õi ravimiga vaadatakse esimese asjana esinemishulga järgi võrdluse teel. Näiteks kui mitu juhust mingit haigust tekib tavaliselt 100 000 inimese kohta ja kui mitu tekkis pärast ..vaktsiini, ravimit jne. Kui erinevust pole, pole ka seost. Tundub uskumatu, aga igas ühiskonnas saab suur hulk inimesi spontaanselt mingi tervisehäire. Sealhulgas ärevus juba üksi tekitab häirivaid tundmusi ( sh probleemid vererõhuga ) ja hirm vaktsineerimise ees kindlasti soodustab seda. Muretsesin isegi, aga, imede ime, niipea kui teise süsti olin ära saanud ja mingeid mõjusid ei tekkinud, tundsin ennast tervemana kui kunagi varem.
Väga õige, aga kuna keegi pikaajaliste kõrvalmõjude kohta sellist uuringut kunagi ei tee, siis ei ole ka võimalik öelda, kas statistiliselt on erinevus või mitte. Vaktsiiniuuringutes piirdutakse tavaliselt paari-kolme nädalaga ja ongi kõik. Seega ongi tekkinud selline veider olukord, et pikaajalisi kõrvalnähtusid justkui olla ei saa, sest uuringud seda ei toeta. Uuringud aga ei toeta, sest selliseid uuringuid lihtsalt ei tehta.
Mida sa nüüd seletad? Loomulikult ei piirduta vaktsiiniuuringutes paari-kolme nädalaga. Praegused vaktsiinid said lihtsalt erakorralise kasutusloa pandeemia tingimustes, uuringud aga kestavad ikka edasi. Näiteks Pfizeri ülduuringud lõppevad aastal 2023, lisaks on neil mitmeid eraldi uuringuid vaktsiini pikaajaliste toimete jälgimiseks, mõned neist lõppevad alles aastatel 2024-2025.
Tehakse ikka ka statistilisi uuringuid, just sel teel avastati seagripivaktsiini seos narkolepsiaga.
Ma tõesti loodan, et Sul on õigus. Äkki oskad oma sõnade kinnituseks tuua ka viite eelregistreeritud uuringu protokollile?
Aga lisaks ma tahtsin öelda veel seda, et kõrvalmõjude ja eriti pikaajaliste kõrvalmõjude uurimist raskendab asjaolu, et tegemist ei pruugi olla peamõjudega vaid erinevate interaktsioonidega. See tähendab, et kui ei leita statistilist erinevust mingi kõrvalmõju ilmnemisel vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute vahel, siis sellest ei saa järeldada, et kõrvalmõju pole.
Kuivõrd iga organism on natuke erinev ja vaktsiini mõju potentsiaalselt interakteerub konkreetse organismi eripäradega (mehhanismid, mis võivad olla ja suure tõenäosusega ongi vaktsiini loojatele teadmata), siis oleks tegelikult vaja uurida ka kõrvalmõjusid läbi erinevate interaktsioonide. Näiteks ülekaalulised, madala immuunpuudulikkusega, rasedad, aneemikud, mingi hormonaalse häirega inimesed, autoimmuunhaigustega inimesed jne jne. Neid erinevaid seisundeid on potentsiaalselt lõpmatu arv, mis teeb nende interaktsioonide uurimise väga keeruliseks. Seda esiteks seetõttu, et see vajab väga suuri valimeid (ravimifirma kliinilisest valimist siin ei piisa) ja väga pikaajalist jälgimist ja võimalike kõrvaltoimete raporteerimist. See ongi metoodiliselt väga keeruline ülesanne.
Mind lihtsalt hämmastab see, et isegi inimesed, kes peaksid mõistma, et suutmatusest metodoloogia keerukuse pärast seoseid kindlaks teha ei järeldu seoste puudumine, kordavad nagu mantrat, et vaktsiinil ei saa olla pikaajalisi kõrvaltoimeid.