Teema: Vaktsineerimata lapsed

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga sa ise ikka oled ennast hiljuti läkaköha vastu vaktsineerinud?[/tsitaat]

Tegelikult on ju vahe sees, kas läkaköha saab väljaarenenud immuunsusega täiskasvanu või väljaarenemaTA immuunsusega imik. Levitamise koha pealt pole muidugi vahet, kas on tegu täiskasvanu või imikuga. Täiskasvanul õnnestub see ilmselt pahaaimamatult pareminigi.

Kuna ma 3 aastat tagasi põdesin läkaköha võin ma väita, et ma olen vaktsineeritud ja ei ohusta enda last.

Kägu kes puukensefaliiti põdes – sul laks tõesti hästi . Minu ema põdes 10 aastaselt ja taastus sellest kaks aastat.
Aga puukuvaktsiini enne 3 ndat eluaastat ei soovitanud ka minu perearst.
Punetised on ohtlikud seetõtu, et väikelaps neid põdedes võib haiguse koju tuua. Ja kui keegi on rase perekonnast nakatada teda ning seejärel kaotab rase lapse. Mida rohkem vaktsineerimata inimesi seda suurem
Riilikus kavas tuulerõugete vaktsiini minuteada vähemalt pole.
Lastehalvatus on arengumaades väga tihedalt esinev seega tõenäosus seda saada on olemas lisaks on tegu väga raske
Olen ka üpris palju seda uurinud ning vahepeal tahtsin ka lapse vaktsineerimata jätta. Hakkasin sellekohta lugema alles peale lapse paarikuuseks saamist muidu okeks tuberkuloosi vaktsiini ja b hepatiidi tegemata jätnud. B – hepatiidi oleks hiljem kooli ajal teinud. Rotavaktsiini ei lase teha – ei näe motet tegu haigusega mis tüsistusi üldjuhul ei põhjusta , vajab küll haiglaravi aga otseselt ohtlik pole.

Ma lihtsalt loodan, et vaktsineerimata jäetakse lapsed seetõttu, et iga haigust ja vaktsiini on vanemate poolt uuritud ja leitud et vaktsineerimine on tunduvalt halvem tuginedes teduslikele põhjendustele mitte see tõttu, et ajakirjandus kirjutab, et vaktsinerimine põhjustab autismi ning astmat jms.
Ise leian, et vaktsineerimisele peaks lahenema isiklikumalt – enne vaktsineerimist tegema kindlaks kas imikul pole allergiaid koostisosade vastu lisaks uurima perekonna ajalugu. Hetkel on vaktsineeeimine sarnanev liinitööga kus kõik saavad vaktsiini olenemat eripäradest.

Heh mumpsi pifasin silmas ei tea miks kirjutasin rõuged.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Läkaköha on näiteks vägagi saadaval. Suuremale lapsele pikk ja ebameeldiv haigus, vastsündinule eluohtlik. Vaktsiini saavad imikud 3-kuuselt, nii et esimesel kolmel kuul kaitseb neid ainult ümbritsev karjaimmuunsus. Rootsis olevat täna kaks imikut juba surnud läkaköhasse (http://tervis.postimees.ee/2947235/lakakoha-ohustab-imikuid). Enne kui vaktsiini ära jätate, mõelge mis tundega te käiks elu lõpuni ringi kui aastaid hiljem nakatuks ja sureks teie lapselt saadud läkaköhasse teie õe või mõne hea sõbranna vastsündinud beebi…[/tsitaat]

