Pealegi, kus on andmed, et need kes haiglas/surnud on kahe doosiga?
Mis seal vahet on, kas 2. või 3. doosiga, kui see viimane doos oli üle poole aasta tagasi? Kas te üldse nagu vaktsineerimise põhimõttest ja olemusest aru ei saa? See ei ole mingi igavene vanne, et nüüdsest alates 100 aastat sa ei haigestu koroonasse. Kui kaua kaitse püsib, on alles segane, aga üle poole aasta pole keegi ühtegi lubadust välja käinud.
Õpi lugema, ma kirjutasin, et 2 ja 3 süstiga surid ravimiameti andmetel, kes said süsti 2 või 3 kuud tagasi, mitte pool aastat.
Pealegi, kus on andmed, et need kes haiglas/surnud on kahe doosiga?
Mis seal vahet on, kas 2. või 3. doosiga, kui see viimane doos oli üle poole aasta tagasi? Kas te üldse nagu vaktsineerimise põhimõttest ja olemusest aru ei saa? See ei ole mingi igavene vanne, et nüüdsest alates 100 aastat sa ei haigestu koroonasse. Kui kaua kaitse püsib, on alles segane, aga üle poole aasta pole keegi ühtegi lubadust välja käinud.
Õpi lugema, ma kirjutasin, et 2 ja 3 süstiga surid ravimiameti andmetel, kes said süsti 2 või 3 kuud tagasi, mitte pool aastat.
Pealegi, kus on andmed, et need kes haiglas/surnud on kahe doosiga?
Mis seal vahet on, kas 2. või 3. doosiga, kui see viimane doos oli üle poole aasta tagasi? Kas te üldse nagu vaktsineerimise põhimõttest ja olemusest aru ei saa? See ei ole mingi igavene vanne, et nüüdsest alates 100 aastat sa ei haigestu koroonasse. Kui kaua kaitse püsib, on alles segane, aga üle poole aasta pole keegi ühtegi lubadust välja käinud.
Õpi lugema, ma kirjutasin, et 2 ja 3 süstiga surid ravimiameti andmetel, kes said süsti 2 või 3 kuud tagasi, mitte pool aastat.
ravimiamet tegeleb koroonasurmade statistikaga?
Ei, nad märgivad ära kui vaktsiin oli ebatõhus. Täpsustuseks oli toodud ka millal viimane süst saadi. Terviseamet sellist infot ei avalda, sellepärast ei saa sinu väide nii kindel olla, et haiglas ja surnud on saanud oma süstid mitu kuud tagasi. Isegi Fisher ei ole oma andmeid uuendanud, viimati 13.04 seisuga, täna on juba 5.mai.
Terviseamet seda ei teavita, ainult olen paar korda näinud ravimiametil ja need on ka olnud 3-doosiga voi 2-doosiga saadud kaks kuud tagasi….
Ei viitsinud mina siit oletama hakata, mida sa mõelda võisid. Ravimiamet tegeleb vaktsiinide kõrvalmõjude analüüsimisega, nende hulka loetakse ka ebaefektiivsus. Kindlasti on meie ligi 700 tuhandest vaktsineeritust mõni ka vaktsineerituna koroonasse surnud. Mis selles veidrat on? Vaktsiin ei anna kunagi 100% garantiid. Tsiteerin Krista Fischerit “Vanuses 60 ja enam oli keskmine suremus vaktsineerimata isikute hulgas 4.3 korda kõrgem kui lõpetatud vaktsiinikuuriga isikute seas ja 7.6 korda kõrgem kui tõhustusdoosi saanud isikute seas.”
Tõesti, ei uuri. Kui sul pole panna uuringule korralikku linki, siis pole seda uuringut olemas.
Issand, kui totusid on ikka olemas. Ja nii enesekindlad oma lolluses veel. Ära muidui “uuri”, kui keegi FBs teadusuuringu linki jagab, sest see on ju FB.
Pealegi, kus on andmed, et need kes haiglas/surnud on kahe doosiga?
