Ma saan suurepäraselt aru meditsiinitöötajate esimesena vaktsineerimisest.
Aga haridustöötajad?
Mitte, et nad poleks olulised. Aga minu meelest võiks selle haiguse iseärasusi arvestades siiski vanus suuremat rolli mängida kui inimese amet haridusasutuses. Mina vaktsineeriks 70+ vanused inimesed enne haridustöötajaid. Seejärel vaktsineeriks haridustöötajad 60+, seejärel kõik 60+ inimesed, seejärel haridustöötajad 40+ jne.
Arvestades seda, et noored seda haigust kergemini põevad ja vähem haiglakohti hõivavad ja surevad.
Mul on praegu tuttav, kelle täies elujõus, sportlik, terve ning energiline 70-aastane isa on kriitilises seisus. Ja sellesama tuttava noor 24-aastane haridustöötajast tütar on vaktsineeritud.
70-aastane on noorte arvates kindlasti vana, aga tegelikult on siiski suur vahe, kas 70-aastasel naisel on abikaasa kõrval veel paariks kuuks või 15 aastaks. Kui palju on haiglas elu eest võitlemas eelnevalt terveid 25-aastaseid?
Teema: Vaktsineerimisjärjekord
Ma olen 30ndates haridustöötaja ja sain vaktsiini täna. Järjekord ja suutsime on iga med.asutuse enda asi.
Ma saan suurepäraselt aru meditsiinitöötajate esimesena vaktsineerimisest.
Aga haridustöötajad?
Mitte, et nad poleks olulised. Aga minu meelest võiks selle haiguse iseärasusi arvestades siiski vanus suuremat rolli mängida kui inimese amet haridusasutuses. Mina vaktsineeriks 70+ vanused inimesed enne haridustöötajaid. Seejärel vaktsineeriks haridustöötajad 60+, seejärel kõik 60+ inimesed, seejärel haridustöötajad 40+ jne.
Arvestades seda, et noored seda haigust kergemini põevad ja vähem haiglakohti hõivavad ja surevad.
Mul on praegu tuttav, kelle täies elujõus, sportlik, terve ning energiline 70-aastane isa on kriitilises seisus. Ja sellesama tuttava noor 24-aastane haridustöötajast tütar on vaktsineeritud.
70-aastane on noorte arvates kindlasti vana, aga tegelikult on siiski suur vahe, kas 70-aastasel naisel on abikaasa kõrval veel paariks kuuks või 15 aastaks. Kui palju on haiglas elu eest võitlemas eelnevalt terveid 25-aastaseid?
Noori ikka haiglas on. Aga muidu olen nõus, et alustada vanematest.
Samas lisaks vaktsineeritakse praegu ka alla 70a riskirühmade patsiente ja jätkuvalt ka 80+ patsiente. Kahjuks 70+ on vist kõige vähem vaktsineeritud
Mul on praegu tuttav, kelle täies elujõus, sportlik, terve ning energiline 70-aastane isa on kriitilises seisus. Ja sellesama tuttava noor 24-aastane haridustöötajast tütar on vaktsineeritud.
Ma loodan, et sa ikka tead, et 70+ inimesi ei vaktsineerita AstraZeneca vaktsiiniga. Seda saavad nooremad. Sinu kirjeldatud juhtumi puhul oleks kaks varianti, kas kumbki poleks vaktsineeritud või ainult see 24-aastane on. Ja see viimane variant on igal juhul parem. Muidugi oleks kõige parem kui oleks nii palju vaktsiini, et kõik 70+ inimesed saaks vaktsineeritud.
Mul on 4 sõbrannat, kes on vaksiini saanud, sest töötavad haridusasutuses.
1. Õppetöö kordinaator: vanus 31a – sporti ei tee, peolembeline, sale – tervis peale vaksiini OK.
2. Kehalisekasvatuse õpetaja: vanus 31a – sportlik, tervislik – tervis halb, kõrge palavik.
3. Õppealajuhataja: vanus 36a – sportlik, tervislik, sale- tervis halb, kerge palavik, peavalu.
