguslood kinniseks muuta, kuigi seda ei soovitata, sest määratud diagnoose ja ravimeid, mida pidevalt kasutatakse on teistel tervishoidutöötajatel vaja teada, et vältida ravimite halba koostoimet.
Pigem sõltub sinu enda suutlikusest haigusega koos elada ja töötada. Kui on pikad depressiivsed perioodid, siis tõepoolest on järjepidev töötamine välistatud või peab tööandja väga vastutulelik olema. Kui depressioon on kergem ja seda saab ravimitega kontrolli all hoida, siis saab küll osalise või täisajaga tööd teha.
Kui haigus on krooniline ja mõjutab töövõimet, siis peaksid laskma oma töövõimet hinnata ja vajadusel toetust taotlema.

#3517898:

Sinu digilugu ja diagnoose ei näe ükski tööandja. Mõnel üksikul ametikohal tehakse tervisekontroll (sh psühholoogiline) ja antakse spetsialistide poolt hinnang tervisele. Ainult sinu nõusolekul võivad vajadusel ka digilugu vaadata. Aga neid ameteid tõesti väga vähe, nt piloot.

ei ole üldse vähe – töötervishoiuarsti juurde saadetakse kontrolli siiski enamik töötajaid ja TTHarstil on juurdepääs digiloole. TTH arsti juurde saadetakse sundasendis töötajad (tehastes liinitöötajad jms), kuvariga töötajad (=kontoritöötajad jms) jne. ma ütleks, et neid, keda ei saadeta, on tõesti väga vähe. see, kui tööandja jätab seaduse täitmata ja inimesed tervisekontrolli saatmata, on iseasi

#3518100:

#3518078:

#3517898:

Sinu digilugu ja diagnoose ei näe ükski tööandja. Mõnel üksikul ametikohal tehakse tervisekontroll (sh psühholoogiline) ja antakse spetsialistide poolt hinnang tervisele. Ainult sinu nõusolekul võivad vajadusel ka digilugu vaadata. Aga neid ameteid tõesti väga vähe, nt piloot.

ei ole üldse vähe – töötervishoiuarsti juurde saadetakse kontrolli siiski enamik töötajaid ja TTHarstil on juurdepääs digiloole. TTH arsti juurde saadetakse sundasendis töötajad (tehastes liinitöötajad jms), kuvariga töötajad (=kontoritöötajad jms) jne. ma ütleks, et neid, keda ei saadeta, on tõesti väga vähe. see, kui tööandja jätab seaduse täitmata ja inimesed tervisekontrolli saatmata, on iseasi

Üldjuhul siiski see tervisekontroll mineviku vaimseid probleeme ei hõlma, tervisekontrolli ei tehta enne tööle saamist, vaid töötamise ajal, samuti ei teki ligipääsu neile andmetele tööandjal.

On väga vähe ametikohti, kus väga põhjalik (sh vaimset tervist hõlmav) tervisekontroll tehakse enne tööleasumist ning probleemide korral (sh minevikus) tööle ei võeta.

minu vastus oli tsiteeritud kommentaarile, eriti selle lausele “Mõnel üksikul ametikohal tehakse tervisekontroll (sh psühholoogiline)”

Töötervishoiu kontroll on ikka hoopis midagi muud. Ja selle eesmärk on pigem töötajate tervise kaardistamine sel eesmärgil, et näiteks töötajate tervise kulgu kaardistada töötamise ajal. Näiteks on võmalik küsida prillikompensatsiooni kui töötamise ajal on silmanägemine muutunud ja peab prillid ostma.

Tööandja saab selle pealt vaadata, missuguseid sportimise võimalusi pakkuda jms, aga ega ükski ülemus ei viitsi individuaalselt kõiki töötajaid läbi vaadata. Näeb, et oioi inimesed on aastaga paksemaks läinud, peaks vist hakkama jõulisemalt neid liikuma suunama. Aga mõni ei tee nende andmetega üldse midagi.

#3519057:

#3518733:

#3518666:

minu vastus oli tsiteeritud kommentaarile, eriti selle lausele “Mõnel üksikul ametikohal tehakse tervisekontroll (sh psühholoogiline)”

Jutt on tervisekontrollist ENNE töölevõtmist, mitte töötervishoiust.

Jah, tegelikult on tõesti neid ameteid, kus töötamise eeldus on teatud tervisekontroll, rohkem – õpetajad sealhulgas, kuid siin teemas on juttu vaimsest tervisest.

tervisekontroll tehakse esimese 4 kuu jooksul ja kui TTHarst leiab, et töö on vastunäidustatud, siis kaotab inimene selle äsjaleitud töö ka siis, kui tema amet ei eelda tervisekontrolli enne tööleasumist.

tervisekontroll tuleb teha enne töölevõtmist kõikidele, kes töötavad öösel, kes puutuvad kokku bioloogiliste või kantserogeensete või mutageensete ohutegurite, plii või asbestiga.

öösiti töötavad nt meditsiiniasutused, päästjad, politseinikud, turvatöötajad, meelelahutusasutuste töötajad jne. kantserogeenidega puutuvad kokku paljude tootmisettevõtete töötajad. plii või asbestiga ehitussektor. seega neid, kellele peaks kontrolli tegema enne tööleasumist, on palju. kas seda ka reaalsuses tehakse, sõltub tööandjast, kuid seaduse järgi peaks.

TTHarsti kontroll peab sisaldama ka psühhsotsiaalsete ohutegurite hindamist, sest see on osa riskianalüüsist sõltumata ettevõtte tegevusvaldkonnast, ning töökohta, kus neid pole, ei ole olemas.

Töötervishoiu kontrolli eesmärk on siiski täiesti teine. TTH kontrolli käigus hinnatakse seda, kas töökoht sobib töötajale ega ohusta tema tervist. Teema on sellest, kas kontrollitakse töötaja sobivust töökohale. Seal on oluline vahe.

Samasse psühhiaatriakliinikusse, kus oled ravil, tööle ei pruugi saada (ilmselt ükskõik mis ametisse). Reaalsus on, et andmed on nähtavad ka ülemustele ja seda võidakse kasutada sinu vastu, kuigi see pole seaduslik. Konkureerivasse asutusse tööle saamisel ei tohiks ametlikult takistusi olla, kui just kuulujutud ette ei jõua 😛

Igal juhul peab enne kandideerimist juba olema tööotsijale teada, millised asjaolud töölevõtmise välistavad ning millistest allikatest sellekohast infot kontrollitakse (nt mõnedes ametites päring karistusregistrisse).
Ilma kandidaadi teadmise ja nõusolekuta ei või mingeid delikaatseid isikuandmeid (sh terviseseisund) tema kohta koguda ega ka valiku tegemiseks kasutada.

#3529222:

Lennunduses on neid ametikohti tegelikult rohkem kui vaid piloot, kus ka vaid depressiooni diagnoos ning antidepressantide tarvitamine välistab tööle asumise.

See tegelane, kes lennukiga mäkke põrutas, oli ju omadega täitsa sassis. Pead ei anna, aga ta ju käis arsti juures, oli diagnoosiga ja sõi rohtusid?