Ma mõtlen ühe asja peale. Oli meestuttav (platooniline), kes rääkis, et lõpetas nooruses, nagu ta ütles, tõsise hästi toimiva suhte ära, kuna helistades naisele ja kuuldes telefonist et naisel on külas meesterahvas ja küsides kes see sul on, sai vastuseks varumees. Tegelikult oli isa, nagu pärast välja tuli. See ei ole küll õige asi. Kas neid midagi muud siis peale õigete sõnade ei seogi – austus, sõprus, hoolivus, pühenduvus, vastutus jne? Mis tõsine suhe see on, kui ühe ebaõnnestunud nalja peale isand ära minestab ja leegat tõmbab.. ? Või mis mees ta üldse on, ja kas selline üldse ongi mees? Oskate oma elust mingeid näiteid tuua ehk.. ? Mida arvate?
Teema: Vale sõna lõpetas suhte
20.11.2023 17:21
20.11.2023 17:28
Väga võimalik, et seal võis olla muud ka, lihtsalt sulle räägiti lugu lihtsustatult.
Ja teisalt, meie ühiskonnas kultiveeritaksegi väga sellist suhtumist, et niikui miski ei meeldi, nii silmapilk tõmba jeehat! Mõtlemata, et äkki oli mingi vääritimõistmine, midagi veel…
20.11.2023 18:13
Huumorimeel oli erinev. Või oli mehel mingi oma vaimne probleem, et solvus et tema üle naerdakse.
20.11.2023 18:50
No enda suhete ja tänase pikaajalise abielu pinnalt ütlen, et ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas saakski suhe üldse toimida, kui inimeste huumorimeel omavahel üldse ei klapi. Ma näiteks ei kujutaks ette elu mehega, kes ei saa sarkastilistest märkustest ja irooniast aru või Briti musta huumoriga vürtsitatud saateid/filme minuga koos vaadata ei tahaks ning neist lugu ei peaks. Antud juhul kõigile parim lahendus, et see paar kokku ei jäänud.
20.11.2023 22:17
Olen kunagi olnud sellise inimesega suhtes, kelle puhul võis üksik fraas või suvaline sündmus täiesti ootamatu reaktsiooni tekitada. Ikka uskumatult jaburaid olukordi tekkis, kus minu riietus või miski mõtte jagamine võis teda solvata või haiget teha. Ka ei tohtinud ma teiste meeste poole pilku tõsta, rääkimata normaaselt töökaaslastega suhelda jne. Nüüd on mul kaaslane, kes sellistes situatsioonides viskab miski krõbeda nalja või armsalt kommenteerib midagi, kõigel hoopis teistmoodi tõlgendus. No ei ole tal selliseid solvumisi ja hingelisi valusööste.
Minu kogemus ütleb, et kui on miski ühest sõnast järelduste tegija, solvuja, ei oska sellest olukorrast edasi liikuda, siis tasub väga täpselt jälgida, kas sellest suhtest ikka asja saab. See minu nõrga närvikavaga partner paistis ka alguses normaalne, kuid nüüd seda teksti kirjutades meenub ka mulle, kuidas ta on oma ühe suhte suht tobeda vestlusega oli ära lõpetanud, st ei üritanud selgitusi saada, siluda või mõista. Kusjuures ma täiesti juhuslikult olen tutvunud (no Eesti on väike) ka selle kunagise arusaamatult lahku läinud pruudiga, kes on väga hea suhtlusoskusega, seega see hälviksuhtlus oli ikka selles kergelt solvuja mehe poolt. Tegelikult see mees ise rääkis mulle ka, et kuidas tal ikka oli raske lapsepõlv, kõik pruudid on pahad olnud ja lõpuks ikka mina ka ei mõista teda. Laiali läksima ka nii, et tal jälle võttis miski draama üles, kuid ma enam ei viitsinud selle karuselliga kaasa minna. 🙂
20.11.2023 22:50
Ma olin ühe mehega suhtes, kes oli kõige naistega pea tähtsusetu asja pärast lahku läinud. Ma ei saanud aru, kudidas see võimalik. Läksime suhtesse. 3 kuu pärast sain aru. Mees läks kergesti närvi ja hoidsin ise ennast tagasi. 6 kuu pärast olime lahus, midagi ütlesin vastu ja lihtsalt blokkis mu ära. Seega mustreid tasub jälgida. Esimesed 2 kuud oli nagu ideaalne gentelman
20.11.2023 23:28
No ju siis ei seo, kui ei tundnud, et see on isa hääl. Mul on üks kunagine sõbranna, kes mehe pikkust sageli aasib, eriti teiste ja pikemate meestega seltskonnas. Ise sai ka noorena naiste rindu kritiseeritud või kirjeldatud, aga nüüd olen tsipa targem.
