Esileht Erivajadustega laps Vaimustus lampidest

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Vaimustus lampidest

Postitas:
Kägu

Olen 3-aastase autistlike joontega poisi ema (diagnoosi pole, aga mida aeg edasi, seda rohkem tema eripärad esile tulevad). Kas kellelgi siin on kogemust väga tugevalt väljendunud spetsiifiliste huvidega, ja kuidas neile reageerida? Näiteks minu lapsele kohutavalt meeldivad lambid (nende vaatamine, sisse ja välja lülitamine), ja seda juba pikemat aega. Kui õues käime, siis ta justkui märkabki ainult lampe – tema jutt on ainult lampidest (kas põleb või on rikkis, kas on valge või kollane, jne). Võin ta käest küsida, mis värvi auto just mööda sõitis, ja ta vastab mulle “see lamp on kustu pandud”. Siseruumides sama lugu – poes on kohustuslik peatus külmikute juures, kus saab lampe vaadelda, kodus on pidevalt vaja lampe põlema ja kustu panna.

Kuidas on õige sellele huvile reageerida? Kas rääkida temaga neist lampidest, või pigem ignoreerida kogu juttu, et sellele mitte liiga suurt tähtsust omistada. Tahaks ju, et ta muud ka enda ümber märkaks kui neid neetud lampe.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mida ma just lugesin?

0
-28
Please wait...

Postitas:
Kägu

Autitsliku lapse puhul ei saa sa teda tema erihuvist niisama lihtsalt välja ja ma pole kindel, et see vajalik ongi. Võimalik, et aja möödudes kaob huvi lampide vastu, aga siis leiab ta mingi muu asja, millele keskenduda.
Seda lambihuvi saaks hoopis kasvatuslikel eesmärkidel ära kasutada. Seda saaks kasutada n.ö. preemiana. Ma kujutan ette, et su poeg oleks nõus tema jaoks ükskõik kui ebameeldivat asja tegema/taluma( mingit uut söögiasja proovima, arsti juurde minema vms), kui sa ta pärast lambipoodi lubad viia 🙂

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas need arvatavad jooned väljenduvadki spetsiifilistes huvides ja ümberlülitumise raskuses või veel milleski? Kui ainult või peamiselt, siis soovitaksin seda ära kasutada, st laiendada vastavalt sellele, mida ise pead vajalikuks õpetada või arendada. Lülitite klõpsimine muidugi ei peaks pidevaks meelelahutuseks saama, st sellist stimmimisse “ära kadumist” ei peaks soosima. Kindlasti ei muuda last sotsiaalselt osavamaks see, kui tema juttu eirata.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu autistlikule poisile meeldisid ka lambid, lülitid.

3 aastaselt ta veel ei rääkinud aga talle meeldivad ka hirmsasti autod, mis on poiste suhtes ju tavapärane.

Minu arust ei pea erihuvisid salgama vaid last toetama, et ta võimalikult palju õpib, ja miks mitte lampidega kui see talle meeldib.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soovitan kuulata Tallinn harjumaa autismi ühingu lehelt veebi seminari

https://drive.google.com/file/d/1PdJ0CD3vnR2zfNwxEn0n0oONfub1Yva-/view?usp=sharing

Väga hea lektor ja selgitab paljutki, autismi eripäradest, ka sellest teemast.

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

viska prügikasti

 

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti tavaline autisti puhul.

Sul on erivajadustega laps, kas tal on koht tema jaoks parimas lasteaias. Kas teenuseid oled uurinud, eripedagoog, tegevusterapeut.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda erihuvi tuleb ära kasutada muude asjade õpetamiseks, sellega siduda muid tegevusi. Näiteks tahad harjutada loendamist, siis panete lampe põlema ja loendate neid koos, autode puhul võid ju ka suunata vaatama, mitu tuld tal on, kus need on, millised need on, neid võrrelda jms. Saate lampe uurida (nt lahti võtta, pirni vahetada, seina panna), mängudes kasutada. Lülitite pidevalt sisse-välja klõpsimist siiski ei soosiks, suunaks tähelepanu sellelt eemale kohe, kui seda teeb.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu lapsel on ka erihuvid, milleks on numbrid ja asjade kinni-lahti tegemine (võib ka kahte klotsi üksteise taha liigutada ja ise ütleb kinni või lahti). Ma kasutan talle kõige muu õpetamiseks ja endaga mängima saamiseks neid huvisid, sest muul juhul ta lihtsalt üksinda tegeleks oma üksluise tegevusega. Samas lasen tal ka üksinda numbreid lugeda ja kinni-lahti asju teha, et ei näe mõtet seda takistada.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänud kõigile, kes vastasid. Meil on varsti tulemas kohtumine last jälgiva neuroloogi ja psühholoogiga (jäime beebieast jälgimisele, kuna puudus silmkontakt), kes viimati nägid teda aasta tagasi. Toona olidki ainsaks mureks piiratud huvid, muidu läks meil päris kenasti. Tänaseks on minu meelest suurimaks mureks seesama piiratud huvidering (tavaliste mänguasjadega ei oska nagu midagi peale hakata, ja ei huvitu nendest, kui neil mingeid tulesid küljes pole või need ei tee lärmi), kajakõne (kordab palju järgi, lasteaias väga kiidetakse tema kõnet, kuigi tunnistatakse, et see kordamine ei ole väga tavapärane), ja vähene huvi/empaatia teiste laste suhtes. Kui seni on psühholoog rõhutanud, et enne kolmeseks saamist diagnoosi ei panda, siis nüüd loodaks asjalikumat suhtumist. Sest abi oleks nagu vaja. Kuigi toona anti mõista, et niimoodi “väikestviisi” autistlike joontega võib vabalt ka diagnoosi joone alla jääda.

