Teema: Vaktsineerimata lapsed

Näiteks punetised, mis on tavaliselt üsna kerge haigus, siis selle põdemine raseduse esimesel kolmandikul põhjustab pimeda, kurdi, südamerikkega või vaimse arengupeetusega lapse sünni 90 protsendilise tõenäosusega. Ja punetised ei ole Eestist veel päriselt kadunud, kuigi nendesse haigestumise sagedus alates vaktsineerimise algusest on 99% vähenenud.

Samuti ei ole Mumps veel täiesti kadunud. Mumpri viirus põhjustab täiskasvanud põdejatel munandite ja munasarjade kahjustusi ning arvatakse üheks põhjuseks, miks praegustel täiskasvanutel esineb viljakuseprobleeme.

https://tervis.postimees.ee/4320505/puust-ja-punaseks-mida-kujutavad-endast-haigused-mille-vastu-eestis-lapsi-vaktsineeritakse

Tegelikult nende laste emadel, kelle lapsed vaktsiine nõrga tervise tõttu ei talu, on justnimelt kasulik vaktsiine propageerida mitte maha teha, sest mida rohkem ümbritsevad inimesed on vaktsineeritud, seda väiksem tõenäosus on ka teie vaktsineerimata lapsel antud haigusesse haigestuda.

mul tuldi lihtsalt palatiuksest sisse ja enne kui üldse üles sain tõustud, juba õde süstis…
ma pole vaktsineerimise poolt ega vastu, aga see süstija ajas konkreetselt mu tagajalgadele.
lapsel oli niigi ajus bakter ja siis veel sai süsti nagu muuseas otsa.
meil tehti pooleaastasele veel ükd vaktsiin perearsti juures ja sinnapaika ta jäigi…nüüd laps 9a ja terve nagu purikas.

Kägu kirjutas:

Ei pruugi olla kadunud. Ma lasin esimest last planeerides endal antikehade tiitri määrata, oli täiesti piisav. Olin vaktsineeritud, mitte läbi põdenud.

Loomulikult on sul antikehad, sest punetistega puutume me endiselt kokku (tegemist on elusviirusega ja kaks nädalat peale vaktsineerimist levitavad beebid punetisi). Ja kusjuures ema võib täiesti reaalselt saada oma äsjavaktsineeritud beebilt punetised, ennemgi seda juhtunud. VÕib ka mitte saada (enamasti ei saa), vaid saab immuunvastuse.
Lastehalvatuse baktereid on Tallinna lahes küll ja küll (värskelt vaktsineeritud laste väljaheidetest tuleneva reoveega sinna sattunud), kas keegi on haigestunud, neelates lonksu merevett Stroomi rannas? Täiskasvanuid ju ei vaktsineerita – ometi nad ei haigestu lastehalvatusse.
Ja ei haigestu ka vaktsineerimata lapsed kui nad selle lonksu Tallinna lahe vett alla neelavad.

Meil on loomulikul teel omandatud immuunsus kuna keskkonnas ringleb niikunii kogu aeg nii punetisi, mumpsi, lastehalvatust, tuberkuloosi ja miljon muud erinevat bakterit ning viirust, samas vaktsiinide kaitse kestab heal juhul ainult 10 aastat.

See on üks põhjuseid, miks ka praktiliselt kõigil täiskasvanutel on hoolimata sellest, kas neid on vaktsineeritud või mitte, piisaval määral igasugu erinevaid antikehasid organismis.

See on nagu omal ajal inimkond ei surnud katkude tõttu välja, kes suri maha, kes omandas ise immuunsuse.

Segane oled peast või? Mis see sinu laps siia puutub? Maailm on äsjavaktsineeritud lapsi täis, kes kogu aeg viirust levitavad. Mis sa arvad, et selleks tuleb kedagi ilmtingimata süles hoida, et mõnda viirust saada ja/või sellele immuunvastus organismis tekiks?

Euroopa Ravimiameti Priorix infolehelt: Punetiste ja leetrite viirus eritub teadaolevalt neelusekreediga 7–28 päeva vältel pärast vaktsineerimist, kusjuures maksimaalne eritumine toimub umbes 11. päeval.

Tulevikus võiks olla eraldi koolid ja lasteaiad. Las need , kes arvavad, et vaktsiinid on nii , nii halvad, panevad oma vaktsineerimata lapsed ühte kooli kokku. Miks nad minu lapsi ohustavad, kui mina olen valinud mooduse neid kaitsta.Vaktsineerides. Iseasi muidugi, kuidas neid tänaval , ühistranspordis jne vältida..