Minu arvates on lihtsalt nii, et mõni inimene mõjub selliselt mingis keskkonnas, et sa alati mõtled, et tegelikult ta kritiseeribki või meelega ajab sind vihale. Mulle meeldib selge ja konkreetne jutt. Huumorimeel on küll olemas, aga see on natuke omapärane ja asjad, mis naerma ajavad, tõesti ei kõneta paljusid. Ehk siis, iga inimese huumorimeel on erinev ja seda võib iga kägu enda kohta öelda, et mis teda siis naerma ajab.
See varumehe näide tegelikult on päris jah, ütleme nii, et ei saa aru selles kontekstis mehest. Enamasti solvutakse, sest a) on tõepoolest põhjust, b) põhjuseta. Aga enamasti juhul a) on see mingite paljude asjade kompott, mis keema läheb, mitte ainult üks ütlus. Aga ma ei näe ka nalja kuskil… noh, et solvumisest ei saa aru, aga naljakas ju ka pole. Et siis ütles, et tal on veel mehi seal kuskil.. Ok…
20.11.2023 23:33
Ja teisalt, meie ühiskonnas kultiveeritaksegi väga sellist suhtumist, et niikui miski ei meeldi, nii silmapilk tõmba jeehat! Mõtlemata, et äkki oli mingi vääritimõistmine, midagi veel…
Tegelikult see pole isegi meie kultuuris nii, vaid see on üldse elus nii. Nagu asjad on ülijuhuslikud, eks. Et nt kunagi ei tea, mida ja mis hetkel ütled ja kuidas see elu edaspidi mõjutab. Enamasti on parem jätta ütlemata paljud asjad, mida aju sulle endale teada annab. Ja teine asi on see, et kui ei ütle paljusid asju, noh, et siis pole ka põhjust teisi selle eest karistada. Nt palju hullem oleks olnud, kui antud kontekstis mees poleks selgitanud midagi ja olekski lihtsalt ära kadunud. Et aga tegelikult ju selgitas või sai pruut sellest aru. Aga päriselt on nii, et juhtub x õnnetus ja inimestel jääb elus ikka väga palju pooleli. Nt jäävad mustad aluspüksid kusagile vedelema ja siis keegi koristab seda hiljem, et see selline labane näide, aga nii ju on.
20.11.2023 23:36
kuidas ta on oma ühe suhte suht tobeda vestlusega oli ära lõpetanud, st ei üritanud selgitusi saada, siluda või mõista. Kusjuures ma täiesti juhuslikult olen tutvunud (no Eesti on väike) ka selle kunagise arusaamatult lahku läinud pruudiga, kes on väga hea suhtlusoskusega, seega see hälviksuhtlus oli ikka selles kergelt solvuja mehe poolt. Tegelikult see mees ise rääkis mulle ka, et kuidas tal ikka oli raske lapsepõlv, kõik pruudid on pahad olnud ja lõpuks ikka mina ka ei mõista teda.
No aga kas keegi üritas selgitada, eks… et tegelikult sina ju uurisid ja said ka vastuse (raske lapsepõlv). Keegi ei ütle, et see eelmine tol ajal uuris. Nii et…. aga objektiivselt öeldes, tõepoolest, kui tahta rahulikku elu elada, siis ülemõtlejad ja üleselgitajad hakkavad väsitama. Et see pole isegi see värk, et mees on suur tegija ja otsustaja, vaid reaalselt selgitab väga elementaarseid asju, mis vb sinu/teiste siin arvamusega ei kattu üldse. Et õppisidki inimesi tundma, mis on ju ka tore.
20.11.2023 23:39
Ma olin ühe mehega suhtes, kes oli kõige naistega pea tähtsusetu asja pärast lahku läinud. Ma ei saanud aru, kudidas see võimalik. Läksime suhtesse. 3 kuu pärast sain aru. Mees läks kergesti närvi ja hoidsin ise ennast tagasi. 6 kuu pärast olime lahus, midagi ütlesin vastu ja lihtsalt blokkis mu ära. Seega mustreid tasub jälgida. Esimesed 2 kuud oli nagu ideaalne gentelman
No ok. See on tõepoolest äärmuslik, aga samas tuleb tõele au anda, et lõpetas suhteid õigel ajal. Et ka see pikalt venitamine, kui teda nt miski häiris (tähtsusetu kasvõi meie jaoks), on palju hullem minu meelest. Et mitu võimalust sa ikka annad inimesele lõpuks ja tegelikult ju raiskavad sellised suhted ka aega, kui inimene ei näita oma tõelist isiksust kohe alguses või alati üritab ikka mõista, siis lõpuks on ikka nii, et naisena Sina oled pettunud.
