Kellel laps vaktsineerimata ja autist?
Huvitab millises vanuses oli aru saada,et laps ei ole tavaline? (Autismi tunnustega) Kas juba sündides või tuli see hiljem?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.12 21:45; 21.12 19:40;
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )
Teema: Vaktsineerimata ja autist
20.12.2019 21:45
To report this post you need to login first.
20.12.2019 21:48
Huvitab millises vanuses oli aru saada,et laps ei ole tavaline? (Autismi tunnustega) Kas juba sündides või tuli see hiljem?
Kas tõesti on raske ise kasvõi veidi infot otsida?
To report this post you need to login first.
20.12.2019 22:44
Vaktsineerimisel ja autismil ei ole midagi ühist.
To report this post you need to login first.
21.12.2019 09:24
Millised need “juba sündides” avalduvad autismi tunnused on?
To report this post you need to login first.
21.12.2019 12:06
Nüüd saab juba ultraheli autismi tekitamises süüdistada, mitte vanemate geene ega vaktsiine.
To report this post you need to login first.
21.12.2019 19:40
21.12.2019 21:51
Minu lapsel diagnoositi autism 6 aastaselt. Vaktsineerimata oli ta aga teistel põhjustel
To report this post you need to login first.
23.12.2019 17:25
Mul on 2 tugevate autistlike joontega last. Vaatavad küll silma kui vaja. Ka imikuna.
Millised need “juba sündides” avalduvad autismi tunnused on?
Vot ei tea. Tahakski teada saada nende käest kes on sellega kokku puutunud. Äkki ei vaata emale otsa, ei suuda üldse otse vaadata vms…
Minu laps vaatas ja vaatab nüüdki. Otse ka.
Autismi tunnused väljenduvadki väikelapse eas mitte sündides. Ja neil kel jooned väiksemad ja intellekt korras kollektiivi minnes ehk siis hiljemalt koolieas.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.12 17:25; 04.02 19:48;
To report this post you need to login first.
10.01.2020 20:11
Mul on küll laps vaktsineeritud aga…sündis tervena ja arenes kuni 10 kuuni nagu õpiku järgi. Ja siis järsku kõik muutus- rõõmsameelne ja rahulik laps muutus rahutuks, muudkui nuttis, tekkisid unehäired, korduvad liigutused, tikid, värinad, ülitundlikkus, hirmud, erihuvid, pilkkontakt ja sõnad kadusid jne. Praeguseks autism ja raske kõnepuue diagnoositud. Suguvõsas kellelgi midagi sellist pole. Autism ei ole pärilik. Autism tuleneb närvisüsteemikahjustusest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.01 20:11; 18.01 18:49; 18.01 18:54; 21.01 10:38;
To report this post you need to login first.
13.01.2020 17:46
Vaktsineerisime, sai ajukahjustuse ja on autist, enne seda oli terve, hästi arenenud ja rõõmus laps. Arst pani kirja, et vaktsineerimise kahjustuse tagajärjel tekkinud aju- ja närvisüsteemi kahjustus. Kuna vaktsiini kõrvaltoimetel oli kirjas, et nii võib juhtuda, siis hiljem ei olnud midagi teha, ainult ravida mis võimalik ja tuua nii normaalsesse ellu, kui võimalik.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.01 17:46; 13.01 21:41;
To report this post you need to login first.
13.01.2020 20:38
Vaktsineerisime, sai ajukahjustuse ja on autist, enne seda oli terve, hästi arenenud ja rõõmus laps. Arst pani kirja, et vaktsineerimise kahjustuse tagajärjel tekkinud aju- ja närvisüsteemi kahjustus. Kuna vaktsiini kõrvaltoimetel oli kirjas, et nii võib juhtuda, siis hiljem ei olnud midagi teha, ainult ravida mis võimalik ja tuua nii normaalsesse ellu, kui võimalik.
Autistid arenevadki algul normaalselt.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.01 20:38; 18.01 20:57;
To report this post you need to login first.
13.01.2020 21:41
Vaktsineerisime, sai ajukahjustuse ja on autist, enne seda oli terve, hästi arenenud ja rõõmus laps. Arst pani kirja, et vaktsineerimise kahjustuse tagajärjel tekkinud aju- ja närvisüsteemi kahjustus. Kuna vaktsiini kõrvaltoimetel oli kirjas, et nii võib juhtuda, siis hiljem ei olnud midagi teha, ainult ravida mis võimalik ja tuua nii normaalsesse ellu, kui võimalik.
Autistid arenevadki algul normaalselt.