4. Ajaloo õpetaja: vanus 32a – ebatervislik, tugevas ülekaalus – tervis korras.
Seega vaksiin mõjub erinevalt. Samamoodi ka haigus. Mõni põeb hullemini, kui teised.
Random.
Eks see on väga mitme otsaga asi. Meie lähikonnas sai hiljuti COVIDi vaktsiini esimese doosi 96-aastane peaaegu pime vanatädi, kes elab üksi oma kodus, kodust väljas ei käi (see vaktsineerimine oli esimene kord üle kahe aasta tal kodust välja minna), külalisi pole vastu võtnud alates COVIDi algusest, ka enne käis keegi külas v-o kord kuus. Toidukraami toob kuller, apteegikauba jätab minu ema talle ukse taha ja prügikoti viib sealtsamast ära. Helistame. Ühest küljest on muidugi mõistetav, et ta on esimese prioriteedi riskirühm, sest haigestumise korral võiks tal minna kehvasti. Teisest küljest, kust ta selle nakkuse saab? Ja oodatav eluiga ka ilma COVIDita kardetavasti üle mõne aasta ei ole, arvestades vanust ja terviseseisundit.
Vaktsineerimiseks aitas tal perearstikeskusse jõuda aga meessoost lähisugulane: praegu veel täies elujõus ja hästi toimiv 65-aastane mees, kuid süstiv diabeetik, hüpertoonik. Nagu näidiseksemplar, kellel võiks COVID raskelt kulgeda. Töötab ülikoolis professorina, kontaktõpet enamasti vältida ei saa. Temani vaktsineerimisjärjekord niipea ei jõua, kõige paremal juhul mahub ta vanust arvestades alles 3. või 4. prioriteedi vaktsineeritavate hulka (meditsiinitöötajad, hooldekodud, õpetajad jne veel lisaks). Reaalselt on tema aga ilmselt palju rohkem ohustatud ning palju pikem ja kvaliteetsem elu võiks nakatumise korral elamata jääda – kui mina saaksin valida, kumba neist kahest vaktsineerida, siis iga kell tunduks mõistlikum teha see vaktsiin alles elujõulisele ja tööl palju kontakte omavale riskirühma liikmele kui täiesti eraklikule saja-aastasele.
Selge, et meditsiinitöötajad ja hooldekodud tuleb vaktsineerida. Aga sealt edasi võiks minu arust ikkagi just vältimatute kontaktide arv lisaks tervislikele riskiteguritele saada suurema rolli. Ja ma ei mõtle ainult õpetajaid, õppejõude vmt, samuti nt poemüüjad jpt teenindajad on väga ohustatud. Ma ei ole just päris veendunud, kas neist 20-aastased täiesti terved peaksid esmajärjekorras vaktsiini saama, aga kaasnevate haigustega vanuses 60+ või 50+, kellel on ohtralt kontakte, võiksid minu arvates küll tunduvalt kõrgema prioriteedi saada.
Mis praegu õpetajate eelisvaltsineerimisse puutub, siis see võimalus tekkis neile ju üksnes põhjusel, et meil on teatud kogus Astra Zeneca vaktsiini, mis 70+ vanuses inimeste vaktsineerimiseks niikuinii praeguse seisuga lihtsalt ei sobi (pole piisavalt uuringuid tõhususe kohta eakatel).
Vaktsineerimiseks aitas tal perearstikeskusse jõuda aga meessoost lähisugulane: praegu veel täies elujõus ja hästi toimiv 65-aastane mees, kuid süstiv diabeetik, hüpertoonik. Nagu näidiseksemplar, kellel võiks COVID raskelt kulgeda. Töötab ülikoolis professorina, kontaktõpet enamasti vältida ei saa. Temani vaktsineerimisjärjekord niipea ei jõua
ära uduta. kõrgkoolide õppejõud saavad koos õpetajatega vaktsiini.