20.11.2023 23:41
Olen kunagi olnud sellise inimesega suhtes, kelle puhul võis üksik fraas või suvaline sündmus täiesti ootamatu reaktsiooni tekitada. Ikka uskumatult jaburaid olukordi tekkis, kus minu riietus või miski mõtte jagamine võis teda solvata või haiget teha. Ka ei tohtinud ma teiste meeste poole pilku tõsta, rääkimata normaaselt töökaaslastega suhelda jne. Nüüd on mul kaaslane, kes sellistes situatsioonides viskab miski krõbeda nalja või armsalt kommenteerib midagi, kõigel hoopis teistmoodi tõlgendus. No ei ole tal selliseid solvumisi ja hingelisi valusööste.
Minu kogemus ütleb, et kui on miski ühest sõnast järelduste tegija, solvuja, ei oska sellest olukorrast edasi liikuda, siis tasub väga täpselt jälgida, kas sellest suhtest ikka asja saab. See minu nõrga närvikavaga partner paistis ka alguses normaalne, kuid nüüd seda teksti kirjutades meenub ka mulle, kuidas ta on oma ühe suhte suht tobeda vestlusega oli ära lõpetanud, st ei üritanud selgitusi saada, siluda või mõista. Kusjuures ma täiesti juhuslikult olen tutvunud (no Eesti on väike) ka selle kunagise arusaamatult lahku läinud pruudiga, kes on väga hea suhtlusoskusega, seega see hälviksuhtlus oli ikka selles kergelt solvuja mehe poolt. Tegelikult see mees ise rääkis mulle ka, et kuidas tal ikka oli raske lapsepõlv, kõik pruudid on pahad olnud ja lõpuks ikka mina ka ei mõista teda. Laiali läksima ka nii, et tal jälle võttis miski draama üles, kuid ma enam ei viitsinud selle karuselliga kaasa minna. 🙂
Selle mehe eesnimi algab vist M tähega. No nii tuttav kirjeldus.
20.11.2023 23:46
Selle mehe eesnimi algab vist M tähega. No nii tuttav kirjeldus.
See ei saa tuttav olla, sest isegi sama mehe puhul on lahkumineku tüli iseloom erinev (;
20.11.2023 23:53
Selle mehe eesnimi algab vist M tähega. No nii tuttav kirjeldus.
See ei saa tuttav olla, sest isegi sama mehe puhul on lahkumineku tüli iseloom erinev (;
Misasja?
21.11.2023 00:08
Misasja?
No sina väidad, et see mees on M tähega. Mina vastan, et Eestis elab mingi 900k eestlast. Mõtle nüüd ise. ”Ebanormaalseid” on rohkem kui normaalseid. On nii!
21.11.2023 07:28
Misasja?
No sina väidad, et see mees on M tähega. Mina vastan, et Eestis elab mingi 900k eestlast. Mõtle nüüd ise. ”Ebanormaalseid” on rohkem kui normaalseid. On nii!
Vabandust, et küsin, aga kas sa tarbid mingeid aineid? Nii imelikku jama ajad. Ja esmaspäeva õhtul on siin kõrval teemades ka täiesti seosetut jampsi kirjutatud. Täitsa ühe inimese käekiri tundub.
21.11.2023 07:46
Olen kunagi olnud sellise inimesega suhtes, kelle puhul võis üksik fraas või suvaline sündmus täiesti ootamatu reaktsiooni tekitada. Ikka uskumatult jaburaid olukordi tekkis, kus minu riietus või miski mõtte jagamine võis teda solvata või haiget teha. Ka ei tohtinud ma teiste meeste poole pilku tõsta, rääkimata normaaselt töökaaslastega suhelda jne. Nüüd on mul kaaslane, kes sellistes situatsioonides viskab miski krõbeda nalja või armsalt kommenteerib midagi, kõigel hoopis teistmoodi tõlgendus. No ei ole tal selliseid solvumisi ja hingelisi valusööste.