Autism ei teki ootamatult 7-aastaselt, seda võidakse diagnoosida selles vanuses, aga tundemärgid peavad olema varem näha. Kui laps kaotab praktiliselt päevapealt lugemis- ja kirjutamisoskuse, tekib halvatus kohe peale vaktsineerimist ja hiljem diagnoositakse autism, siis oli ka arstidele selge, et tegemist oli vaktsineerimise tagajärjelt tekkinud kahjustusega.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.01 17:46; 13.01 21:41;
To report this post you need to login first.
14.01.2020 15:25
nn koolieelsest vaktsiinist? See on ju kolmik/nelikvaktsiini viies(!) annus, kas varem ei löönud tundlikkus välja? Vahetati vaktsiini või kuidas see toimus?
To report this post you need to login first.
16.01.2020 19:33
Vaktsineerisime, sai ajukahjustuse ja on autist, enne seda oli terve, hästi arenenud ja rõõmus laps. Arst pani kirja, et vaktsineerimise kahjustuse tagajärjel tekkinud aju- ja närvisüsteemi kahjustus. Kuna vaktsiini kõrvaltoimetel oli kirjas, et nii võib juhtuda, siis hiljem ei olnud midagi teha, ainult ravida mis võimalik ja tuua nii normaalsesse ellu, kui võimalik.
Autistid arenevadki algul normaalselt.
Ainult füüsiliselt. Mul sama kogemus, aga kuna autist on juba kolmas laps peres, siis oli enne aastaseks saamist näha, et ta ei arene nii nagu teised. Kaheselt oli autismispektrihäire diagnoositud. Füüsiline areng on teistega võrdne.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.01 19:33; 25.01 23:26;
To report this post you need to login first.
18.01.2020 18:49
Raseduasegne paratsetamooli kasutamine võib ka mõjutada.
Uuringute tulemused osutavad, et atseetaminofeen võib sekkuda hormoonide toimesse ja rasedusaegne kokkupuude selle ainega võib loote aju arengut mõjutada. Taanis 1996-2002 läbi viidud sünnikohordi uuringus, millesse kaasati 64,322 vastsündinut koos emadega ja millega sooviti hinnata atseetaminofeeni prenataalse kokkupuute mõju aktiivsus- ja tähelepanuhäire, aktiivsus- ja tähelepanuhäirega sarnase käitumise või hüperkineetiliste häirete (HKD-de) esile kerkimisega neil lastel. Atseetaminofeeni rasedusaegne tarvitamine baseerus osalejate poolt edastatud andmetel ja seda tarvitasid rohkem kui pooled emad. Uuringus kasutati ka käitumisprobleemidega laste Strengths and Difficulties Questionnaire vanemate vormi 7. aastaseks saanud lastel. Uuring tuvastas, et ema rasedusaegne atseetaminofeeni tarvitamine on seotud lastel aktiivsus- ja tähelepanuhäire sarnase käitumise ja hüperkineetiliste häirete tekkimise riski suurenemisega.[5]
https://et.wikipedia.org/wiki/Paratsetamool
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.01 18:49; 21.01 18:45;
To report this post you need to login first.
18.01.2020 18:49
No minu autismi diagnoosi saanud lapsel oli nii vaimne, kui ka füüsiline areng normaalne enne. Ütles ju sõnugi juba ja siis järsku muutus kardinaalselt kõik. Sõnad kadusid, rahulikust lapsest sai rahutu metslane, kes enam silmsidet ei loonud ja kui lõpuks pool aastat hiljem mingeid sõnu hakkas uuesti ütlema, olid rasked hääldusprobleemid. Praegu on 5-ne ja ega endiselt kuskil käia temaga väga ei saa ja rääkimine valmistab suuri raskusi. Mõnel on 2-3 eluaastani normaalne areng,enne kui autism välja lööb. See ei ole kaasasündinud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.01 20:11; 18.01 18:49; 18.01 18:54; 21.01 10:38;
To report this post you need to login first.
18.01.2020 18:54
Raseduse ajal ei tarvitanud mingeid valuvaigisteid.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.01 20:11; 18.01 18:49; 18.01 18:54; 21.01 10:38;
To report this post you need to login first.
18.01.2020 20:57
No minu autismi diagnoosi saanud lapsel oli nii vaimne, kui ka füüsiline areng normaalne enne. Ütles ju sõnugi juba ja siis järsku muutus kardinaalselt kõik. Sõnad kadusid, rahulikust lapsest sai rahutu metslane, kes enam silmsidet ei loonud ja kui lõpuks pool aastat hiljem mingeid sõnu hakkas uuesti ütlema, olid rasked hääldusprobleemid. Praegu on 5-ne ja ega endiselt kuskil käia temaga väga ei saa ja rääkimine valmistab suuri raskusi. Mõnel on 2-3 eluaastani normaalne areng,enne kui autism välja lööb. See ei ole kaasasündinud.