No ei saa olla, et praegusel infoajasutul on ikka inimesed veel nii rumalad. Et siis oleks parem tunne kui minu vaktsineeritud lapselt saaks keegi beebi selle läkaköha ja sureks või?? Või sa siiani ei tea, et see vaktsiin EI kaitse su last selle läkaköha eest? See vaid väidetavalt aitab seda leebemalt läbi põdeda. Nii vihale ajavad juba sellised juhmid inimesed, ise mitte midagi ei tea ja pole uurinud aga ajavad sellist sousti suust välja. Sinu VAKTSINEERITUD laps võib seda viirust kanda ka ilma ise haigestumata ja su sõbranna beebi saab selle ikka. Minul on ükskõik, kas inimesed vaktsineerivad oma lapsi või ei aga niipalju võiks ikka hoolida ja endal mõistust olla, et enne natukenegi uurida nende kohta siis jääks äkki ära see väärarusaam, et sinu laps on nüüd kõige eest kaitstud ja teisi mitte ilmaski pole suuteline nakatama. Hari ennast enne kui kuskil sellist teksti kirjutama hakkad!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu laps on vaktsineerimata, viirushaigustest on olnud nohud ja kaks korda köha. Laps on 3 ja poole aastane. Kõhuhaigusi pole kunagi olnud. Ja igaüks, kes on vaktsineerimise teemasse süüvinud teab, et vaktsiinid ei hoia neid haigusi ära vaid väidetavalt aitavad haiguse kergemalt ja tüsistusteta läbi põdeda aga võrdlusmomenti ei saa kunagi olla, sest kunagi ei saa teda, kuidas laps oleks selle haiguse läbi põdenud vaktsineerimata. Kahjuks mina neid arstide jutte nendest vaktsineerimata kohutavalt haigetest ja kasvupeetusega jne jutte ei usu. Nad sellise juhtumi juures näevadki ainult võimalust vanemaid hirmutada, et näete mis nüüd küll juhtus, vaktsineerimata ja veel haige ka. Mitte üks arst ei räägi selliseid lugusid vaktsineeritud lastest. Minu sõbranna laps jäi peale ühte vaktsiini kohutavalt haigeks ( see 1-aasta vaktsiin vist oli) ja mingid laigud tulid üle keha. Laps viidi haiglasse ja tunnitati, et tulemus on vaktsiini tagajärg. Olen surmkindel, et see jutt ei jõua mitte iialgi ühegi perearsti suust oma patsiendini. Teise tuttava laps jäi peale vaktsiini poolest kehast halvatuks, ka seda vaevalt see perearst teistele jutustab. Minu enda perearst räägib mulle iga visiit, et eelmine kuu just jälle üks laps suri, kui uurin, et millesse, siis vastust ei saa, lihtsalt mainib igakord, et keegi suri jälle. Samuti on ta mulle lapse sünnist alates ainult valetanud nende vaktsiinide kohta, küll ta rääkis, et lasteaeda ei saa minna, kooli ei saa minna. Siis mehele ütles, et hiljem järgi ei saa ühtegi teha, samas mulle, et alustame siis hiljem, et tema enda pojaga ka alustas hiljem. Mõtleb vist, et me kodus omavahel ei suhtle mehega. Minu lapsel on probleeme kuseteedehaigusteaga ja siis see on kindlasti sellest, et ta on vaktsineeritama, ütles arst. Nefroloogile seda mainides hakkas ta naema ja ütles, et see on küll väga ebakompetentne jutt, ühesõnaga perearst täitsa terroriseerib meid selle teemaga, mitte ühtegi visiiti ega kõnet ei möödu hirmutamise ja valetamisega. Õnneks peame arsti külastama ainult igaaastasel kontrollvisiidil ja pissiproovi viimisel. Miks Eesti riik siis seda vaktsineerimist kohustuslikusk ei tee kui kõik arstid nii usinasti ähvardavad ja pähe seda määrivad, sealjuures kinnitades, et mingeid kõrvamõjusid peale väikese palaviku pole. Ei taha see riik vist meil ikka nii väga vastutada selle “süütu” süstimise eest, seepärast on see meil vabatahtlik aga, et sa jumala eest sellest siis ära ei ütleks, muidu kannatadki terve elu perearsti terrori all. Tehku siis nagu USAs vaktsiinid kohustuslikuks ja maksku ka vaktsiinikahjustuste eest kahjutasu nagu USAs. Huvi pärast peaks kohe küsima enda perearstil, kas tema oleks nõus tegema lepingu, et tema isiklikult vastutab kui minu lapsel peaks vaktsiinist tüsistused tekkima, sest meie arsti sõnul pole tüsistusi olemas, seega peaks ta ju nometi nõus olema, kuigi võin pea anda, et sellise lepinguga ta nõus ei oleks. Meie otsust mitte vaktsineerida ta ei tolereeri, seega peaks andma talle võimaluse vastutada (mida ma muidugi ei teeks).[/tsitaat]

Tõenäosus saada haigus ja selle läbi invaliidistuda või surra on suurem, kui saada vaktsiinist tüsistus.

minu lapsed on vaksineeritud – kõik 3. Kuni koolini neil näiteks nohu polnud. ( 7a ei osanud õieti nuusatagi ;)))) … Kõikide nohuste lastega mängisid koos ja ikka õnneks külge ei hakanud. Esimesed haigused olid lasteaiapäevil kõigil tuulerõuged. Meil läks hästi. Lapsed olid karastatud, vaksineeritud ja terved.
Üks lähedane sugulane ei lasknud oma last vaksineerid .. aga muutis meelt, kui laps oli paari-kolme aastane. Laps suhteliselt vastuvõtlik igasugustele viirustele – seda imikust peale.