Minu kogemus ütleb, et kui on miski ühest sõnast järelduste tegija, solvuja, ei oska sellest olukorrast edasi liikuda, siis tasub väga täpselt jälgida, kas sellest suhtest ikka asja saab. See minu nõrga närvikavaga partner paistis ka alguses normaalne, kuid nüüd seda teksti kirjutades meenub ka mulle, kuidas ta on oma ühe suhte suht tobeda vestlusega oli ära lõpetanud, st ei üritanud selgitusi saada, siluda või mõista. Kusjuures ma täiesti juhuslikult olen tutvunud (no Eesti on väike) ka selle kunagise arusaamatult lahku läinud pruudiga, kes on väga hea suhtlusoskusega, seega see hälviksuhtlus oli ikka selles kergelt solvuja mehe poolt. Tegelikult see mees ise rääkis mulle ka, et kuidas tal ikka oli raske lapsepõlv, kõik pruudid on pahad olnud ja lõpuks ikka mina ka ei mõista teda. Laiali läksima ka nii, et tal jälle võttis miski draama üles, kuid ma enam ei viitsinud selle karuselliga kaasa minna.
Selle mehe eesnimi algab vist M tähega. No nii tuttav kirjeldus.
Ei ole 🙂
21.11.2023 08:14
Meil lõppes suhe ära, kui ma ettepanekule abielluda – ei ütlesin. Mees solvus, aga tegelikult oli minu jaoks veel vara abielluda. Lõime mõlemad pead kuklasse ja läksimegi lahku. Nüüd tundub see kummaline, et sellise asja peale solvuda, aga tagantjärgi ei kahetse, et ei ütlesin – olime väga noored, lühikest aega tuttavad ning peale suure armumise ei olnud meil ka midagi ühist.
21.11.2023 08:52
Mind hakkas mees morsaks kutsuma. Ta pidas seda ülinaljakaks. Ma olin 174cm/52 kg ja 16 a mehest noorem. Paar korda palusin lõpetada, siis lõpetasin suhte. Üritas veel selgitada, et mina olen tundlik ja see vaid nali. No olgu üksi oma naljadega, mina ei pea seda taluma.
21.11.2023 08:59
Ma isegi naljaga vaatan ja loen, kuidas mehed suudavad 2 kuud siin ära petta, võib-olla on ka naised roosade prillidega. Ja siis tulevad suured kiiksud välja, mis suhte praktiliselt hävitavad.
21.11.2023 09:00
Mind hakkas mees morsaks kutsuma. Ta pidas seda ülinaljakaks. Ma olin 174cm/52 kg ja 16 a mehest noorem. Paar korda palusin lõpetada, siis lõpetasin suhte. Üritas veel selgitada, et mina olen tundlik ja see vaid nali. No olgu üksi oma naljadega, mina ei pea seda taluma.
Sellisel juhul on suhte lõpetamine igati arusaadav, kuid jah, mõnikord solvutakse ikka väga veidrate põhjuste pärast. 🙂
21.11.2023 09:15
Ma mõtlen ühe asja peale. Oli meestuttav (platooniline), kes rääkis, et lõpetas nooruses, nagu ta ütles, tõsise hästi toimiva suhte ära, kuna helistades naisele ja kuuldes telefonist et naisel on külas meesterahvas ja küsides kes see sul on, sai vastuseks varumees. Tegelikult oli isa, nagu pärast välja tuli. See ei ole küll õige asi. Kas neid midagi muud siis peale õigete sõnade ei seogi – austus, sõprus, hoolivus, pühenduvus, vastutus jne? Mis tõsine suhe see on, kui ühe ebaõnnestunud nalja peale isand ära minestab ja leegat tõmbab.. ? Või mis mees ta üldse on, ja kas selline üldse ongi mees? Oskate oma elust mingeid näiteid tuua ehk.. ? Mida arvate?
Arvan et iga normaalne mees reageeriks nii olenemata sellest milline on ta huumorisoon. Mis austusest ja hoolivusest sa räägid? Petmise teemal naljatamine näitab just et naisel puudub igasugune austus oma mehe vastu. Ja mis keelel see meelel – mees võis seda tõlgendada ka kui suurt punast lippu. Kui tõesti oli tegu ebaõnnestunud naljaga siis saanuks selgitada või vabandada.
… Ka ei tohtinud ma teiste meeste poole pilku tõsta, rääkimata normaaselt töökaaslastega suhelda jne. Nüüd on mul kaaslane, kes sellistes situatsioonides viskab miski krõbeda nalja või armsalt kommenteerib midagi, kõigel hoopis teistmoodi tõlgendus. No ei ole tal selliseid solvumisi ja hingelisi valusööste.