On küll kaasasündinud. Neid kaasasündinud haiguseid, mis kohe ei avaldu, on veel.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.01 20:38; 18.01 20:57;
To report this post you need to login first.
20.01.2020 21:13
Mõnel on 2-3 eluaastani normaalne areng,enne kui autism välja lööb. See ei ole kaasasündinud.
Kaasasündinud ei tähenda sünnihetkel avaldumist.
To report this post you need to login first.
21.01.2020 10:38
See ei tundu ikkagi loogiline. Saan aru, et mingid haigused avalduvad järkjärgult, kuid kui kõik toimub üleöö, näha on, et lapsel on sisemiselt järsult igasugused vaevused tekkinud, geenitestid midagi ei näita ja suguvõsas kellelgi selliseid probleeme pole, saab asi ikkagi ainult vaktsiinides olla. Paljudel autistidel on muide epilepsia ja epilepsia tuleneb närvisüsteemi kahjustusest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 10.01 20:11; 18.01 18:49; 18.01 18:54; 21.01 10:38;
To report this post you need to login first.
21.01.2020 13:31
Aga mida see geenitest näitama peaks? Minu teada konkreetset autismigeeni (või geene) kui sellist pole leitud. Küll olen lugenud, et autism algab mitu kuud enne, kui sümptomid avalduvad. Ehk et ajus on muutused näha juba siis, kui laps väliselt nö normaalne on.
To report this post you need to login first.
21.01.2020 13:55
See ei tundu ikkagi loogiline. Saan aru, et mingid haigused avalduvad järkjärgult, kuid kui kõik toimub üleöö, näha on, et lapsel on sisemiselt järsult igasugused vaevused tekkinud, geenitestid midagi ei näita ja suguvõsas kellelgi selliseid probleeme pole, saab asi ikkagi ainult vaktsiinides olla. Paljudel autistidel on muide epilepsia ja epilepsia tuleneb närvisüsteemi kahjustusest.
No nii lihtne see ka pole, et kui geeniviga pole, on vaktsiiniviga. Igasugustel neuroloogilistel häiretel võib olla miljon põhust, paljud sellised, mille pealel me ka oma kaasaegse meditsiini juures veel ei tule.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 13:55; 22.01 11:45;
To report this post you need to login first.
21.01.2020 18:45
Just kuulasin ühe teadlase värsket intervjuud, millest tegin väikse kokkuvõtte:
Autismiriski suurendavad 5 gruppi toksiine:
1. söeküttel töötavatest elektrijaamadest ja autokütuse kasutamisel eralduvad raskmetallid
2. plastiku koostisosad
3. pestitsiidid ja herbitsiidid
4. erinevad sidepidamise kiirgused (nt mobiilside, wifi)
5. ravimid (eriti paratsetamool, antidepressandid, vaktsiinid).
On piisavalt korralikke uuringuid, tänu millele me teame, et need 5 gruppi toksiine suurendavad autismiriski. Kuid kõik need 5 gruppi ei ole võrdselt kahjustavad. Esimesed neli gruppi võib lugeda taustajõuks ning viimane viies grupp (ravimid, sh vaktsiinid) on päästikuks.
https://namelyliberty.com/the-true-cost-of-autism/
dr Toby Rogers – hakkab rääkima 54-ndal minutil
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.01 18:49; 21.01 18:45;
To report this post you need to login first.
21.01.2020 20:41
See ei tundu ikkagi loogiline. Saan aru, et mingid haigused avalduvad järkjärgult, kuid kui kõik toimub üleöö, näha on, et lapsel on sisemiselt järsult igasugused vaevused tekkinud, geenitestid midagi ei näita ja suguvõsas kellelgi selliseid probleeme pole, saab asi ikkagi ainult vaktsiinides olla. Paljudel autistidel on muide epilepsia ja epilepsia tuleneb närvisüsteemi kahjustusest.
No nii lihtne see ka pole, et kui geeniviga pole, on vaktsiiniviga. Igasugustel neuroloogilistel häiretel võib olla miljon põhust, paljud sellised, mille pealel me ka oma kaasaegse meditsiini juures veel ei tule.