Mis seal vahet on, kas 2. või 3. doosiga, kui see viimane doos oli üle poole aasta tagasi? Kas te üldse nagu vaktsineerimise põhimõttest ja olemusest aru ei saa? See ei ole mingi igavene vanne, et nüüdsest alates 100 aastat sa ei haigestu koroonasse. Kui kaua kaitse püsib, on alles segane, aga üle poole aasta pole keegi ühtegi lubadust välja käinud.
Õpi lugema, ma kirjutasin, et 2 ja 3 süstiga surid ravimiameti andmetel, kes said süsti 2 või 3 kuud tagasi, mitte pool aastat.
ravimiamet tegeleb koroonasurmade statistikaga?
Ei, nad märgivad ära kui vaktsiin oli ebatõhus. Täpsustuseks oli toodud ka millal viimane süst saadi. Terviseamet sellist infot ei avalda, sellepärast ei saa sinu väide nii kindel olla, et haiglas ja surnud on saanud oma süstid mitu kuud tagasi. Isegi Fisher ei ole oma andmeid uuendanud, viimati 13.04 seisuga, täna on juba 5.mai.
ravimiameti kogutavad andmed kajastavad kõrvalekaldeid üldisest. jutt käib suure pildi mõttes üksikjuhtumitest.
samuti ei ole mingit mõistlikku põhjust arvamaks, et kolm viimast nädalat, kui viiruse levik suhteliselt tagasihoidlik on olnud, krista fischeri tabelitesse olulist muutust tooks. senine seis aga kinnitas üheselt tõhustudoosi efektiivsust nii kaitsmaks raske haigestumise kui surma eest.
Tõesti, ei uuri. Kui sul pole panna uuringule korralikku linki, siis pole seda uuringut olemas.
Issand, kui totusid on ikka olemas. Ja nii enesekindlad oma lolluses veel. Ära muidui “uuri”, kui keegi FBs teadusuuringu linki jagab, sest see on ju FB.
Jep, kogu aeg nõuavad oma viiteid teaduseuuringutele, kuid selle jätavad ütlemata, et need olgu siis Fauci ja/või Pfizeri poolt heaks kiidetud allikatest, kõik muu on ju uhuu.
Pealegi, kus on andmed, et need kes haiglas/surnud on kahe doosiga?
Mis seal vahet on, kas 2. või 3. doosiga, kui see viimane doos oli üle poole aasta tagasi? Kas te üldse nagu vaktsineerimise põhimõttest ja olemusest aru ei saa? See ei ole mingi igavene vanne, et nüüdsest alates 100 aastat sa ei haigestu koroonasse. Kui kaua kaitse püsib, on alles segane, aga üle poole aasta pole keegi ühtegi lubadust välja käinud.
Õpi lugema, ma kirjutasin, et 2 ja 3 süstiga surid ravimiameti andmetel, kes said süsti 2 või 3 kuud tagasi, mitte pool aastat.
ravimiamet tegeleb koroonasurmade statistikaga?
Ei, nad märgivad ära kui vaktsiin oli ebatõhus. Täpsustuseks oli toodud ka millal viimane süst saadi. Terviseamet sellist infot ei avalda, sellepärast ei saa sinu väide nii kindel olla, et haiglas ja surnud on saanud oma süstid mitu kuud tagasi. Isegi Fisher ei ole oma andmeid uuendanud, viimati 13.04 seisuga, täna on juba 5.mai.
ravimiameti kogutavad andmed kajastavad kõrvalekaldeid üldisest. jutt käib suure pildi mõttes üksikjuhtumitest.
samuti ei ole mingit mõistlikku põhjust arvamaks, et kolm viimast nädalat, kui viiruse levik suhteliselt tagasihoidlik on olnud, krista fischeri tabelitesse olulist muutust tooks. senine seis aga kinnitas üheselt tõhustudoosi efektiivsust nii kaitsmaks raske haigestumise kui surma eest.