Vaadake väikelaste suremust 100-200 aastat tagasi..siis olid ka vaktsineerimata lapsed koos…

Esiteks, vaktsiinid ei hoia haiguseid 100% efektiivsusega ära, seda ei ole keegi väitnud. Efektiivsus on üle 90%, mis tähendab et mõned inimesed ikkagi haigestuvad, aga kui piisavalt palju inimesi on vaktsineeritud, siis haigused enam ei levi ja ei nakatu need ka, kes muidu haigestuks.
Teiseks, kõiki inimesi ei saa vaktsineerida. Nt raske immuunpuudulikkusega inimesi ei tohi mõndade vaktsiinidega vaktsineerida. Neid ohustavad ilma objektiivse põhjuseta vaktsineerimata inimesed.
Kolmandaks, see hügieeni jutt on jama.
Lastehalvatus kadus Eestis pärast vaktsineerimisega alustamist: enne 1959. a esines igal aastal paarsada juhtu. 1959 hakati vaktsineerima. 1961 oli paar juhtu, pärast seda MITTE ÜHTEGI.
2 aastaga muutusid hügieenitingimused nii palju?

Kägu kirjutas:

Mul on 6 tervet vaktsineerimata last. Ei kahetse. Kõik käivad juba ammu koolis ning üks astub peagi ülikooli. Pole neist keegi raskelt haige või teistest nõrgem olnud. Vastupidi!

Huvitav, millest üldse arvamus, et vaktsineerimata laps peaks nõrgem olema? Keegi ju ei arvagi seda. See, kui hea immuunsüsteem lapsel on, ei sõltu kuidagi sellest, kas ta on vaktsineeritud või mitte. Küll aga tõenäosus tüsistusteta välja tulla olukorrast, kui see raske haigus siiski saadakse või tõenäosus raseduse ajal mitte haigestuda loodet kahjustavatesse vaktsineeritavatesse haigustesse on vaktsineeritud lastel suurem. Tõenäosus seejuures ei tähenda, et vaktsiin 100% juhtudest kaitseb. Mind paneb sageli imestama, et räägitakse seoses vaktsineerimisega hoopis mingitest vaktsineerimisega mitte seotud asjadest. Tõenäosused on ka asi, mida paljud inimesed ei ole võimelised hoomama, kuigi enamus tänapäeva meditsiinist põhineb tõenäosuslikkuse printsiibil.

Kägu kirjutas:

Vaadake haiglaid, kodusid ja eluviisi 100-200 aastat tagasi … siis olid ka sellised tingimused nagu tänapäeval.

johhaidii milline lollpea!
100-200a tagasi ei pesnud arstid veel käsigi (enne ja pärast haige ülevaatust – googelda “Semmelweis”, võttis pikalt aega, enne kui kätepesu vajalikkus arstkonnale kohale jõudis) rääkimata antibiootikumidest, need tulid alles I MS järgselt laialdaselt tavakasutusse. Kodude puhtus oli hoopis midagi muud nagu ka toitumisvõimalused, nälga oli palju ja elati ikka väga mustalt, polnud ju peldikuidki – needki ilmusid meie maale laialdasemalt alles pärast I MS. Alatoitluses inimeste immuunsüsteem on aga väga nõrk.
Hari ennast.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Vaadake haiglaid, kodusid ja eluviisi 100-200 aastat tagasi … siis olid ka sellised tingimused nagu tänapäeval.

johhaidii milline lollpea!
100-200a tagasi ei pesnud arstid veel käsigi (enne ja pärast haige ülevaatust – googelda “Semmelweis”, võttis pikalt aega, enne kui kätepesu vajalikkus arstkonnale kohale jõudis) rääkimata antibiootikumidest, need tulid alles I MS järgselt laialdaselt tavakasutusse. Kodude puhtus oli hoopis midagi muud nagu ka toitumisvõimalused, nälga oli palju ja elati ikka väga mustalt, polnud ju peldikuidki – needki ilmusid meie maale laialdasemalt alles pärast I MS. Alatoitluses inimeste immuunsüsteem on aga väga nõrk.
Hari ennast.

Kullakene see oli sarkasmina mõeldud. Täpselt seda, mida kirjutate, ma silmas pidasingi.