Ei usu väga et tüli tekkis tühjast “pilgu tõstmisest”. Tööalane suhtlus on üks asi, kui aga tööväliselt oma meeskolleegidega hängitakse paneb kulmu kergitama küll. Naised ei tunneta piire. Sina võtad seda kui süütut sõbrasuhet, kuid iga mees teab, et naise ja mehe vahelist sõprust ei ole olemas. Mis asjus on vaja teiste meestega lähedane üldse olla? Kui nende sõprus on nii oluline, siis mis on suhte eesmärk? Su uue kaaslase huumor neis situatsioonides on pelgalt kaitsemehhanism. β-mees?
Solvumise ja ebakindluse jutuga on muidugi lihtne ennast puhtaks pühkida. Sest ega naised ei tee ju kunagi midagi valesti…
Ja üleüldse,
miks naised arvavad, et neil puudub suhtes igasugune vastutus ja võivad teha kõike mida heaks arvavad? Isegi tänapäeva konservatiivid on sellised. Nad on aru saanud, et kogu see female empowerment liikumine on teinud nad õnnetuks ja naiste poolt dikteeritud ühiskond on masendav ning nõuavad nüüd, et mehed hakkaks traditsioone austavateks džentelmeniks. Tahavad mehelikke mehi kes nad sellest jamast päästaks. PKs on nii mõnigi kirjutanud kuidas hakkaks meeleldi koduseks ja laseks mehel teenida jne. Olgu… aga kas te olete seda väärt? Mis on naiste panus? Sest need traditsioonilised soorollid mida nad tahavad on mingi võlts konservatiivsus mis peab mahtuma teatud feminismi raamidesse. Selliselt, et mehed täidaksid oma osa, naised aga saaksid jätkuvalt olla ebatraditsioonilised, lodevad, riietuda litsakalt ja tohiks vahetevahel teiste meestega “sõbruneda”. See ei toimi nii. Ühtlasi kinnitus sellest, et ka kõige parempoolsemad liikumised, nii Eestis kui mujal Euroopas, on kontrollitud opositsiioon. Jajah, EKRE sugused võivad ju illegaalide vastu olla ja natuke lippe lehvitada, kuid fundamentaalselt on nad kõik liberalismi esindajad, mistõttu ei saa ükski neist ka Euroopas võimule ning kui saaks ei lahendaks ühtegi alusprobleemi.
21.11.2023 09:21
Mind hakkas mees morsaks kutsuma. Ta pidas seda ülinaljakaks. Ma olin 174cm/52 kg ja 16 a mehest noorem. Paar korda palusin lõpetada, siis lõpetasin suhte. Üritas veel selgitada, et mina olen tundlik ja see vaid nali. No olgu üksi oma naljadega, mina ei pea seda taluma.
Sellisel juhul on suhte lõpetamine igati arusaadav, kuid jah, mõnikord solvutakse ikka väga veidrate põhjuste pärast.
Väga arusaadav ei ole. Morsk on ikka ümarake. Vaat’ kui naine on paks ja mees teda morsaks kutsub, see na mõnitamise moodi juba tundub, siis on suhte lõpetamine nagu õigustatud. Et tõde on valus kuulata? No las elab ise oma tõega, ega naine ei pea seda taluma, tõde on ümmargune, ja seda saab ka erinevalt serveerida.. Aga kui kõhnat morsaks hüüda? See on lihtsalt lambist võetud tekst.
21.11.2023 09:47
Vahel võib mingi üksik sõna olla ka viimane piisk, kui tegelikult häirivaid asju ja muresid on juba eelnevalt palju ja need kuhjuvad, neid ei lahendata.
21.11.2023 11:54
Tööalane suhtlus on üks asi, kui aga tööväliselt oma meeskolleegidega hängitakse paneb kulmu kergitama küll. Naised ei tunneta piire. Sina võtad seda kui süütut sõbrasuhet, kuid iga mees teab, et naise ja mehe vahelist sõprust ei ole olemas.
Mis mõttes. Muidugi on.
21.11.2023 12:02
Vanasõna ütleb, et õlekõrk murdis kaameli selgroo. Mõelge selle üle, et mingi näiliselt tähtsusetu seik võib olla lihtsalt viimane piisk. Ja kui tegu on nii ebastabiilsete ja kergestisolvuvate ja tühjast asjast elevanti puhuvate inimestega, siis mida varem see selgub, seda parem, ka lahkumineku hinnaga, hoiab ära suuremad jamad tulevikus, selliste inimestega elada on väga raske.