Eks see on väga mitme otsaga asi. Meie lähikonnas sai hiljuti COVIDi vaktsiini esimese doosi 96-aastane peaaegu pime vanatädi, kes elab üksi oma kodus, kodust väljas ei käi (see vaktsineerimine oli esimene kord üle kahe aasta tal kodust välja minna), külalisi pole vastu võtnud alates COVIDi algusest, ka enne käis keegi külas v-o kord kuus. Toidukraami toob kuller, apteegikauba jätab minu ema talle ukse taha ja prügikoti viib sealtsamast ära. Helistame. Ühest küljest on muidugi mõistetav, et ta on esimese prioriteedi riskirühm, sest haigestumise korral võiks tal minna kehvasti. Teisest küljest, kust ta selle nakkuse saab? Ja oodatav eluiga ka ilma COVIDita kardetavasti üle mõne aasta ei ole, arvestades vanust ja terviseseisundit.
Vaktsineerimiseks aitas tal perearstikeskusse jõuda aga meessoost lähisugulane: praegu veel täies elujõus ja hästi toimiv 65-aastane mees, kuid süstiv diabeetik, hüpertoonik. Nagu näidiseksemplar, kellel võiks COVID raskelt kulgeda. Töötab ülikoolis professorina, kontaktõpet enamasti vältida ei saa. Temani vaktsineerimisjärjekord niipea ei jõua, kõige paremal juhul mahub ta vanust arvestades alles 3. või 4. prioriteedi vaktsineeritavate hulka (meditsiinitöötajad, hooldekodud, õpetajad jne veel lisaks). Reaalselt on tema aga ilmselt palju rohkem ohustatud ning palju pikem ja kvaliteetsem elu võiks nakatumise korral elamata jääda – kui mina saaksin valida, kumba neist kahest vaktsineerida, siis iga kell tunduks mõistlikum teha see vaktsiin alles elujõulisele ja tööl palju kontakte omavale riskirühma liikmele kui täiesti eraklikule saja-aastasele.
Selge, et meditsiinitöötajad ja hooldekodud tuleb vaktsineerida. Aga sealt edasi võiks minu arust ikkagi just vältimatute kontaktide arv lisaks tervislikele riskiteguritele saada suurema rolli. Ja ma ei mõtle ainult õpetajaid, õppejõude vmt, samuti nt poemüüjad jpt teenindajad on väga ohustatud. Ma ei ole just päris veendunud, kas neist 20-aastased täiesti terved peaksid esmajärjekorras vaktsiini saama, aga kaasnevate haigustega vanuses 60+ või 50+, kellel on ohtralt kontakte, võiksid minu arvates küll tunduvalt kõrgema prioriteedi saada.
Mis praegu õpetajate eelisvaltsineerimisse puutub, siis see võimalus tekkis neile ju üksnes põhjusel, et meil on teatud kogus Astra Zeneca vaktsiini, mis 70+ vanuses inimeste vaktsineerimiseks niikuinii praeguse seisuga lihtsalt ei sobi (pole piisavalt uuringuid tõhususe kohta eakatel).
Antud professor peaks end perearsti juures kirja panna, juba vaktsineeritakse riskigruppe.
Vaktsineerimiseks aitas tal perearstikeskusse jõuda aga meessoost lähisugulane: praegu veel täies elujõus ja hästi toimiv 65-aastane mees, kuid süstiv diabeetik, hüpertoonik. Nagu näidiseksemplar, kellel võiks COVID raskelt kulgeda. Töötab ülikoolis professorina, kontaktõpet enamasti vältida ei saa.
Kas siis suguvõsa pealt ei leidnud kedagi teist, kes vanainimese vaktsineerima viiks? Kontaktõpet annab küll vältida, suuremas osas ülikoolides on üldine otsus teha distantsõpet, kus on lubatud ka kontaktõpe, saab õppejõud ise otsustada, kas annab distantsis või kontaktõpet. Seega sinu jutt on natuke ülepaisutatud.
Vaktsineerimiseks aitas tal perearstikeskusse jõuda aga meessoost lähisugulane: praegu veel täies elujõus ja hästi toimiv 65-aastane mees, kuid süstiv diabeetik, hüpertoonik. Nagu näidiseksemplar, kellel võiks COVID raskelt kulgeda. Töötab ülikoolis professorina, kontaktõpet enamasti vältida ei saa. Temani vaktsineerimisjärjekord niipea ei jõua
ära uduta. kõrgkoolide õppejõud saavad koos õpetajatega vaktsiini.