Arstidele meeldib rääkida sellest, et leetrite tüsistusena võib tekkida entsefaliit ehk peaajupõletik, mainimata asjaolu, et seda juhtub 1-l juhul 10 000-100 000-st. Seega kui Eestis puhkeks leetrite pandeemia (haigestuks näiteks iga aasta 100 last), siis kuluks ikkagi 100-1000 aastat, et ühel nendest kõikidest haigestunutest tekiks leetritest entsefaliit. (suhtarvu allikas: East West Journal November 1984 Dr Mendelsohn)

Selle kohta on palju uuringuid avaldatud, et lastehaiguste põdemine alandab lümfisüsteemi kasvajatesse haigestumise riski.
Tuulerõugete põdemine vähendab lümfoomi riski 47%, leetrite põdemine lapsepõlves vähendab riski haigestuda lümfoomi 66%. Samuti mumpsi punetiste, sarlakite ja läkaköha põdemine vähendavad oluliselt lümfoomi riski. Üleüldse, mida rohkem nakkushaigusi lapsepõlves põdeda, seda väiksem on risk lümfoomi haigestuda. Hodgkinsi lümfoomi haigestumise risk väheneb kolme või rohkema lastehaiguse põdemise järel koguni 80%.
Need, kes põevad leetreid enne kümneaastaseks saamist, neil on 96% madalam risk haigestuda lümfoomi, kui neil, kes ei ole leetreid põdenud.
Panen mõned lingid ka…
https://www.docguide.com/childhood-measles-may-protect-against-hodgkins-lymphoma-presented-esmo
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15700307

Siis veel..mingist teisest uuringust selgub, et lapsepõlves leetrite põdemine vähendab 55% tõenäosust erinevatesse vähiliikidesse haigestuda (sh ka rinnavähki ja melanoomi). Kui põdeda lapsepõlves läbi kolm-neli eelpoolnimetatud lastehaigust, on vähki haigestumise risk 68% väiksem.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9824838

Harvardi ülikoolis uuriti 50 000 lõpetanut, selgus, et neil, kes põdesid lapsepõlves leetreid, oli 2 korda väiksem risk Parkinsoni tõppe haigestuda. Samuti tuulerõugete ja mumpsi põdemine alandasid Parkinsoni riski. Samas leetrite vaktsiin põhjustab lastel mõnikord Parkinsoni tõbe…
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/4061437

Maailmas on kõik asjad omavahel seotud.
Looduse poolt ettenähtud lastehaigused pole niisama siin maailmas olemas, vaid need on vajalikud mingil konkreetsel põhjusel – inimese immuunsüsteemi väljaarenemiseks ja kaitseks muudesse haigustesse haigestumise eest.
Tõsine mõttekoht.

Kägu kirjutas:

Arstidele meeldib rääkida sellest, et leetrite tüsistusena võib tekkida entsefaliit ehk peaajupõletik, mainimata asjaolu, et seda juhtub 1-l juhul 10 000-100 000-st. Seega kui Eestis puhkeks leetrite pandeemia (haigestuks näiteks iga aasta 100 last), siis kuluks ikkagi 100-1000 aastat, et ühel nendest kõikidest haigestunutest tekiks leetritest entsefaliit. (suhtarvu allikas: East West Journal November 1984 Dr Mendelsohn)

Selle kohta on palju uuringuid avaldatud, et lastehaiguste põdemine alandab lümfisüsteemi kasvajatesse haigestumise riski.
Tuulerõugete põdemine vähendab lümfoomi riski 47%, leetrite põdemine lapsepõlves vähendab riski haigestuda lümfoomi 66%. Samuti mumpsi punetiste, sarlakite ja läkaköha põdemine vähendavad oluliselt lümfoomi riski. Üleüldse, mida rohkem nakkushaigusi lapsepõlves põdeda, seda väiksem on risk lümfoomi haigestuda. Hodgkinsi lümfoomi haigestumise risk väheneb kolme või rohkema lastehaiguse põdemise järel koguni 80%.
Need, kes põevad leetreid enne kümneaastaseks saamist, neil on 96% madalam risk haigestuda lümfoomi, kui neil, kes ei ole leetreid põdenud.
Panen mõned lingid ka…
https://www.docguide.com/childhood-measles-may-protect-against-hodgkins-lymphoma-presented-esmo
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15700307

Siis veel..mingist teisest uuringust selgub, et lapsepõlves leetrite põdemine vähendab 55% tõenäosust erinevatesse vähiliikidesse haigestuda (sh ka rinnavähki ja melanoomi). Kui põdeda lapsepõlves läbi kolm-neli eelpoolnimetatud lastehaigust, on vähki haigestumise risk 68% väiksem.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9824838

Harvardi ülikoolis uuriti 50 000 lõpetanut, selgus, et neil, kes põdesid lapsepõlves leetreid, oli 2 korda väiksem risk Parkinsoni tõppe haigestuda. Samuti tuulerõugete ja mumpsi põdemine alandasid Parkinsoni riski. Samas leetrite vaktsiin põhjustab lastel mõnikord Parkinsoni tõbe…
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/4061437

Maailmas on kõik asjad omavahel seotud.
Looduse poolt ettenähtud lastehaigused pole niisama siin maailmas olemas, vaid need on vajalikud mingil konkreetsel põhjusel – inimese immuunsüsteemi väljaarenemiseks ja kaitseks muudesse haigustesse haigestumise eest.
Tõsine mõttekoht.

