Pcosi ravimine võttis ikka palju aega.Pillidega lõpetades (seda lollust enam ei tee!) käisid päevad 2x aastas, nagu jõulud ja jaanipäev 😛 Nokeha oli ikka nii sassis, et munasarjad olid tegutsemisest üldse loobunud ja PCOS oli mul algusest saadik diagnoositudki kuskil 16-aastaselt, aga mitte ravitud.
Mu arst sai muga ikka vatti paar aastat- duphaston, et päevad üldse käiks, edasi ov stimuleerimiseks serophene, siis koos ovitrelle süstiga, siis oli kõik mokas, sest keha enam serole ei reageerinud (pcosikatega juhtub ni vahel). Siis oli arstil rohtudega katsetamisest villand ja tehti lap.op koos munasarjade \”drillimisega\”, st munasarja kestale kõrvetati laseriga pisikesed augud. Op möödus hästi, taastumine oli kiire ja ei jõudnud ära imestada, kui hästi see tsüklile mõjus- tsükkel 28-29 päeva, ov toimus alati, kõik oli korras. Nii tore oli \”normaalne\” olla 🙂 Seega oli minu polt rasestumisega kõik korras, aga kuna meil olid mured mõlemapoolsed, siis veidkese proovimise juures läksime juba heaga IVF teed. Ja 5. katse ning 4 aastat hiljem kõik õnnestus- jäin rasedaks ja kandsin kaksikud ilusti lõpuni.
Vabanan kirjavigade pärast, aga juntsud tahavad õuest tuppa ja mul pole aega parandada 🙂