Vastupidi, vb on väga suur muutus toimunud. Kui juba andmeid esitada, siis lõpuni.
Sellise ameti esindajaga laskuks rohkem diskusiooni kui mõne arstiga.
Ja sina küündid kõrgemale tasemele kui keskmine arst??? ???? ???? Kirjapilt küll seda väidet ei kinnita.
Ei saa võrrelda erinevaid elukutseid. Kõigil ei ole soov arstiks õppida, et sindrahuldaks, siis arstiteaduskonda oleks kergelt sisse saanud oma 95p. Nagu iga kell eelistan ravimite kohta infot saada proviisorilt kui arstilt. Ma ei hakka isegi arstil kõrvalmõjude kohta küsima, sest proviisor on märksa targem selles valdkonnas.
Sina, ’diskusiooni’ mitte laskuv kägu, kes soovib ravimite kohta saada infot proviisorilt. Sa oled lihtsalt tumba. Hale kägu, teadusteitav kägu, provokatiivne ja vastuseisev kägu. Täiesti teadusekaugne kägu. Inimene, kes kirjutab ’diskusioon’, ei ole selles teemas tõsiseltvõetav. Sa ei suudaks mitte ühegi selle ala spetsialistiga ’diskusiooni’ langeda. Inimene, kes küsib vaktsiinide kohta arvamust proviisorilt, kuid ei suuda ise ammutada teadmisi teadusartiklitest või kes ei ole immunoloogiat ega mikrobioloogiat ülikoolis õppinud, on võhik.
Sa ei saa ju üldse aru, et see teema on palju laiem kui mingi immunoloogia-viroloogia-mikrobioloogia. Maru palju on ikka päris piiratud mõtlemisvõimega inimesi. Hirmutavalt palju.
Millest sa siis pääsesid? Raskelt põdemisest? Millisesse riskigruppi sa kuulud, et arvad endal üldse olevat ohu raskelt põdeda?
Need noored inimesed, kes on väga raskelt põdenud või surnud, on ju kõik vaktsineerimata olnud. Kui on alla 50 aastane haiglas, siis vaktsineerimisest pole nad keegi kuulnud.
Millest sa siis pääsesid? Raskelt põdemisest? Millisesse riskigruppi sa kuulud, et arvad endal üldse olevat ohu raskelt põdeda?
Olen üle 50 aasta vana ning mul pole küll enesekindlust arvata, et ma nii tugeva immuunssüsteemiga olen, et haiglasse kindlasti ei satu. Arvan pealegi, et haiglad olid siin talvel selliseid enesekindlaid täis, kes enne haiglasse kukkumist kindlalt teadsid, et nemad küll sellesse nohusse ei jää.
Ka vanad ja haiged tahavad veel veidi elada. Mul on ämm ja äi väga vanad ja haiged, aga elust tunnevad rõõmu. Kolm süsti tegid ära, haigestusid küll, sest ise muutusid juba hooletuks, aga mitte midagi see ei teinud. Naabrimemmel kahjuks nii hästi ei läinud ja tema on nüüd surnud, sest lapselapsed ütlesid, et mis sellest koroonast, see ei tee ju mitte midagi.
Pealegi, kus on andmed, et need kes haiglas/surnud on kahe doosiga?
Mis seal vahet on, kas 2. või 3. doosiga, kui see viimane doos oli üle poole aasta tagasi? Kas te üldse nagu vaktsineerimise põhimõttest ja olemusest aru ei saa? See ei ole mingi igavene vanne, et nüüdsest alates 100 aastat sa ei haigestu koroonasse. Kui kaua kaitse püsib, on alles segane, aga üle poole aasta pole keegi ühtegi lubadust välja käinud.
Õpi lugema, ma kirjutasin, et 2 ja 3 süstiga surid ravimiameti andmetel, kes said süsti 2 või 3 kuud tagasi, mitte pool aastat.
ravimiamet tegeleb koroonasurmade statistikaga?