No alustavad nad igatahes üldhariduskoolidest. Mul on mitu lähedast pereliiget ja kaks head sõbrannat ülikoolis õppejõud — kellelgi pole veel töökohas juttugi vaktsineerimisest olnud.
Eks see on väga mitme otsaga asi. Meie lähikonnas sai hiljuti COVIDi vaktsiini esimese doosi 96-aastane peaaegu pime vanatädi, kes elab üksi oma kodus, kodust väljas ei käi (see vaktsineerimine oli esimene kord üle kahe aasta tal kodust välja minna), külalisi pole vastu võtnud alates COVIDi algusest, ka enne käis keegi külas v-o kord kuus. Toidukraami toob kuller, apteegikauba jätab minu ema talle ukse taha ja prügikoti viib sealtsamast ära. Helistame. Ühest küljest on muidugi mõistetav, et ta on esimese prioriteedi riskirühm, sest haigestumise korral võiks tal minna kehvasti. Teisest küljest, kust ta selle nakkuse saab? Ja oodatav eluiga ka ilma COVIDita kardetavasti üle mõne aasta ei ole, arvestades vanust ja terviseseisundit.
Vaktsineerimiseks aitas tal perearstikeskusse jõuda aga meessoost lähisugulane: praegu veel täies elujõus ja hästi toimiv 65-aastane mees, kuid süstiv diabeetik, hüpertoonik. Nagu näidiseksemplar, kellel võiks COVID raskelt kulgeda. Töötab ülikoolis professorina, kontaktõpet enamasti vältida ei saa. Temani vaktsineerimisjärjekord niipea ei jõua, kõige paremal juhul mahub ta vanust arvestades alles 3. või 4. prioriteedi vaktsineeritavate hulka (meditsiinitöötajad, hooldekodud, õpetajad jne veel lisaks). Reaalselt on tema aga ilmselt palju rohkem ohustatud ning palju pikem ja kvaliteetsem elu võiks nakatumise korral elamata jääda – kui mina saaksin valida, kumba neist kahest vaktsineerida, siis iga kell tunduks mõistlikum teha see vaktsiin alles elujõulisele ja tööl palju kontakte omavale riskirühma liikmele kui täiesti eraklikule saja-aastasele.
Selge, et meditsiinitöötajad ja hooldekodud tuleb vaktsineerida. Aga sealt edasi võiks minu arust ikkagi just vältimatute kontaktide arv lisaks tervislikele riskiteguritele saada suurema rolli. Ja ma ei mõtle ainult õpetajaid, õppejõude vmt, samuti nt poemüüjad jpt teenindajad on väga ohustatud. Ma ei ole just päris veendunud, kas neist 20-aastased täiesti terved peaksid esmajärjekorras vaktsiini saama, aga kaasnevate haigustega vanuses 60+ või 50+, kellel on ohtralt kontakte, võiksid minu arvates küll tunduvalt kõrgema prioriteedi saada.
Mis praegu õpetajate eelisvaltsineerimisse puutub, siis see võimalus tekkis neile ju üksnes põhjusel, et meil on teatud kogus Astra Zeneca vaktsiini, mis 70+ vanuses inimeste vaktsineerimiseks niikuinii praeguse seisuga lihtsalt ei sobi (pole piisavalt uuringuid tõhususe kohta eakatel).
Antud professor peaks end perearsti juures kirja panna, juba vaktsineeritakse riskigruppe.
Jah, aga tema ei kuulu selle prioriteedi riskigruppi. Kui hästi läheb, võib ta saada mõne aja jooksul AZ vaktsiini, mida vanuritele ei tehta, muus osas pole järjekord veel 80+ vanuritegagi ligilähedaseltki lõpule saanud. Paljud perearstikeskused pole ÜLDSE veel vaktsiine saanud. Muist keskusi on saanud 36 või 36 + 36 doosi Pfizerit nimistu kohta eagrupile 80+. Mõned kuuldavasti hakkavad nüüd 100 doosi kaupa AZ-d saama nooremate riskigruppi kuuluvate vaktsineerimiseks, enamikuni pole veel see võimalus jõudnud.