21.11.2023 14:31
Vabandust, et küsin, aga kas sa tarbid mingeid aineid? Nii imelikku jama ajad. Ja esmaspäeva õhtul on siin kõrval teemades ka täiesti seosetut jampsi kirjutatud. Täitsa ühe inimese käekiri tundub.
Huumorist hakkasid rääkima vastaja 18:13 ja 18:50 ja sellest ka minu kommentaar, mis huumorimeelt puudutab. Kui huumorimeelt poleks puudutatud teistes kommentaarides, siis ma poleks huumorist rääkinud.
Ütlesin ju, et mitte vale sõna ei lõpetanud suhet, vaid kinnitasin neile, kes laike said, et mõni inimene ongi selline ja lisasin juurde, et asjade kompott on see, mis lõpetas. Nt mul oli kunagi tuttav, kelle kohta üks teine vähemtuttav (muude asjade seas), nimega Kätlin (kui me nüüd nimesid nagu M (Mati, Mart, Märt?!?!?) siia sisse toome), et too esimene tuttav ei taha suhelda, et tal juba on sõbrad.
Ja nõustusin ju, et mees täiesti mõttetult selles kontekstis solvus, kuid naise huumorist ei saa samuti aru. Ja mis puutub sellesse, ta on ju M, millele vastasin, et ei saa olla – sest TA ON JU M on siit käinud läbi aastate jooksul vähemalt neli kui mitte enam korda. Ma olen lugenud ja ma tean. Kellelgi on eksmees nimega M, kes on teinud mingeid asju, mida enam ei mäleta ja nüüd on kõik M-id.
21.11.2023 14:35
Vahel võib mingi üksik sõna olla ka viimane piisk, kui tegelikult häirivaid asju ja muresid on juba eelnevalt palju ja need kuhjuvad, neid ei lahendata.
” A forest fire can be ignited by a single spark”.
21.11.2023 14:39
Sellisel juhul on suhte lõpetamine igati arusaadav, kuid jah, mõnikord solvutakse ikka väga veidrate põhjuste pärast.
Ega kui naine paks on, siis ka ei sobi niimoodi öelda. ”Don’t make fun of your wife’s choices. You were one of them.”
Ja vastupidi ka, ei tasu mehe valikute üle irvitada, mingu lihtsalt lahku, kui läheb suhte ajal paksuks või ärgu mingu kokku, kui paksud ei meeldi. Aga reaalne, mina ei näe sõnas morsk küll midagi positiivset, olgu see naine kui hea vormis tahes, see ei ole naljakas.
21.11.2023 14:41
Ei usu väga et tüli tekkis tühjast “pilgu tõstmisest”.
On armukadedaid mehi küll ja põhjuseta ka armukadedaid, aga tavaliselt need naised, kes ei salli armukadetsemist, lähevad ise turri, kui mehel tekib mingi silmarõõm, siis hakkavad sõimama nii meest kui ümberkaudseid, kes asjasse ei puutu. Sellepärast ka sõim perekoolis vahel, et nad arvavad, et nad saavad ise flirtida teistega ja mees ei või.
21.11.2023 14:46
Vanasõna ütleb, et õlekõrk murdis kaameli selgroo. Mõelge selle üle, et mingi näiliselt tähtsusetu seik võib olla lihtsalt viimane piisk. Ja kui tegu on nii ebastabiilsete ja kergestisolvuvate ja tühjast asjast elevanti puhuvate inimestega, siis mida varem see selgub, seda parem, ka lahkumineku hinnaga, hoiab ära suuremad jamad tulevikus, selliste inimestega elada on väga raske.
Ma vist eelpool selgitasin ka, et see, et keegi ühe peale solvub, ei tähenda, et teistega on samad probleemid. Muidugi on selliseid inimesi, kes solvuvad ja on sellised igaühega. Tore on nii mõelda, aga tegelikult on vahel põhjus endas ja seda on raske tunnistada. Ja enamasti on nii, et mingid inimesed, kes on suhtes ja tahavad olla suhtes, kes on väidetavalt kirglikud suudlejad, seksijad ja kirglikud tülide lahendajad või õigemini läbirääkijad või õigemini mitte tülli minejadki, tegelikult nad seda pole. Mulje jätavad. Aga ei ole.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