Ma olen ise näinud palju lapsi, kellel on hakanud minema järk-järgult halvemaks, kuid see ongi autismile tüüpiline. See, et täna geenitesti midagi ei näita, et tähenda seda, et 5-10 aasta pärast ei tule paremaid geeniteste ja midagi ei leida. Kahjuks pole ka mitte midagi leitud nendes perekondades, kus on mitu sügavalt autisliku last, ilmselgelt neil on geneetiline põhjus. Epilepsia ise tekitab närvisüsteemi kahjustust ja epilepsia võib olla autismi põhjuseks. Epilepsial on ka tihti geneetilised põhjused, isegi kui täna ei suudeta veel seda geeniviga kindlaks teha.
To report this post you need to login first.
22.01.2020 11:45
See ei tundu ikkagi loogiline. Saan aru, et mingid haigused avalduvad järkjärgult, kuid kui kõik toimub üleöö, näha on, et lapsel on sisemiselt järsult igasugused vaevused tekkinud, geenitestid midagi ei näita ja suguvõsas kellelgi selliseid probleeme pole, saab asi ikkagi ainult vaktsiinides olla. Paljudel autistidel on muide epilepsia ja epilepsia tuleneb närvisüsteemi kahjustusest.
No nii lihtne see ka pole, et kui geeniviga pole, on vaktsiiniviga. Igasugustel neuroloogilistel häiretel võib olla miljon põhust, paljud sellised, mille pealel me ka oma kaasaegse meditsiini juures veel ei tule.
Ma olen ise näinud palju lapsi, kellel on hakanud minema järk-järgult halvemaks, kuid see ongi autismile tüüpiline. See, et täna geenitesti midagi ei näita, et tähenda seda, et 5-10 aasta pärast ei tule paremaid geeniteste ja midagi ei leida. Kahjuks pole ka mitte midagi leitud nendes perekondades, kus on mitu sügavalt autisliku last, ilmselgelt neil on geneetiline põhjus. Epilepsia ise tekitab närvisüsteemi kahjustust ja epilepsia võib olla autismi põhjuseks. Epilepsial on ka tihti geneetilised põhjused, isegi kui täna ei suudeta veel seda geeniviga kindlaks teha.
Aga just seda ma ju ütlesingi, et praegu meil võib meditsiin olla nii arenenud kui tahes, aga kõigi hädade põhjusi pole siiski veel leitud, veel vähem osatakse kõike ravida. See aga ei tähenda, et automaatselt on siis põhjuseks vaktsiin.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 13:55; 22.01 11:45;
To report this post you need to login first.
25.01.2020 23:26
See ei tundu ikkagi loogiline. Saan aru, et mingid haigused avalduvad järkjärgult, kuid kui kõik toimub üleöö, näha on, et lapsel on sisemiselt järsult igasugused vaevused tekkinud, geenitestid midagi ei näita ja suguvõsas kellelgi selliseid probleeme pole, saab asi ikkagi ainult vaktsiinides olla. Paljudel autistidel on muide epilepsia ja epilepsia tuleneb närvisüsteemi kahjustusest.
No nii lihtne see ka pole, et kui geeniviga pole, on vaktsiiniviga. Igasugustel neuroloogilistel häiretel võib olla miljon põhust, paljud sellised, mille pealel me ka oma kaasaegse meditsiini juures veel ei tule.
Üks neist võib olla ka vaktsineerimine. Tänapäeva meditsiin seda seost veel lihtsalt ei loo või isegi varjab. See ei tähenda, et 10a pärast see ilmselge ja üldteada tõde poleks. Autismi kohta on suhteliselt vähe teada.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.01 19:33; 25.01 23:26;
To report this post you need to login first.
04.02.2020 15:22
.
Kommentaarist on juba teavitatud
04.02.2020 19:48
Ma lähen veidi teemast välja, aga fb-s olen täheldanud ühe naisterahva sõnavõtte, kes igal sammul korrutab, et autism ei ole haigus vaid nagu vastand tavainimesele. Ja ta jutt on nii jabur, a`la, et autismiga tuleb kohaneda, mitte seda võtta kui haigust, et see pole haigus, vaid nn teine liik inimesi maamunal. Olen tema kommentaare ja juttu märganud paaris erinevas fb grupis, kus ta pistab kisama, kui keegi julgem autismi nimetada haiguseks vms.
Aga autism polegi ju haigus. Ongi aju arengu eripära.
Seda tõesti ei saa ravida vaid tuleb õppida koos autismiga elama.
Või mismoodi sa seda ravimist ette kujutasid kui seda haiguseks pead?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.12 17:25; 04.02 19:48;
To report this post you need to login first.
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
