Rota kohta (ei ole süst, vaid suukaudne lahus) olen lugenud, et võib kõhulahtisust põhjustada. Aga see ilmselt ikka mingi aja peale möödub, seni tuleb lapsele piisavalt vedelikku anda. Ise prooviks vist ka probiootikume anda, et mikrofloorat parandada.
Mis puudutab siin eelneva kommenteerija küsimust, et miks vaktsineerite. Mina ja minu abikaasa otsus teha kõik riiklikus kavas olevad süstid põhineb sellel, et see tundub mõistlik. Tänapäeval reisitakse nii palju, et koju tuuakse ka haigused, mida meil ammu pole olnud (leetrite puhangud on juba ju olnud, sagedasemad tüsistused kopsu- ja kõrvapõletik, entsefaliit). Isegi tuulerõuged, mida ma isegi läbi põdesin, ei ole nii süütud kui üldiselt öeldakse ja ma pole päris kindel, et ma tahan, et minu laps neid põeks.
Olen lugenud ka vaktsiinikahjustuste lehelt lugusid, aga päris mitmed olid minu jaoks ikka kahtlased. Ühes loos oli lausa mõte, et siis kui kirjutaja lõpetas süstimise ja ise rahulikuks muutus, siis muutus laps ka rahulikuks – ma olen ka märganud, et kui ma närviline olen, siis on beebi rahutu, samas kui olen rõõmus, on ka beebi rõõmus… Osad lood ehmatavad tõepoolest ära, ma absoluutselt ei eita, et mõnel juhul ongi kahjustused, aga need on siiski piisavalt harvad. Ma olen üsna kindel, et see, mis meile omal ajal sisse süstiti, oli hullem, kui see, mida tänapäeva lapsed saavad.
Lapsele, kes vaktsiine või nende koostisosi ei talu, loomulikult ei peaks neid tegema. Minu lapsel ei ole seni mingeid probleeme olnud. Samas vähemalt ühe korra oli mingi muudatus (enam ei mäleta täpselt mis) paar päeva enne vaktsiini ja siis mõtlesin küll, et kui oleksin arsti juures käinud mõni päev varem, oleksin selle isegi vaktsiini kaela ajanud.