Kägu kirjutas:

Milleks vaktsineerida b-hepatiidi vastu imikut? – see on suguhaigus mis levib sugulisel teel voi vere kaudu.

Sama rumal tundub mulle imikute vaktsineerimine teetanuse vastu – kui paljudel õige mõnekuused käivad terariistadega mudas mängimas?

Kõige etem oleks, kui emad ise põeksid lapsepõlves läbi need tuulerõuged-punetised-läkaköhad jms lastehaigused – siis saab imik antikehad emalt ja on pea terve esimese eluaasta kaitstud (rinnaga toitmise puhul).

Vaktsiini eesmärk pole eelkõige see, et sinu laps ei nakatuks vaid et nakkushaigustel poleks nii suurt levimispinda.

Eks meid emasid ühendab tegelikult üks ja sama asi- me tahame oma lapsi kaitsta. Need, kes ei vaktsineeri kardavad tüsistusi. Teised jällegi haigust ennast. Mõlemad on seotud riskidega. Kuna olen ise meedik, siis minu laps on riiklike vaktsiinidega vaktsineeritud ja ka teine saab oma süstid. Mina võtan sedapidi riski.
Mõned aastad tagasi põdes ühes Tallinna haiglas teetanust üks vana naine, kes oli pärast karusmarjakorjet ja aiatöid lombis käsi pesnud. Nii arvatavasti ta selle saigi. Teetanuse bakter võib keskkonnas püsida kuni 50 aastat. Kuna tädike oli vana, siis ilmselt vaktsiin juba ei toiminud. Kõik Tallinna arstid infektsionistid käisid vaatamas seda patsienti, kuna haigus on haruldane ja mõne arsti praktikas ainulaadne. Mis aga tõestab, et need haigused ei ole kuhugi kadunud.
Teine juhus on seotud tuberkuloosiga. Vanemad olid taimetoitlased, tervete eluviisidega ja tervisesportlased. Isa küll suitsetas, aga muidu väga korralik pere. Nende 6 kuune laps jäi raskesse bronhiiti, mis hiljem läks kiiresti üle kopsupõletikuks. Beebi veetis haiglas 2 kuud elu ja surma vahel vaagudes, enne kui keegi taipas tal tuberkuloosi proovid võtta. Selgus, et beebil ja lisaks kogu perel on tuberkuloos. Isal eriti tugev, emal ja lapsel vähem. Isa oli nakatanud oma pere ise seda teadmata. Laps oli samuti tuberkuloosi vastu vaktsineerimata. Õnneks sai beebi ravi (millega vanemad olid väga nõus) ja jäi ellu.
Point on selles, et seda ei räägita. Need vanemad ei tule meediasse kisama, et vot näe, ma ei vaktsineerinud ja oleks oma lapse kaotanud. Seda ei ole endalegi lihtne tunnistada. Vastupidi aga need, kes saavad mingi tüsistuse hõiskavad seda kõigile. Lihtsalt olge valmis tagajärgede eest vastutama, mõlemal juhul.
Ma tahan öelda, et iga vanem võtab oma riski ja kas see risk ennast õigustas, näeme me alati hiljem. Lihtsalt säilitage kaine mõistus ja kui infot otsite, siis vaadake kriitiliselt ning erapooletu pilguga neid artikleid, mida oma arvamuse kujundamiseks kasutate. Enamasti omab inimene juba eos mingit hoiakut ja siis otsitakse oma arvamuse kinnitamiseks infot. Seda enamasti ka leitakse. Internet ei ole parim kohta selle tegemiseks, sest info võib olla paljuski moonutatud või lausa vale. Otsige näiteks HIVi kohta infot ja te leiate kuhjades “teaduslikke artikleid” kus väidetakse, et HIVi pole olemas, vaid ravimid teevad meid haigeks.

Mul neli last. Esimese kahele lasin teha kõik vaktsineerimiskavas olevad vaktsiinid. Mõlema lapse puhul esines peale punetiste vaktsiini tegemist koheselt kogu perel punetised. Ja ei saa öelda, et põeti kergelt. Seega võib vabalt saada haiguse vaktsiinist. Ja meie pere puhul ei kehtinud reegel, et vaktsiinist saadud punetiste korral tekiks immuunsus. Saime ju teine kordki antud haiguse.
Teine laps hakkas peale igat vaktsiini krambitama. Ja nii hullult, et nädala jooksul pidime kolm-viis korda kiirabi kutsuma. Algselt ei julgenud keegi tunnistada, et krambid vaktsiinist, aga kui peale viimast süsti laps koheselt krampe koges, pidi perearst tõde tunnistama. Meile öeldi, et selline käitumine võib viia epilepsiani. Niipalju siis “puhastest”, “kõrvalmõjudeta” ja “kahjututest” vaktsiinides. Kolmas ja neljas laps ei ole ühtegi süsti saanud saanud. Ja kõige tervemad kõigist lastest. Kui esimesel kahel on üsna palju allergiaid ja nad põevad tihti raskelt viirushaiguseid, siis viimastel allergiad puuduvad ja haigused mööduvad väga kergelt.

