Kas teist keegi on “oma isikliku õnnetunde nimel” lastele valetanud? Näiteks elate laste isast lahus, olete palunud tal paar päeva laste eest hoolitseda, sest tahate uue kallimaga aega veeta aga laste isale ütlete, et lähete koolitusele aga lastele olete lubanud tulla juba õhtul koju, sest te pole suuteline laste nuttu kuulama. Selle asemel eeldate, et laste isa ütleb lastele, et emmel läheb kauem või ütlete ise kui lapsed helistavad.
Esileht › Pereelu ja suhted › Valetamine
Teema: Valetamine
Jah, olen küll “ilustanud”, exile ei pea midagi tõestama ja lapsed saavad hakkama ka isaga. Tee süda kõvaks, sest vahel ka end esikohale seades oled lastele parem ema. Muidugi ma ei pea siin silmas olukordi, kus lapsed päriselt vajavad ema.
Jah, olen küll “ilustanud”, exile ei pea midagi tõestama ja lapsed saavad hakkama ka isaga. Tee süda kõvaks, sest vahel ka end esikohale seades oled lastele parem ema. Muidugi ma ei pea siin silmas olukordi, kus lapsed päriselt vajavad ema.
Aga kui lastele su uus kallim ei meeldi? Kui neile ei meeldi isegi mõte sellest aga nad aimavad, et midagi toimub nende selja taga? Kuidas siis see “parem ema olemine” peaks välja nägema?
Ja exist. Ütled et temale ei pea midagi tõestama. Kuidas oleks sobilik käituda eksmehega, kelle vastu “tunded on otsa saanud” aga kes tunneb end reedetuna?
Kas teist keegi on “oma isikliku õnnetunde nimel” lastele valetanud? Näiteks elate laste isast lahus, olete palunud tal paar päeva laste eest hoolitseda, sest tahate uue kallimaga aega veeta aga laste isale ütlete, et lähete koolitusele aga lastele olete lubanud tulla juba õhtul koju, sest te pole suuteline laste nuttu kuulama. Selle asemel eeldate, et laste isa ütleb lastele, et emmel läheb kauem või ütlete ise kui lapsed helistavad.
Loll lugu.
Eks ei pea teadma, miks ja kellega sa ära oled, aga lastele valetada, et tuled õhtul tagasi, kui sa tegelikult ei kavatsegi seda teha, on küll väga närune käitumine. Ütle siis kohe, kauaks sa ära jääd, ära mängi oma laste psüühikaga neid võikaid mänge.
Miks siis ei või nii lastele kui ka nende isale öelda, et oled näiteks koolitusel – kaks päeva, kolm päeva? Kui abielu poleks lagunenud ja päriselt lähetusse või koolitusele peaksid minema, kas siis ka hakkaksid lastele valetama, et tuled juba õhtul koju? Ikka päris pisikesed on ju juba suutelised aru saama, et üks vanematest võib aeg-ajalt ka eemal viibida – inimestel on ju töökohustused, millest pääsu pole, aga vahel ka nt mõni teatrikülastus teises linnas vmt. Kui lapsed on isaga – miks neile siis valetama peab?
see valetamine võib sulle tagasi pöörduda, kui lapsed kasvavad. laps lubab tulla koju ja ei tule. eks neid olukordi võib tekkida laste puhul niigi, aga siis saavad nad öelda, et ise tegid sama.
Kindlasti ei valetaks lastele selles osas, mis puuudutab lapsi. Oleneb vanusest, aga lastel võib päriselt tekkida paanika, et ema ei tulegi tagasi. ûtlen neile konkreetselt, et emal läheb täna kauem, tulen siis, kui teie juba magate ja teen teile siis põsele musi või midagi sarnast.
Teiseks. Lapsed ega eks ei pea teadma sinu privaatset läbikäimist uue kallimaga. Teed seda diskreetselt. Leiadki aega siis, kui isa on lastega või orgunnid lastele vajadusel hoidja või siis päevane aeg, kui lapsed lasteaias/koolis. Uut kallimat kindlasti lastele ennem ei tutvustaks, kui teil asi ikka väga konkreetne juba ja soovite mõlemad ühist kodu rajada. Siis rahulikult aegamisi teekski tutvust. Mingitest armumistest ja seks-sõpadest pole küll lastel vaja midagi teada.