Kui see AZ nüüd kaarte segi ei löö, siis 65-aastane raskelt kulgevate kaasnevate haigustega kuulub parimal juhul 3. järjekorras vaktsineerimisele. Kui haiguse kulgu küllalt raskeks ei loeta, siis 4. järjekorras. Praegu on need read veel utoopiliselt kaugel.
Ma olen muide ise perearst. (Lähedasi enda nimistus ei ole.)
Vaktsineerimiseks aitas tal perearstikeskusse jõuda aga meessoost lähisugulane: praegu veel täies elujõus ja hästi toimiv 65-aastane mees, kuid süstiv diabeetik, hüpertoonik. Nagu näidiseksemplar, kellel võiks COVID raskelt kulgeda. Töötab ülikoolis professorina, kontaktõpet enamasti vältida ei saa.
Kas siis suguvõsa pealt ei leidnud kedagi teist, kes vanainimese vaktsineerima viiks? Kontaktõpet annab küll vältida, suuremas osas ülikoolides on üldine otsus teha distantsõpet, kus on lubatud ka kontaktõpe, saab õppejõud ise otsustada, kas annab distantsis või kontaktõpet. Seega sinu jutt on natuke ülepaisutatud.
Ei, vanainimene oma mõistusega ütles, et oi muidugi, ta on ju kodune ja talle sobib homme iga kellaaeg. Meile teistele nii kiiresti jällegi kellelegi teisele ei sobinud.
Ning on hulgaliselt praktikume, mida ei saa mitte kuidagi distantsõppel korraldada.
Elanike arv Eestis on 1,3 mln, kellest ca 200 tuh on alla 15-aastased lapsed.
1,1 mln elanikku – võiks ju olla tehtav need kahe kuuga ära vaktsineerida.
Kõik kanantiini, väljas saavad käia ainult vaktsineeritud.
Töötab ülikoolis professorina, kontaktõpet enamasti vältida ei saa.
Kas siis suguvõsa pealt ei leidnud kedagi teist, kes vanainimese vaktsineerima viiks? Kontaktõpet annab küll vältida, suuremas osas ülikoolides on üldine otsus teha distantsõpet, kus on lubatud ka kontaktõpe, saab õppejõud ise otsustada, kas annab distantsis või kontaktõpet. Seega sinu jutt on natuke ülepaisutatud.
Vähemalt Tartu ülikoolis toimuvad kontaktõppes ainult osad praktikumid, mida kuidagi distantsilt teha ei anna, professor aga vaevalt otseselt praktikumide juhendamisega tegeleb, seega soovitaks tal küll kodus püsida. Aga muidu 60+ kaasuvate haigustega inimesed võiks ka minu meelest kiiremas korras ette võtta.
Ja olen ka nõus, et vaktsineerida tuleks lisaks riskigruppidele eelkõige neid, kelle töö sisaldab palju vältimatuid kontakte. Kuna koolid on nüüd tõenäoliselt pikemalt distantsõppel, siis ei ole ka vanemate kooliastmete õpetajad enam tegelikult nende hulgas, pigem siis juba tõesti (toidu)poodide müüjad ja muud vahetud klienditeenindajad. See aitaks ehk ka üldiselt levikut veidi vähendada. Vanurite puhul oleneb elukorraldusest – need, kes elavad koos noorema põlvkonnaga, sh mitmete koolilastega, võiks kindlasti kiiresti vaktsineerida.
70+ inimene on enamasti juba pensionil. Kodune, tal on lihtsam kontakte vältida.
Haridustöötajad puutuvad iga päev tööl kokku väga paljude inimestega. Minu arust on igati õigustatud kõigepealt vaktsineerida need, kel on ameti tõttu palju kontakte ja kes seetõttu oleks ise haigestudes ka suuremad haiguse levitajad.