Olen ise ka püüdnud seda lampide teemat edasi arendada ja laiendada, aga mõtted saavad otsa. Tänud ideede eest!

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu lapsel on ka mingid kinnismõtted. Ajal, kui hakkasid sõitma oranžid rongid, käis ta neid ronge vahtimas ja alati, kui juhtusime autoga rongitee tõkkepuu taha jääma, siis läks ta väga elevile ja võis lõputult sellest jahvatada

Praegu on laps juba täiskasvanu. Aga iga kord, kui juhtub tänaval vene autot nägema, siis hüüab nagu väike laps: minu lemmikauto! minu lemmikauto! Ja niimoodi iga kord. Olen palunud lõpetada selle korrutamine, sest me issiga oleme sellest juba miljon kordi teavitatud, et see on tema lemmikauto.

Mina ei ole pidanud vajalikuks tema erihuvi kuidagi edasi utsitada. Pigem olen tüdinenud sellest korrutamisest. Seda enam, et on näha, et tema jaoks erihuvi sellega piirnebki, et saab neid autosid linnaliikluses mõnikord näha. Ei ole tal huvi, mis kapoti all on või kuidas seda näiteks parandada vmt.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Diagnoosi saamisel on vanem see, kelle arvamusest tegelikult kõige rohkem kõik sõltub. Kui tahad oma lapsele teenuseid, siis tuleb need välja võidelda lihtsalt. Ära lepi sellega, et diagnoosi ei taheta anda, vanemal on tegelikult ka diagnoosi panemisel natuke valikuid, seda tasub arvestada. Palju rohkem lapsi saaksid palju rohkem abi, kui vaid vanemad võitleksid oma laste õiguste eest.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kas lisaks pilkkontakti puudumisele märkasid varakult veel midagi?

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja- kus linnas elad ja mis abi loodad tänu diagnoosile saada? Lihtsalt kõiki teraapiaid ja ka nt lasteaia erirühma saab ilma igasuguse diagnoositagi kui lapsel autistlikud jooned.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kas lisaks pilkkontakti puudumisele märkasid varakult veel midagi?

Minu kunagist postitust võib lugeda siin: https://foorum.perekool.ee/teema/autism-kas-kujutan-endale-ette/

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kas lisaks pilkkontakti puudumisele märkasid varakult veel midagi?

Minu kunagist postitust võib lugeda siin: https://foorum.perekool.ee/teema/autism-kas-kujutan-endale-ette/

Olen su postituse peale palju mõelnud, sest leidsin selle umbes aasta tagasi. Minu lapsel samas mured, aga mind naerdakse arstide poolt välja, et kujutan ette endale asju

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kas lisaks pilkkontakti puudumisele märkasid varakult veel midagi?

Minu kunagist postitust võib lugeda siin: https://foorum.perekool.ee/teema/autism-kas-kujutan-endale-ette/

Olen su postituse peale palju mõelnud, sest leidsin selle umbes aasta tagasi. Minu lapsel samas mured, aga mind naerdakse arstide poolt välja, et kujutan ette endale asju

Soovitan pöörduda Tartu Lastekliinikusse uuringutele, 2-3 päevaga hindavad kõik spetsialistid ja kui lapsel on erivajadus, siis saab see kindlasti neuroloogia osakonna uuringutega tuvastatud. Vajadusel saab ka lastekliinikus kohe teraapiatega alustada, teraapias käimiseks pole mitte mingit diagnoosi vaja.

 

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Soovitan ka väga Tartu Lastekliinikut. Oma 5aastase pojaga sain Tallinnas uksi omajagu kulutatud, süvenemine on olnud aga nagu siin teistelgi paraku pealiskaudne. Tuttava utsitusel pöördusime ka Tartusse ja kusjuures kuu ajaga saime lapsele sealt diagnoosi kätte. Ei jõua end ära tänada. Kuna laps saab kohe 6 ja kooli minek ei ole kaugel, tasus kiirustamist, et jõuaks erinevate teraapiatega last tõhusamalt arendada. Nüüd tal oma reh.plaan, toitumiskava, ka füsioteraapa. Rajaleidja abil saime tõesti 2a tagasi koha logopeedilisse rühma, aga see oli ka ainus töövõit mitmete visiitide peale. Vanema enda initsiatiivist sõltub siin ikka väga palju. Täna kahetsen, et varem Tartusse pöörduda ei taibanud ja lootsin liialt erirühma peale.

Meie erihuvi on pisikesest peale liiklusvahendid, eriti rongid ja lennukid. Nende üle võib ta lõputult arutleda ja ipadist tunde miskeid klippe vaadelda.  Kõne aga lapsel senimaani üsna kehva (hakkiv, limiteeritud sõnavara, grammatikavead), sotsiaalsus tal ka väga valikuline, lasteaias vaid paar sõpra, huvi muu maailma vastu võrdlemisi vähene. Tähed-numbrid selged, veidi loeb ja arvutab, aga näiteks seoseid ta tavalapse kombel ei loe ja üldse pikaldane nii oimult kui füüsiliselt.

+1
0
Please wait...

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Erivajadustega laps Vaimustus lampidest