Looduse poolt ongi jah ette nähtud, et nõrgemad genofondid surevad välja. Lepi sellega, ära kasuta moodsat meditsiini, siis elad loodusega kooskõlas ja kui su laps sureb, siis oligi vilets laps… Enne moodsa meditsiini kasutuselevõttu oli laste surmaprotsent ikka väga palju suurem. Leetrite peamine tüsistus on kopsupõletik, mis nõrga immuunsüsteemiga lapsele (eriti väikelapsele) on üsna ohtlik haigus. Rumeenias suri eelmisel aastal leetripuhangu tõttu näiteks 17 last. Loomulikult on suur osa vaktsineerimise vajadusetest seotud sotsiaalsete probleemidega. Paremates tingimustes ja targemate vanemate poolt kasvatatuna ehk need lapsed ei oleks surnud, mine tea. Näiteks vaktsineeritakse mõnede haiguste vastu kohe sünnitusmajas seeetõttu, et asotsiaalsemate perede lapsi ei saada lihtsalt hiljem mingil viisil kätte, emad ei tule lastega arstile. Ühiskonnale tervikuna on aga kasulikum kui asotsiaalsemad kogukonnad ei ole epideemiate kasvulavad. Mida madalama vaimse võimkusega ema, seda kergem on talle kollijuttu ajada, et vaktsiinid on kurjast ja ärge vaktsineerige, tema ei analüüsi asju läbi ega mõtle, et äkki mõni vaktsiin ikkagi oleks mõistlik teha. Tegelikult võiks ikkagi selliste asjade propageerimisega piiri pidada, otsusta enda lapse puhul kuidas tahad, aga kui seda veendumust reklaamid, siis pead ka teadma, keda sinu reklaam kõige kergemini mõjutab ja kas see ikka on mõistlik.

Inimesed, kes on võimelised ise teadusartikleid läbi töötama, saavad aru, et vaktsiinivastased (“oma peaga mõtlejad”) ajavad möga. Telegram ei ole muide eriti tõsiseltvõetav teadusajakiri..

Kägu kirjutas:

Inimesed, kes on võimelised ise teadusartikleid läbi töötama, saavad aru, et vaktsiinivastased (“oma peaga mõtlejad”) ajavad möga. Telegram ei ole muide eriti tõsiseltvõetav teadusajakiri..

Just-just. Statistika väidab, et vaktsineerimata jätavad pigem kõrgharidusega vanemad ja madalama haridustasemega inimesed vaktsineerivad. Siin aga mõni kägu kujutab endale ette, et need madala haridustasemega lapsevanemad kes ei oska tihtipeale suhtlustasemel inglise keeltki (teadusartiklite lugemisest rääkimata) on informeeritud ja teevad oma otsused teadlikult. Püha lihtsameelsus! 😀

Kägu kirjutas:

Just-just. Statistika väidab, et vaktsineerimata jätavad pigem kõrgharidusega vanemad ja madalama haridustasemega inimesed vaktsineerivad. Siin aga mõni kägu kujutab endale ette, et need madala haridustasemega lapsevanemad kes ei oska tihtipeale suhtlustasemel inglise keeltki (teadusartiklite lugemisest rääkimata) on informeeritud ja teevad oma otsused teadlikult. Püha lihtsameelsus! ????

No näiteks Rumeenia näitel oli siiski leetrisurmade taga just vaesus ja ignorantsus (ja paraku lisandus neile omadustele veel vaktsineerimatus).

Viidet palun.
Vaktsineerimatuse juures tasub ära märkida, et näiteks Itaalia puhul on välja toodud, et 88% haigestunutest olid vaktsineerimata, aga keskmine haigestunu oli 27-aastane. Neile lapseeas tehtud vaktsiinid nagunii ei mõju ehk siis revaktsineerimata. Meil siin Eestis samuti kõik hirmsasti tahavad et lapsi torgitaks, aga suurem osa elanikkonda on tegelikult vaktsineerimata.

Ja endiselt. Palun viidet sinu väitele, et Rumeenia leetrisurmade taga oli vaesus, ignorantsus ja vaktsineerimatus.