Lasteaiaõpetajate vaktsineerimist lubatakse alustada märtsis. Aga nende näitel on hea näha, mis toimub, kui lasteaiaõpetaja koroonasse haigestub. Jõhvis näiteks terve lasteaed kinni, sest 5 töötajat koroonas. Ja see mõjutab väga paljusid perekondi (seal lasteaias käib 120 last), kes nüüd peavad mõtlema, kuidas korraldada lapse hoidmine, et ise tööl saaks käia ja üks vanem ei peaks lapsega koju jääma. Ühe tööealise õpetaja koroonasse haigestumine mõjutab ikka väga suurt ringi inimesi, sama ka koolides, mitte ainult lasteaedades. Jääb õpetaja haigeks, jäävad ju isolatsiooni kõik klassid, keda ta õpetanud on. See lainetus, mida tekitab õpetaja haigestumine, on ikka oluliselt suurem, kui see, mida tekitab ühe koduse inimese haigestumine. Kõlab julmalt, aga kui mõelda, kui palju saab see üks kodune inimene ise teha, et viiruse saamist vältida, siis on siiski õigelane vaktsineerida enne need, kes tööl käivad ja töö tõttu paljude inimestega kokku puutuvad.
Kui vaktsineerida enne need, kes on liikuvamad, rohkem kontakte, siis hoiame ära viiruse suurema levimise, mis omakorda ju hoiab ära ka selle, et haigestuda võiks vanemaealised ja kõik teised. Ühelt poolt muidugi hoiab eakate vaktsineerimine ära haiglate ülekoormatuse, aga ainult ühele vanusegrupile keskendumine ei anna ka kohe tulemust, viirust see ei ohja. Mingi päev öeldi välja, et 80+ vanuses on vaktsiini saanud iga viies inimene. Ei ole väga suur osakaal, aga ikkagi midagi. Kui saavad õpetajad vaktsineeritud, see oleks ka väga suur samm selles suunas, et saaks laste haridustee normaalselt jätkuda.
Töötab ülikoolis professorina, kontaktõpet enamasti vältida ei saa.
Kas siis suguvõsa pealt ei leidnud kedagi teist, kes vanainimese vaktsineerima viiks? Kontaktõpet annab küll vältida, suuremas osas ülikoolides on üldine otsus teha distantsõpet, kus on lubatud ka kontaktõpe, saab õppejõud ise otsustada, kas annab distantsis või kontaktõpet. Seega sinu jutt on natuke ülepaisutatud.
Vähemalt Tartu ülikoolis toimuvad kontaktõppes ainult osad praktikumid, mida kuidagi distantsilt teha ei anna, professor aga vaevalt otseselt praktikumide juhendamisega tegeleb, seega soovitaks tal küll kodus püsida. Aga muidu 60+ kaasuvate haigustega inimesed võiks ka minu meelest kiiremas korras ette võtta.
Ja olen ka nõus, et vaktsineerida tuleks lisaks riskigruppidele eelkõige neid, kelle töö sisaldab palju vältimatuid kontakte. Kuna koolid on nüüd tõenäoliselt pikemalt distantsõppel, siis ei ole ka vanemate kooliastmete õpetajad enam tegelikult nende hulgas, pigem siis juba tõesti (toidu)poodide müüjad ja muud vahetud klienditeenindajad. See aitaks ehk ka üldiselt levikut veidi vähendada. Vanurite puhul oleneb elukorraldusest – need, kes elavad koos noorema põlvkonnaga, sh mitmete koolilastega, võiks kindlasti kiiresti vaktsineerida.
Õpetajaid vaktsineritakse AZ vaktsiiniga, mille teine doos on 8 nädala pärast ja siis kulub veel kaks nädalat toime tekkeni. Seega tekib immuunsus alles mais.
70+ inimene on enamasti juba pensionil. Kodune, tal on lihtsam kontakte vältida.
Minu 77-aastane vanatädi on põhikoolis matemaatikaõpetaja. Vaktsiini ei ole veel saanud.
70+ inimene on enamasti juba pensionil. Kodune, tal on lihtsam kontakte vältida.
Minu 77-aastane vanatädi on põhikoolis matemaatikaõpetaja. Vaktsiini ei ole veel saanud.
Ilmselt pole paljudes koolides veel alustatudki, alustati vist üldse kõrgema nakatumisnäiduga piirkondadest. Praeguse vaktsineerimistempo juures läheb terve igavik, kuni kõik koolide/lasteaedade töötajad (kes seda soovivad) vaktsineeritud saavad. Ja kogu see süsteem oli ikka väga keeruliseks aetud, et kui on koolis üle teatud arvu 70+ töötajaid, siis neile tullakse korraga Pfizeri süsti tegema, kui on vähe, siis peab inimene ise oma perearsti kaudu seda ajam vmt. Mingi päev oli pressikal sellest pikem jutt.
