Sündis beebi ja nüüd oleme vaktsineerimiste ees, tahaks kuulda, kellel on reaalsed kahjustused, mitte a la 6 aastat hiljem tekkis autism, kindlasti vaktsiini süü. Kes on vaktsineerinud, kas laps on põdenud haigust ja kui on siis kergemalt?
Vaktsineerisin mõlemad lapsed ära ja nad on haiged olnud elus mõned korrad – tuulerõuged 3-aastaselt; ühel on olnud keskkõrvapõletik ja sellised kerged viirused vist kaks või kolm korda.
Pooldan vaktisneerimist.
Ärge vaktsineerige jah, ainult neid keda tahate et ellu jääks. Piirid valla, iga hetk võivad mõned unustatud haigused jälle sisse tulla. Vaadake milline hulk lapsi juba Rumeenias läkaköha ja leetrite tagajärjel invaliidistunud/surnud. Samuti seal lastehalvatuse juhtumeid juba päris palju.
Isegi WHO tunnistab praegu, et käesoleva aasta lastehalvatuse puhang Filipiinidel on vaktsiinist põhjustatud.
See “puhang” on mitme kuu jooksul piirnenud kahe kinnitatud juhuga riigi eri otsades. Lastehalvatus pidi ju nii nakkav olema. Sealset rahvastikutihedust ja hügieeni arvestades on ime, et pool riiki juba nakatunud pole. Kolmanda maailma riikide haiglas on karantiinis ka hügieeni tase kehvem kui meil tavalises puhtas kodus.
Sa räägid, nagu elaksid inimesed Filipiinidel ikka onnides ja sünnitaksid lapsi nii palju kui Jumal annab. Filipiinidel on keskmiselt 2,95 elussündi naise kohta (võrdluseks Eestis 1,59). Nad elavad täiesti normaalset euroopalikku elu, neil on tasemel meditsiin. Rahvastikutihedus on suurlinnades tõesti suur. Põhjus, miks lastehalvatus ei levinud, on selles, et ka seal on enamik inimesi juba 60ndatest aastatest vaktsineeritud.
Filipiinidel juhtus selline asi kahel põhjusel. Esiteks, seal kasutatakse enamasti suukaudset vaktsiini, mis on nõrgestatud elusvaktsiin. Meie siin saame süstitavat, inaktiveeritud viirust. Kuna seal on vaktsineerituse tasemega (ja ka hügieenitasemega) kehvasti, siis hakkaski levima inimeselt inimesele see suukaudse vaktsiini nõrgestatud tüvi. Mida rohkem see sai levida, seda nakatumisvõimelisemaks see muutus – viirus muteerub. Kui vaktsineerituse tase oleks kõrge, siis ei oleks olnud ka võimalik nii paljude inimeste vahel levida.
Ja muidugi oleks olnud parem üldse inaktiveeritud vaktsiin. Ilmselt sai määravaks hind.
Vaktsineerituse tase on seal 66% ja sedagi suukaudse vaktsiiniga. Süstitavaga veel kehvem.
Ärge vaktsineerige jah, ainult neid keda tahate et ellu jääks. Piirid valla, iga hetk võivad mõned unustatud haigused jälle sisse tulla. Vaadake milline hulk lapsi juba Rumeenias läkaköha ja leetrite tagajärjel invaliidistunud/surnud. Samuti seal lastehalvatuse juhtumeid juba päris palju.
Isegi WHO tunnistab praegu, et käesoleva aasta lastehalvatuse puhang Filipiinidel on vaktsiinist põhjustatud.
See “puhang” on mitme kuu jooksul piirnenud kahe kinnitatud juhuga riigi eri otsades. Lastehalvatus pidi ju nii nakkav olema. Sealset rahvastikutihedust ja hügieeni arvestades on ime, et pool riiki juba nakatunud pole. Kolmanda maailma riikide haiglas on karantiinis ka hügieeni tase kehvem kui meil tavalises puhtas kodus.
Sa räägid, nagu elaksid inimesed Filipiinidel ikka onnides ja sünnitaksid lapsi nii palju kui Jumal annab. Filipiinidel on keskmiselt 2,95 elussündi naise kohta (võrdluseks Eestis 1,59). Nad elavad täiesti normaalset euroopalikku elu, neil on tasemel meditsiin. Rahvastikutihedus on suurlinnades tõesti suur. Põhjus, miks lastehalvatus ei levinud, on selles, et ka seal on enamik inimesi juba 60ndatest aastatest vaktsineeritud.
Räägin seda, mida seal vabatahtlikuna tööl olles nägin. Minu töö sisuks oli noorte väärkoheldud tüdrukute nõustamine, paljud neist olid juba vanuses 16-17 emaks saanud ja mitte vabatahtlikult. Suur osa rahvastikust elabki onnides ja lapsi sünnitatakse just nii palju kui Jumal annab, kuna abort on keelustatud mis iganes tingimustel. 2.95 elussündi näitab seda kui palju neist lastest ellu jääb. Seal on väga levinud surma põhjuseks näiteks vastsündinute kollasus, mis siin ammu enam teema pole.
