Aga kas te nõustute väitega, et iga magusa toidu sisse käib natuke soola ja iga soolase toidu sisse natuke suhkrut/mett? Ma ise esimest pigem teen (aga mitte alati), teist küll harvemini (nt liha puhul).
Mina tean, et “natuke soola seob toidus magusa ja hapu maitse”. Ühesõnaga, et toidus, kus on nii hapu kui ka magus maitse esindatud, peaks panema natuke soola ja kus on soolane ja hapu, natuke suhkrut.
Nii ma siis panengi tikrimoosi (hapud tikrid, suhkur) sisse natuke soola ka. Ja endale tundub, et moos läks paremaks küll – aga võibolla see on usust.
Ketšupi puhul tundub jällegi, et täiesti lisatud suhkru vaba (olen proovinud) ketšup tõesti ikkagi ei ole see ideaalne ketšup. Ei ole nüüd nii suhkrufoobik ka ja ostan siiski suhkruga variandi.
Igasugu magusad (vaakumpakendis) “meekanad” mulle aga ei maitse ning pole püüdnud neid kodus järele aimata. Minu meelest on magususega liiale mindud. Ehk kui kanale pannakse mett, siis hästi-hästi vähe, et palju tunda poleks. Tugeva maitsega lihal ehk pole nii kriitiline, aga ka pigem ikka vähe. Aga eks see ole väga harjumuse ja maitse asi.