Oota, ütled lastele, et tuled õhtul koju, aga tead, et ei tule. Jätad eksmehe seda suppi klaarima, st laps lohutama, kui lapsed alles õhtul väsinud peast teada saavad, et emmet ei tulegi? Ikka väga nõme käitumine ja teed sellega karuteene endale. Kuidas lapsed siis sind edaspidi usaldada saavad? Ka väikestele lastele saab oma äraolekuid selgitada, ei pea ütlema, et kallimaga kohtumisel, aga seda, et sa tegelikult koju ei tule, peaks neile ikka rääkima. Loed näpude peale üles, mis päevad ära oled ja millal tuled, ja ongi korras. Miks sa lapsi sedasi petad ja ise nende nuttu esile kutsud? Kui ausalt räägiksid, et sind sel ööl kodus pole, et nad on isaga, siis polekski võib-olla nuttu, aga sedasi lapsi alt vedada, et lubad tulla, aega ei tule …
Oota, ütled lastele, et tuled õhtul koju, aga tead, et ei tule. Jätad eksmehe seda suppi klaarima, st laps lohutama, kui lapsed alles õhtul väsinud peast teada saavad, et emmet ei tulegi? Ikka väga nõme käitumine ja teed sellega karuteene endale. Kuidas lapsed siis sind edaspidi usaldada saavad? Ka väikestele lastele saab oma äraolekuid selgitada, ei pea ütlema, et kallimaga kohtumisel, aga seda, et sa tegelikult koju ei tule, peaks neile ikka rääkima. Loed näpude peale üles, mis päevad ära oled ja millal tuled, ja ongi korras. Miks sa lapsi sedasi petad ja ise nende nuttu esile kutsud? Kui ausalt räägiksid, et sind sel ööl kodus pole, et nad on isaga, siis polekski võib-olla nuttu, aga sedasi lapsi alt vedada, et lubad tulla, aega ei tule …
Teadsa, neid lolle inimesi on maailmas nii palju, kelle mõttemaailmast ei sina ega mina aru ei saa. Las nad elavad oma elu nagu oskavad. Ainult et nende lastest on kahju.
seda olen küll kasutanud, et “koolitusel” või “komandeering”, jne. meest tutvustasin lapsele siis, kui meil mõlemal oli selge, et tahame pikemaks kokku jääda. see juhtus umbes 1,5 aastat pärast tutvumist. läbi lapse sai seda mu eks ka siis teada. poleks olnud talgi ju varem teada, mis seisus mu intiimsuhted on.
seda kindlasti ei valetaks, et “tulen õhtul koju”. nii rääkisingi, et sõit on 2-3-4 päeva. kõik oli ok.
Vastates teemaalgataja küsimusele, siis ei, mina ei ole küll lastele selliste asjade kohta valetanud, millal ma neile järgi tulen. See on lapse jaoks ülimalt julm reetmine ja minule see teadmine, et ma oma lapsele valetan, küll õnnetunnet ei tekita.
Mulle valetamine ei istu. Kui laps jõudis teise või kolmandasse klassi hakkasin taas väljas käima. Lapsega oli minu kodus vanaema. Ei osanud täpselt öelda kas jõuan koju keskööks või kell kolm, ütlesin, et hommikupudru ajaks olen tagasi. Muidu oleks laps oodanud unega võideldes ema. Oli sõpradega nädalavahetuse väljasõit, ütlesin pühapäeva õhtul olen kodus, mitte paari tunni pärast tulen ja siis kaon mitmeks päevaks.
Mõttetu valetada aega ja kohta kus oled aga kui juhtub midagi sinuga, ei tea keegi kust otsida või kuhu abi saata.
Miks siis ei või nii lastele kui ka nende isale öelda, et oled näiteks koolitusel – kaks päeva, kolm päeva?