Ei, nad märgivad ära kui vaktsiin oli ebatõhus. Täpsustuseks oli toodud ka millal viimane süst saadi. Terviseamet sellist infot ei avalda, sellepärast ei saa sinu väide nii kindel olla, et haiglas ja surnud on saanud oma süstid mitu kuud tagasi. Isegi Fisher ei ole oma andmeid uuendanud, viimati 13.04 seisuga, täna on juba 5.mai.
ravimiameti kogutavad andmed kajastavad kõrvalekaldeid üldisest. jutt käib suure pildi mõttes üksikjuhtumitest.
samuti ei ole mingit mõistlikku põhjust arvamaks, et kolm viimast nädalat, kui viiruse levik suhteliselt tagasihoidlik on olnud, krista fischeri tabelitesse olulist muutust tooks. senine seis aga kinnitas üheselt tõhustudoosi efektiivsust nii kaitsmaks raske haigestumise kui surma eest.
Vastupidi, vb on väga suur muutus toimunud. Kui juba andmeid esitada, siis lõpuni.
Millest sa siis pääsesid? Raskelt põdemisest? Millisesse riskigruppi sa kuulud, et arvad endal üldse olevat ohu raskelt põdeda?
Ja miks ta ei või riskigruppi kuuluda? 40-50-aastastest on kõrgvererõhutõbi kolmandikul, ülekaal veel rohkematel. Kõik need ongi juba ju riskigrupp, mis sellest, et tegelikult täiesti funktsioneerivad inimesed veel.
Ja miks ta ei või riskigruppi kuuluda? 40-50-aastastest on kõrgvererõhutõbi kolmandikul, ülekaal veel rohkematel. Kõik need ongi juba ju riskigrupp, mis sellest, et tegelikult täiesti funktsioneerivad inimesed veel.
Lisaks on see ka selline haigus, et keegi ei tea ette, kuidas tema organism viirusele reageerib, olgu ta riskigrupis või mitte. On ka terveid ja sportlikke inimesi koroonasse surnud. Seega kuulub teatud mõttes riskigruppi igaüks. Neid inimesi ei ole palju, aga siiski tunduvalt rohkem kui neid, keda vaktsiin on kahjustanud.
Millest sa siis pääsesid? Raskelt põdemisest? Millisesse riskigruppi sa kuulud, et arvad endal üldse olevat ohu raskelt põdeda?
Need noored inimesed, kes on väga raskelt põdenud või surnud, on ju kõik vaktsineerimata olnud. Kui on alla 50 aastane haiglas, siis vaktsineerimisest pole nad keegi kuulnud.
Meie nende muust tervislikust seisundist ja kehakaalust samuti mitte. Ainult vanus ei ole mingi näitaja.
Millest sa siis pääsesid? Raskelt põdemisest? Millisesse riskigruppi sa kuulud, et arvad endal üldse olevat ohu raskelt põdeda?
Ja miks ta ei või riskigruppi kuuluda? 40-50-aastastest on kõrgvererõhutõbi kolmandikul, ülekaal veel rohkematel. Kõik need ongi juba ju riskigrupp, mis sellest, et tegelikult täiesti funktsioneerivad inimesed veel.
Aga siis nii kirjutagegi, et vaktsineerimine on ehk vajalik rasvunutele, mitte ärge jahuge mingitest “noortest vaktsineerimata inimestest, kes arvasid, et nad sellesse nohusse ei jää”.
Aga siis nii kirjutagegi, et vaktsineerimine on ehk vajalik rasvunutele, mitte ärge jahuge mingitest “noortest vaktsineerimata inimestest, kes arvasid, et nad sellesse nohusse ei jää”.
