Miks ta peakski sul kodus olema, kui sa ise nii agaralt lapsega toimetad ja kõik mehe eest ära teed. Mees peaks tegema pool sellest, mida sina teed. Kui sa nüüd arvad, et lapse kasvades mees hakkab lapsega suuremat sidet tundma ja sind aitama, siis sa küll eksid. Mees peaks hakkama koheselt lapsega rohkem tegelema ja sina pead seda jälgima, et see saaks tasakaalu. Mõne aasta pärast pole enam midagi teha.
Pmst sa tahad et mees muutuks naiseks, võtaks üle naise kui ema rolli. 6 kuusse lapse ema on kodune, ta ei käi tööl, tema roll ongi lapsega olla kodus. Mees käib tööl. Äkki siis naine läheb ka 6 kuuse kõrvalt tööle ja teenib täpselt sama palju raha kui mees, et ikka kõik oleks võrdne. Miks see võrdsus siin alati mehe kahjuks on? Hiljem tõesti tahab naine ka sõbrannadega peole minna, kas mees peaks seda siis keelama, äkki läheb litutama hoopis?
Minu arvates TA üsna selgelt kirjutas, et teeb lapse kõrvalt ka tööd. Ja isikliku ettevõtlusega tegelejal polegi väga muid variante.
Selge on see, et nii teil see elukorraldus edasi minna ei saa. Mina prooviks esialgu siiski nii, et ütlen mehele konkreetselt, et lapsega tegelemine on võhma välja võtnud ja nüüd vaja õhtuti mehe tuge. Seega, arvestagu edaspidi enda “trenniajad” ringi nii, et oleks nt kella kuueks seitsmeks maksimaalselt kodus. Vaata, mis nägu teeb. Kui tuleb tüli, siis lõpuks võid alati tõekaardi ka välja käia, aga enne pead enda jaoks selgeks mõtlema, et kas oled lahkuminekuks valmis. Võib olla saate asjad selgeks räägitud, aga kui mitte….
Eks esimese lapse esimene eluaasta ongi kõige raskem, eranditult. Aga see ei ole põhjus oma partnerile valetamiseks ja tema reetmiseks. Seega, lisaks pead enda jaoks välja mõtlema ka selle, et kas sa üldse suudad ja tahad andestada valetamist. Ja kas pärast on usaldust võimalik taastada (seda kõike muidugi eeldusel, et mees pole petnud vaid käib lihtsalt lõbu pärast ringi trallimas).