Minu laste üks 70+ vanuses õpetaja on esimese süsti igatahes kätte saanud, oli lastele koolis rääkinud (Tallinnas).
Ning on hulgaliselt praktikume, mida ei saa mitte kuidagi distantsõppel korraldada.
Vaevalt, et professor praktikume läbi viib. Tartu Ülikoolis oli minu teada ka üldine otsus, et veebr-märts distantsõpe, TTÜ-s olid praktikumid lubatud, aga keegi ei sundinud õppejõudu kontaktõpet tegema, kui ta on vanem ja põdura tervisega. Ilmselt inimene ise siis soovis kontaktõpet läbi viia. Aga nüüd pole sellegagi muret, kõigis ülikoolides keelatakse kontaktõpe nüüd ära.
Ning on hulgaliselt praktikume, mida ei saa mitte kuidagi distantsõppel korraldada.
Vaevalt, et professor praktikume läbi viib. Tartu Ülikoolis oli minu teada ka üldine otsus, et veebr-märts distantsõpe, TTÜ-s olid praktikumid lubatud, aga keegi ei sundinud õppejõudu kontaktõpet tegema, kui ta on vanem ja põdura tervisega. Ilmselt inimene ise siis soovis kontaktõpet läbi viia. Aga nüüd pole sellegagi muret, kõigis ülikoolides keelatakse kontaktõpe nüüd ära.
Ilmselgelt on õppekaval ja õppekaval ning praktikumil ja praktikumil vahe sees ning ikka on kohti, kus just professorid oma kitsa valdkonna praktikume teevadki. Aga praegu tundub, et sellel on nüüd õnneks mõne aja jooksul kriips peal jah. Millal need asjad järele tuleb teha, eks seda näitab aeg.
Ilmselgelt on õppekaval ja õppekaval ning praktikumil ja praktikumil vahe sees ning ikka on kohti, kus just professorid oma kitsa valdkonna praktikume teevadki.
Nimeta üks koht, kus praegu on olnud vältimatu, et professor peab kontaktõpet tegema. Töötan ise nii TTÜ-s kui TÜ-s ja ei tule sellist kohta pähe. Kui ta ise seda soovib, pole olnud keelatud, aga et see oleks vältimatu, ei ole sellist asja olnud ei eelmisel kevadel, sügisel ega praegu.
alustati vist üldse kõrgema nakatumisnäiduga piirkondadest.
Minu 77-aastane õpetajast vanatädi elab Tallinnas. AstraZenecat talle ei anta, millal midagi muud tuleb, keegi ei tea.
Ilmselgelt on õppekaval ja õppekaval ning praktikumil ja praktikumil vahe sees ning ikka on kohti, kus just professorid oma kitsa valdkonna praktikume teevadki.
Nimeta üks koht, kus praegu on olnud vältimatu, et professor peab kontaktõpet tegema. Töötan ise nii TTÜ-s kui TÜ-s ja ei tule sellist kohta pähe. Kui ta ise seda soovib, pole olnud keelatud, aga et see oleks vältimatu, ei ole sellist asja olnud ei eelmisel kevadel, sügisel ega praegu.
Eks see koht, kus praktikumid toimuvad nt laboris ning vajavad eritehnoloogiat.
Antud professor peaks end perearsti juures kirja panna, juba vaktsineeritakse riskigruppe.
Perearsti juures ei panna ennast kirja. Perearst saab nimekirjad haigekassalt. Nii ütleb peavoolumeedia.
Antud professor peaks end perearsti juures kirja panna, juba vaktsineeritakse riskigruppe.
Perearsti juures ei panna ennast kirja. Perearst saab nimekirjad haigekassalt. Nii ütleb peavoolumeedia.
Oot, peavoolumeedia just kirjutas paar päeva tagasi, kuidas saab perearsti juures end soovijana kirja panna ja õnnekorral ka sutsaka kätte saada. https://www.accelerista.com/viirusepaevik/terve-ja-noor-vaktsineerima/