Mis sa arvad, kas see elukutselise päästjana ja sukeldumisinstruktorina töötav, kuid raske koroonaga haiglasse sattunud mees, kellega sügisel mingis lehes intervjuu oli, on ülekaaluline, kõrgvererõhutõves, diabeedis või astmas? Miks sa ajad mingit lolli riskigrupijuttu. Ka riskigruppide väliselt on risk haiglasse sattuda täiesti olemas. Minu sugulastest põdes kõige raskemini koroonat just hiljuti elukutselise sõjaväelase ametist lahkunud mees, sportlik ja igati terve, käinud missioonidel, mitte kunagi haige. Oli mitu nädalat pikali, ütles, et pole iial nii haige olnud. Riskigrupp??? Keda sa lollitad või miks sa ajad jama, et teistel kui riskigrupi omadel pole mingit ohtu?
Millest sa siis pääsesid? Raskelt põdemisest? Millisesse riskigruppi sa kuulud, et arvad endal üldse olevat ohu raskelt põdeda?
Need noored inimesed, kes on väga raskelt põdenud või surnud, on ju kõik vaktsineerimata olnud. Kui on alla 50 aastane haiglas, siis vaktsineerimisest pole nad keegi kuulnud.
Ja kõigis haiglasse sattunutest on alla 50-seid olnud väga väike protsent, katsu ikka asju perspektiivi seada.
Aga siis nii kirjutagegi, et vaktsineerimine on ehk vajalik rasvunutele, mitte ärge jahuge mingitest “noortest vaktsineerimata inimestest, kes arvasid, et nad sellesse nohusse ei jää”.
Mis sa arvad, kas see elukutselise päästjana ja sukeldumisinstruktorina töötav, kuid raske koroonaga haiglasse sattunud mees, kellega sügisel mingis lehes intervjuu oli, on ülekaaluline, kõrgvererõhutõves, diabeedis või astmas? Miks sa ajad mingit lolli riskigrupijuttu. Ka riskigruppide väliselt on risk haiglasse sattuda täiesti olemas. Minu sugulastest põdes kõige raskemini koroonat just hiljuti elukutselise sõjaväelase ametist lahkunud mees, sportlik ja igati terve, käinud missioonidel, mitte kunagi haige. Oli mitu nädalat pikali, ütles, et pole iial nii haige olnud. Riskigrupp??? Keda sa lollitad või miks sa ajad jama, et teistel kui riskigrupi omadel pole mingit ohtu?
Kõiki haigusi silma peale heites ei tuvasta. Praegu uurijad leiavad igast huvitavat – küll D vit puudu, teatud bakterid soolestikus…
Minu sugulastest põdes kõige raskemini koroonat just hiljuti elukutselise sõjaväelase ametist lahkunud mees, sportlik ja igati terve, käinud missioonidel, mitte kunagi haige. Oli mitu nädalat pikali, ütles, et pole iial nii haige olnud.
Mida seal imestada kui selle inimese immuunsüsteem on täiesti pekki keeratud.
Sa tead ka mitu vaktsiini need missioonidel käivad sõdurid iga missiooni eel saavad? Kaks nädalat järjest vaktsineeritakse mõlemasse õlga vähemalt 14 erineva haiguse “vastu”: A-hepatiit, B-hepatiit, kollapalavik, kõhutüüfus, mumps-punetised-leetrid, difteeria-teetanus-läkaköha-lastehalvatus, puukentsefaliit, pneumokokk, gripp.
Pole ime, et kui ülestimuleeritud immuunsüsteemi puhul iga edaspidine haigestumine raskelt kulgeb.
Pole ime, et kui ülestimuleeritud immuunsüsteemi puhul iga edaspidine haigestumine raskelt kulgeb.
Veider, et siis muud nohud-köhad sugugi sedasama reeglit ei järgi. Nagu öeldud, see inimene pole iialgi haige. Vaatamata sellele “pekki keeratud immuunsusele”, nagu sulle meeldib mõelda.
Kõiki haigusi silma peale heites ei tuvasta. Praegu uurijad leiavad igast huvitavat – küll D vit puudu, teatud bakterid soolestikus…
Justjust. Seda minagi, et igaühel meist on midagi viga. Inimest, kellel kõik näitajad ideaalsed, pole olemas. Ja milline neist näitajatest just koroona puhul saatuslikuks saab, seda ei tea ei sina ega mina. Seega ei saa väita, et need, kes ei kuulu mingisse kindlalt määratletud riskigruppi, ei ole koroona poolt ohustatud. Tänan, et aitasid seda tõde näitlikustada ning tore, et ise ka lõpuks aru said.