Euroopalikust elust on sealne väga-väga kaugel kui ei räägi paarist protsendist rikastest. Korra seal haiglas viibid (mul õnnestus), siis enam ei räägi Euroopalikust meditsiinist. Mina olin veel kallis erahaiglas. Kohalikku munitsipaalhaiglasse ei taha kohalik ise ka minna ja käib küla pealt raha laenamas, et sealt pääseda. Enamik näeb meie tasemel elustiili vaid naabrite juurest telekast ja unistab. Enamik inimesi vaktsineeritud seal päris kindlasti ei ole, seal on külasid ja piirkondi (saared), kes elavad tänase päevani nii isolatsioonis, et pole põlvkondade kaupa oma külast väljagi saanud. Sinna viiakse lausa turiste ja räägitakse, et neil inimestel on ikka veel saba.
https://youtu.be/8ipzwxXjAcA Siin on näha seda tegelikku elu ja haiglat ka. Tegu munitsipaalhaiglaga, millega pead leppima siis kui pole raha, et erahaigla eest maksta.
Filipiinidel juhtus selline asi kahel põhjusel. Esiteks, seal kasutatakse enamasti suukaudset vaktsiini, mis on nõrgestatud elusvaktsiin. Meie siin saame süstitavat, inaktiveeritud viirust. Kuna seal on vaktsineerituse tasemega (ja ka hügieenitasemega) kehvasti, siis hakkaski levima inimeselt inimesele see suukaudse vaktsiini nõrgestatud tüvi. Mida rohkem see sai levida, seda nakatumisvõimelisemaks see muutus – viirus muteerub. Kui vaktsineerituse tase oleks kõrge, siis ei oleks olnud ka võimalik nii paljude inimeste vahel levida.
Ja muidugi oleks olnud parem üldse inaktiveeritud vaktsiin. Ilmselt sai määravaks hind.
Vaktsineerituse tase on seal 66% ja sedagi suukaudse vaktsiiniga. Süstitavaga veel kehvem.
Ei tasu unustada, et seal ei hoita ravimeid mh vaktsiine vajalikes tingimustes. Pole midagi haruldast saada apteegist 2a üle aja ravimeid või ravimeid, mida peab hoidma külmas (nt vaktsiinid), aga on hoitud soojas. Kui on elektrikatkestus, siis ei visata riknenud ravimeid ära, vaid kasutatakse julgelt edasi. Vahel on need elektrikatkestused tunde pikad, taifuunide aegu aga vabalt päevi. Kui palju mõju sellistel vaktsiinidel või ravimitel on, kes teab. Kui palju reaalselt vaktsineerituid on, ei kujuta ette.
mitte ala 6 aastat hiljem tekkis autism,
Euroopas on 7–9-aastaste laste seas keskmiselt 12,2 autismispektri häirega diagnoositud last 1000 kohta (üks 89st),
Seega ÄRA tee midagi!
Tõenäoliselt oli autism olemas ka enne vaktsiinide teket, aga sisi lihtsalt ei diagnoositud seda. Mistõttu meil puudub info, et 100 aastat tagasi autismi polnud ja see on mingi moodne haigus. Tuleb avastada, et autismispektri häirel on palju erinevadi avaldumisvorme, sh selle intensiivsus on erinev. Mõne lapse puhul võõras ei saa arugi, et lapsel on midagi viga, pigem avaldubki see üksnes kodus/lasteaias/koolis vanematele ja õpetajatele, kes igapäevaselt lapsega töötavad. Ei ole kõik autistid sellised nagu me näeme filmis,e t põrnitsevad ainult omaette ja lahendavad keerulisi matemaatilisi ülesandeid. Ja just seetõttu me ei tea, kas 50 aastat tagasi ka oli autismi sama palju – seda ei diagnoositud nii nagu täna, vaid last lihtsalt peeti imelikuks, raskeks, kasvatamatuks, häbelikuks, kinniseks jne
Mina soovitaksin alustada vaktsineerimisega min. 3. eluaastast. Selleks ajaks on sul piisav ülevaade oma lapse arengust ning oskus näha kui peaks mingi tüsistus tekkima. Lapse oma immuunsus kujuneb rahulikult välja ning samuti on ju tegelikult erinevad riikide vaktsineerimiskalendrid. Jaapan lükkas hilisemaks ning tulemused on positiivsed sh hällisurmad vähenesid.
Enda kogemus ka – minu vanemale lapsele mõjusid vaktsineerimised väga halvasti. Seetõttu alustasin ka teise lapsega hiljem, alles siis kui sai 5a vanaks. Pärast vaktsineerimist oleme sunnitud seisma uue asjaoluga silmitsi, et lapsel on tekkinud palavikukrambid, mida enne 5a jooksul ei esinenud kordagi. Kahjuks sellist asja kuhugi kirja ei lähe. Seega on võimalus võrdluseks olemas.