mitte küll päris teemasse..aga: olen 40 ja kindlasti sain vene ajal kõikvõimalikke vaktsiine..olen sellest hoolimata põdenud algklassilapsena raskel kujul läkaköha ja lasteaiaealisena ka mumpsi, tuulerõuged ka niikuinii. oma last olen veidi vaktsineerinud (tuberk, hepatiit), aga jätsin pärast esimest eluaastat pooleli, kui rohkem süvenesin jne. laps vägagi terve, pole olnud ühtki keskkõrvapõletikku (ptüi-ptüi-ptüi) jm põletikke.

Seda ju ütleb vanasõnagi, et tark õpib teiste, loll enda vigadest. Las siis õpivad…

Jah, on neid, kellel vaktsiin mõjub liiga nõrgalt (“nö. “liiga tuim” imuunsüsteem, ei tekigi immuunreaktsiooni), on neid, kellel vaktsiin mõjub liiga tugevalt (kutsub esile haigestumise) ja neid, kellel vaktsiini abiained kutsuvad esile allergia. Aga kui rääkida vaktsineerimisest ja hilisemast “külmetushaiguste” põdemisest/mittepõdemisest, siis mina arvan, et et sellel, kas laps vaktsineeritud/vaktsineerimata ja lapse hilisemal haigesumisel nn. “külmetushaigustesse” pole üldse mingit seost. See, kui hea vastupanuvõime laps on saanud nn. “külmetushaiguste” vastu, on täielik loterii (veidi ehk oleneb pärilikkusest). “Organism on vaktsiinidega nii ära saastunud, et nüüd ei jaksa külmtushaigustega võidelda” pole olemas, on lihtsalt sünnipäraselt nakushaigustele tugevama ja nakkushaigustele nõrgema vastupanuga lapsed ning seda sünnipärast erinevust muuta ei saa. Okei, natuke ehk mõjutab nn. elustiil (toit), aga sünnipära kindlasti enam.

Allergiatega on nii palju seost, et see, kes on väga allergiline, on tõenäolisemalt allergiline NII vaktsiinile kui ka toidule . Aga mitte ei ole “allergiline toidule sellepärast, et vaktsiin tekitas allergilise reaktsiooni”. Kui ei oleks vaktsineerinud, siis allergilist reaktsiooni vaktsiinile poleks muidugi saanud tekkinud, aga allergilise reaktsioon toidule oleks ikkagi tekkinud – samal lapsel. Teiste laste peale üle kanda ei saa, sest nende soodumus allergiatele võib olla olematu ja oleks kõik vaktsiinid-toidud probleemideta talunud. Muidugi, kui esimene laps pere on ostutunud allergiliseks, siis sama kartus teise lapse puhul (et äkki on see laps ka allergiline) pole päris põhjendamatu – kuid, isegi sama isa-ema lapsed pole alati sarnased, sest geenid kombineeruvad igaühe puhul isemoodi.

Ise käitusin selles mõttes nagu “ökoemme”, et andsin mõlemale lapsele rinnapiima 1,5 aastat ja olen püüdnud tagada neile võimalikult psüühilise stressi vaba kasvukeskkonna, et ei oleks immuunsuse langust psüühilistel põhjusel (et väikestele lastele on laotud liiga suur koormus midagi saavutada, igatsevad ema vms.), nutitelefone lastel pole, liikumine värskes õhus (ka talvel, kehva ilmaga) on tähtis. Aga selles mõttes olin jälle täielik “mitte-ökoemme”, et lasin lastele teha kõik kohustuslikud vaktsiinid + vanemale lapsele üle 3a puukentsefaliidi vaktsiini. “Külmetushaigusi” on olnud paar nohu ja paar ühepäevast palavikku (ptüi-ptüi-ptüi!), allergiaid pole olnud. Aga nagu ma juba seletasin, ei arva ma sellel mingit seost olevat vaktsineerimistega ehk siis vaktsineerimised poleks “külmetushaiguste” ega allergiate esinemist muutnud ei sinna- ega tännapoole.

Mul on 6 tervet vaktsineerimata last. Ei kahetse. Kõik käivad juba ammu koolis ning üks astub peagi ülikooli. Pole neist keegi raskelt haige või teistest nõrgem olnud. Vastupidi!