Meie nende muust tervislikust seisundist ja kehakaalust samuti mitte. Ainult vanus ei ole mingi näitaja.
Needsamad noored kehva tervisliku seisundiga ja ülekaalulised jällegi vaktsineerituna ei sure millegipärast. Kui on noor inimene, kes on koroonasse surnud, on ta vaktsineerimata. Ja kõik isegi ei olnud kuskil riskigrupis. Seega su jutt on jama.
Ja kõigis haiglasse sattunutest on alla 50-seid olnud väga väike protsent, katsu ikka asju perspektiivi seada.
Millegipärast nüüd see väike protsent pole mingi asi? Kui vaktsiinikahjustuste puhul on protsent veel mitu korda väiksem, aga igast üksikjuhtumist tehakse suur teema. Nüüd äkitselt pole need alla 50 aastased surnud või eluaegsete tervisekahjustustega või siis lihtsalt väga kaua põdenud inimene üldse mingi küsimus?
Lisan veel, et näiteks Epp Kärsin halas mingis ajakirjas, kuidas ta koroonat põdes, et see oli tema elu kõige hullem kogemus ja paranes ülikaua. Milleks halada, kui vaktsineerimine pole tähtis ja siis ongi võimalus raskelt põdeda ja kaua haige olla palju suurem. See ongi inimese enda valik ja ei tasu pärast nii hirmsasti halada.
Meie nende muust tervislikust seisundist ja kehakaalust samuti mitte. Ainult vanus ei ole mingi näitaja.
Needsamad noored kehva tervisliku seisundiga ja ülekaalulised jällegi vaktsineerituna ei sure millegipärast. Kui on noor inimene, kes on koroonasse surnud, on ta vaktsineerimata. Ja kõik isegi ei olnud kuskil riskigrupis. Seega su jutt on jama.
kusjuures suurem sa kehva tervisega vaktsineerimata inimesi ei sattunud ka haiglasse.
Meie nende muust tervislikust seisundist ja kehakaalust samuti mitte. Ainult vanus ei ole mingi näitaja.
Needsamad noored kehva tervisliku seisundiga ja ülekaalulised jällegi vaktsineerituna ei sure millegipärast. Kui on noor inimene, kes on koroonasse surnud, on ta vaktsineerimata. Ja kõik isegi ei olnud kuskil riskigrupis. Seega su jutt on jama.
kusjuures suurem sa kehva tervisega vaktsineerimata inimesi ei sattunud ka haiglasse.
häda selles, et see on õnnemäng ja tagantjärele tarkus. umbes nagu laps, kes ohtlikus kohas üle tee jooksis ja siis kuulutas, et näe, midagi ju ei juhtunud!
elu lõpuni hüpohondrik ka ei jaksa olla. üks päev sureme niikuinii. meditsiin pikendab elu, et siis sul tekiks võimalus veel aeglasemini ja vaevalisemalt surra 😉
Meie nende muust tervislikust seisundist ja kehakaalust samuti mitte. Ainult vanus ei ole mingi näitaja.
Needsamad noored kehva tervisliku seisundiga ja ülekaalulised jällegi vaktsineerituna ei sure millegipärast. Kui on noor inimene, kes on koroonasse surnud, on ta vaktsineerimata. Ja kõik isegi ei olnud kuskil riskigrupis. Seega su jutt on jama.
kusjuures suurem sa kehva tervisega vaktsineerimata inimesi ei sattunud ka haiglasse.
häda selles, et see on õnnemäng ja tagantjärele tarkus. umbes nagu laps, kes ohtlikus kohas üle tee jooksis ja siis kuulutas, et näe, midagi ju ei juhtunud!