Võib. Põhjus polegi lastele oluline.
Aga teemaalgataja tahab lastele valetada, et tuleb õhtul tagasi- ja tegelikult plaanib kauemaks jääda. See on vastik.
Minu meelest pole väga hullu kui valetad, et läksid koolitusele ja tegelikult veedad aega oma kallimaga. Sest sisuliselt see ei muuda laste jaoks ju midagi, kus sa oled. Ja lastel võib ka olla raske aru saada, mis häda pärast emme mingi mehega aega veedab. Ja nad ei peagi aru saama, seega see oleks minu meelest nö valge vale.
Küll aga on täiesti arusaamatu, kuidas saab üldse kaaluda öelda lastele, et tuled õhtul aga tegelikult ise tead, et ei tule. See on ikka väga julm vale. Ja ainus kes sellest mingit kasu saab oled sina ise, aga see on ka ainult üks hetk pikk. See, et siis on ära minna lihtsam kuna “pole suuteline laste nuttu kuulama”. Et kui nad nutavad siis kui sa ei näe ja on segaduses, et sa koju ei tule, siis on sul parem? Midagi nii tobedat samas julma pole ma siin foorumis tükk aega näinud.
Ja miks lapsed nutavad kui saavad isaga olla?
Minu meelest peaks sa selle laste isaga kindlad ajad paika panema kui lapsed seal on ja loomulikult öösiti ka. Siis saad oma romantika selleks ajaks planeeridagi ja ei pea kellelegi midagi selgitama.
Kas mees selgitab sulle või lastele, kus ja kellega tema on kogu see aeg kui lapsed sinu juures ja teda ei näe?
Viimastel päevadel on siin foorumis mitu teemat olnud kus paljud avaldavad arvamust nagu ei tohiks laste isast lahku läinud naisel laste keskkoolieani üldse romantilist suhet olla. Minu meelest oleks aeg see kultuur välja juurida. Suhe ei pea laste arvelt tulema, ema normaalne suhe rikastab ka laste elu.
Ma pole veel näinud kedagi avaldamas arvamust, et oma laste emast lahus mehel ei tohiks uut suhet olla kuni laste keskkoolieani välja.
Jah, olen küll “ilustanud”, exile ei pea midagi tõestama ja lapsed saavad hakkama ka isaga. Tee süda kõvaks, sest vahel ka end esikohale seades oled lastele parem ema. Muidugi ma ei pea siin silmas olukordi, kus lapsed päriselt vajavad ema.
Aga kui lastele su uus kallim ei meeldi? Kui neile ei meeldi isegi mõte sellest aga nad aimavad, et midagi toimub nende selja taga? Kuidas siis see “parem ema olemine” peaks välja nägema?
Ja exist. Ütled et temale ei pea midagi tõestama. Kuidas oleks sobilik käituda eksmehega, kelle vastu “tunded on otsa saanud” aga kes tunneb end reedetuna?
Vabandage väga, alati pole ilustamised seotud uute meestega! Muidugi tuleb öelda lastele, millal järgi tullakse, reaalset põhjust aga ei ole alati vaja öelda. Ja exist nii palju, et tema tunded lõppesid sel hetkel, kui ta ise abielumehena end teise naise jalge vahele heitis ja mind reetis. Sry aga ära näe asjas ainult ühte medali külge ja ära vala oma isiklikku viha võõraste peal välja a
Ma olen muidu elus valetanud küll, aga omad lapsed olen ma õpetanud maast madalast teadma, et emal on ka vaja oma aega. Juba kahene saab aru, kui teda on sünnist alates harjutatud, et emal või isal on nüüd oma vaikne aeg ja sinna tuppa ei tohi minna.
Ehk siis selleks, et kuskil kellegagi olla (ei, mu pole elusat exi ega ka armukest), ma ei peaks lastele valetama. Neile öeldakse, et ema tuleb kui sa oled öö ära maganud, sest täna õhtul on emal oma aeg.
Esileht › Pereelu ja suhted › Valetamine
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.