Esileht Koolilaps Vajadus või tahtmine

Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )

Teema: Vajadus või tahtmine

Postitas:
Kägu

Kuidas teha vahet vajadusel ja tahtmisel midagi saada, omada?

Vajadus on siis kui ilma selleta  kuidagi ei saa? Samas on meil ju eluks üsna vähe vaja. Kõik riided, sisustus, asju on enam kui vaja.. No on sellliseid kell ongi 1 paar pükse ja1 kampsun. Aga enamusel on ikka rohkem.

Kuidas lapsele selgitada seda vajaduse ja tahtmise suhet? Kas reisid ja meelelahutus on vajadus.?

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koolilapse puhul näiteks selle järgi, kui palju ta ise on valmis selle millegi saamiseks moel või teisel panustama.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei tee kunagi selgeks lapsele, et midagi ei ole vaja. Mina ütlen nii nagu on, et minu prioriteedid on paraku sellised ja vastavalt neile teen ma valikud, kuhu ma oma sissetuleku kulutan. Seejuures mõtlen ma sissetulekut kulutades ette 10-30 aastat, mitte lähima aasta plaanis. Kui laps midagi soovib ja mina seda talle rahaliselt võimldada ei suuda/soovi, siis räägin, kuidas ja millal on realistlik lapsel enesel, oma vahenditega see soov täita.

Näiteks ma tõepoolest ei kavatse kogu viieliikmelisele perele osta reisi Lõuna-Ameerikasse, kuna esiteks on mul plaan reservidega kunagi finantseerida hoopis laste edasiõppimise võimalusi. Teiseks mina paraku ei ole nõus nii suureks tööalaseks pingutuseks, selleks, et saaksin selle ühe reisi kogu perele finantseerida. Väärtustan vaba aega palju rohkem, kui seda reisi. Aga see ei tähenda, et sina, laps, kunagi oma unistust täide ei saa viia. Veel paar aastat ja kui sa korraliku hariduse saad, on sinu ees kõik uksed valla – valid sellise töö, mis võimaldab sul käia reisimas. Kui õppida ei viitsi, on sinu valikud ahtamad, aga ka olemas. Isegi kui sa ei vali sellist tööd, mis palju raha sisse tooks, siis on võimalik taotleda stipendiume, osaleda kusagil heategevusorganisatsioonide töös vm, kus makstakse su konverentsile sõit näiteks kinni, või teha sihtriigis tööampse, mis jälle aitab sind reisi eest tasuda. See, et mina sind reisile ei vii, ei tähenda, et sa kunagi reisimist enesele lubada ei saa. See, et kohe midagi ei saa, ei tähenda, et kunagi ei saa. Ainult enda reisi on kordades lihtsam finantseerida kui lastega pere reisi.

Kui on tegu mingi asjaga, mida mina ei pea vajalikuks aga laps peab, siis teeme plaani. Mina annan teada, kui palju mina rahaliselt olen valmis panustama ja kas üldse. Seejärel arvutame välja, kuidas lapsel oleks võimalik koguda raha: kas taskuraha oleks võimalik kokku hoida, kas sünnipäevaks saadud raha võiks sellesse esemesse investeerida, kas ta soovib seda asja piisavalt, et teha suvel mingit tasustatavat tööd, a la naabrimemmel aidata muru niita vms.

See, et minu meelest ei ole lapsel seda asja vaja ei ole tegelikult tähtis, kui tema tunneb, et tal on seda vaja, siis tuleb välja mõelda, kuidas oleks reaalselt võimalik see soovitud asi saada. Kui selgub, et laps ise pole selle nimel pingutama nõus, siis tõenäoliselt ikka väga ei soovi.

 

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: center;”>

Kuidas lapsele selgitada seda vajaduse ja tahtmise suhet? Kas reisid ja meelelahutus on vajadus.?

