Olen 52-aastane ja töötan juba 16 aastat samal ametikohal. Olen sellest tööst nii tüdinud, et paljas mõte töö peale tekitab meelepaha ning stressi. Soovin vahetada töökohta, aga sama tööd päris kindlasti enam teha ei taha. /…/ Paljudes mind huvitavates tööpakkumistes tahetakse kogemusi ja sinna ma kandideerida ei saa, seepärast olen kandideerinud kohtadesse, kus väljaõpe kohapeal, kuid pole osutunud valituks. Kohe olen saanud äraütleva vastuse ja ma arvan, et see on minu vanusega seotud. /…/ olen juba ette negatiivselt häälestatud, et nagunii ei võeta. Tegelikult on ju veel mõistus selge ja tervis korras, väikseid, hooldust vajavaid lapsi ei ole – no miks siis kuskile ei sobi? /…/Ikka koristajaks või Rimi kassasse? On kellelgi mingit positiivset kogemust? Oleks igati abiks.
Mul on, aga ma ei tea, kas sellest abi on, sest minu lugu eksib üleval boldiks tehtud lauseosa vastu.
Töötasin samas asutuses täpselt sinuga samamoodi 16 aastat. Jubedalt tüütas ära. Lihtsalt ei olnud enam võimalik tööle minna, no nii käis vastu. Hakkasin ringi vaatama, uurima, tegin Linkedini. Asi läks ikka nii käest ära, et ma sõna otseses mõttes nutsin töö ajal pea iga päev tualettruumis.
Siis vaatasin endale sügavalt otsa ja pangaarvele ja nägin pangaarvel 900 eurot. Liitsin-lahutasin – lõpparve ja puhkusekompensatsioon ka ja kui kitsamalt elada, saan 3-4 kuud kodus olla. Töötukassa ka. Paar nädalat puhata, siis hakata tööd otsima ja kuskile kassasse ma ilmselt lähen, kui mujale kolme-nelja kuuga ei saa. Vanust juba 54.
Andsin lahkumisavalduse. Tööandja pidas mind kuu kinni, aga no see kuu oli lausa lust, ma teadsin ju, et vabadus läheneb ja rahaliselt ka tegelikult oli abiks – 3komamiski puhkusepäeva tasu ka ju plaksti juures.
Viimasel tööpäeval panin FBsse postituse, et viimane tööpäev ja küsimustele-pakkumistele avatud. Jagamine soovitud. LinkedInis ka tegin vastavad muudatused. CV-keskkonnas uuendasi ja avaldasin oma CV.
24 tunniga tuli mulle kaks tööpakkumist samale tööle aga teistes ettevõtetes. Veel järgmise ööpäevaga tuli 3 pakkumist osaleda konkursil.
Paarinädalasest puhkusest esmalt ei tulnud midagi välja. Käisin mööda neid firmasid ja tegin otsuse. Raske oli ainult uut töökohta veenda, et ma nüüd kohe ei alusta, kuigi tööl ei ole, puhkan 2 suvekuud. Põhimõtteliselt sama töö, aga teine sisekliima ning suhtumine töötajatesse. Asukoht ka kaks bussipeatus kodule lähemal 🙂 ning nädal talvepuhkust. Puhanuna ja uues kohas tundsin end hästi…kuni firma umbes 2 aastat hiljem otsad kokku tõmbas, esmalt meid koondati ja siis firma üldse suleti.
Mis siis ikka. Mis eelmine kord töötas, töötab nüüd ka, ütlesin ma endale. Panin FBsse postituse, ajakohastasin CV, korrastasin LinkedIni. Kindluse mõttes saatsin kandideerimisdokumendid ka kahele-kolmele töökohale omal initsiatiivil. See oli enne jõule. Ja jälle. Minu teadet selle kohta, et otsin tööd, jagasid mu oma sõbrad juba umbes 10 korda. Sain paari ööpäevaga 3-4 kutset osaleda konkursil ja 1 konkreetse tööpakkumise. Mitmeid sõbralikke kirju küsimustega ka veel. Jaanuari esimese nädala jooksin mööda neid firmasid, tegin oma otsuse ja veebruaris veidi enne oma 57. sünnipäeva asusin tööle. Sama töö, aga kolmas asutus. Minu kolmest kolleegist kõigil eranditult on vanavanemad nooremad kui mina ja me teeme kõik sama tööd. Isegi ametiauto anti, kuigi mul ei ole vaja käia mööda tarnijaid, kliente või edasimüüjaid.
Moraal. Ära heitu ise omast vanusest. Kaalu võimalust, et teed siiski sarnast või päris sama tööd, aga teistsuguses organisatsioonis, kus on teine töökultuur, teised ülemused, teised töövahendid, parem asukoht, paremad boonused, meeldivam tööruum, sõbralikud kolleegid jms. Lisaks on uel inimesel alati lihsam pisemaid tööalaseid lisahüvesid välja kaubelda, kui aastaid samas firmas töötanud inimesel.
Tee oma vabaolek kõigile nähtavaks – see pole mingi häbiasi. Kui midagi pakutakse, süvene. Kuluta oma aega selleks, et kõik pakkumised üle vaadata ja põhjalikult. Hoia end kursis, mis sinu nn erialal toimub.
Ja pika jutu lõpuks – kassasse saad sa alati minna. Esmalt vaata oma tugevused üle ja kui su tugevus on see, et sa oskad (ehkki vihkad) oma tööd, siis kaalu võimalust, et teises kohas ja teistel tingimustel sa armastaksid seda. Veendu, et su tööandja konkurendid saaksid teada, et sa oled saadaval.
PS kõigist kanalitest töötas kõige paremini FB.