[/quote]
Reisid ja meelelahutus ei ole otseselt vajadus, aga väga vajalik. Iga reis, teater, kino, kontsert arendab last, silmaringi ja pakub häid emotsioone.
Vanemana üritan pakkuda lapsele vôimalikult palju selliseid asju. Pole isegi kunagi môelnud selle peale, et kas see on vajadus on lihtsalt väga vajalik.</p>

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oiii, kuidas me nüüd jälle siis villast peksame ja seadust ei tunne! Riik ju usaldab meid, me peame karjuma: lapsel peab olema, ja selle karjumise peame me muidugi oma kallite väljavalitud laste issidega kinni maksma. Mõtle ise, on need nimekirjad vajadused või tahtmised-võtab ikka teinekord pea ringi käima küll.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas teha vahet vajadusel ja tahtmisel midagi saada, omada?

Vajadus on siis kui ilma selleta kuidagi ei saa? Samas on meil ju eluks üsna vähe vaja. Kõik riided, sisustus, asju on enam kui vaja.. No on sellliseid kell ongi 1 paar pükse ja1 kampsun. Aga enamusel on ikka rohkem.

Kuidas lapsele selgitada seda vajaduse ja tahtmise suhet? Kas reisid ja meelelahutus on vajadus.?

Kas see on nüüd jälle see teatriteema?
Loodean, et mitte.

Jah, eksisteerimiseks pole palju vaja, samas tuleks ikka endale meenutada, et elame rahuajal, 21. sajandil. Üks paar pükse ja üks kampsun ei ole ok kasvava lapse varustus. Sellest saab ehk TA ise ka aru.

Mina leian, et pisut tahtmist PEAB olema, ilma selleta mandub inimene ära ja saab vaat’ et elukestva trauma. Umbes nagu meie vanaemad, kes veel 50 aastat peale sõdagi korjasid igasuguseid asju, sest olid traumajärgselt harjunud – igat paelajuppi ja seebikildu läheb vaja.

Ka ilu peab olema – jällegi näitena meie enda ajalugu, küüditamine: vanemate inimeste mälestuste kohaselt toodi ka seal, käugel võõral maal kevadel õitsev võilill tuppa, et natukenegi silmailu oleks; et see kodu ja rahuaega meenutaks.
Tänapäevaselt siis ilusa(ma)id ja uusi asju võiks ikka lapsel olla, aga siin on nüüd see koht, kus tulebki väga rangelt jälgida, et see “ilu” (või ka moodsus) ei hakkaks nagu pärmitaigen kerkima. Igal juhul loevad kokkulepped ja kokkulepped on kokku lepitavad mõlemale poolele ning täitmiseks samuti mõlemale poolele. Ka see, mis saab kui kokkuleppeid ei täida, tuleb kohe selgeks teha, mitte hiljem jooksvalt välja mõelda.

Enamasti tehakse niisugused teemad majanduslikel põhjustel, sest paraku on meil ikka veel väga vähe keskkonnateadlikke peresid ja enamasti on seal siis keskkonnateadlikud vanemad, mitte lapsed. Niisiis kui rahakott pole päris jõulupõrsa kasvu, tuleks lapsele selgitada maast-madalast raha väärtust, selle tulemise lugu, kohustusi ja valikutevajadust. Näiteks ei saa kitsamas olukorras lubada ühele pereliikmele iga nädal/kuu vm uut midagi, kui peres on veel x arv liikmeid. Igaüks vajab ja tahab ju miskit.

Minu arvamus on, et ilus ja hea ei tuleks luku taha panna,vaid ikka otsapidi võimaldada, aga sellele eelneb ja selle juures käib kõva selgitustöö ning kokkulepete sõlmimine. Mitte mingil tänitaval toonil, vaid kenasti selgitades miks, kui palju, mida ja kuna on võimalik saada.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oiii, kuidas me nüüd jälle siis villast peksame ja seadust ei tunne! Riik ju usaldab meid, me peame karjuma: lapsel peab olema, ja selle karjumise peame me muidugi oma kallite väljavalitud laste issidega kinni maksma. Mõtle ise, on need nimekirjad vajadused või tahtmised-võtab ikka teinekord pea ringi käima küll.

? Keda sa siin meietad?

0
0
Please wait...

Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )


Esileht Koolilaps Vajadus või tahtmine