pooldaks pigem kvaliteeti mitte kvantiteeti, kes saab aru, see saab, kes mitte, ei hakka seletama
Oh seda kadedust ja õelust!
Suurte perede lapsed pole nüüd nii kvaliteetsed kui 1-2 lapselaste perede lapsed! Igasuguseid lapsi on nii suurtes kui väikestes peredes.
Tõsi, on geeniuseid nii suurtes kui väikestes peredes ja ka puudega laps võib ka igasse perre sündida-ja ta ongi ülalpeetav ja ei saa kunagi maksumaksjaks. Aga tunnistagem, et 1-2 lapselise probleemse perega on riigil lihtsam tegeleda kui suurperega kes ei saa hakkama, kas on siis vastutustundlik meelitada neid suurte toetustega veel lapsi saama? Kas neid lapsi me vajame, peamine et iive tõuseks? Ja hakkama saavad nad vaid ainult toetuste abil.
Samas uued lateaiakohad ja tasuta huviringid peretoetuse asemel paneksid sünnitama hoopis noored oma esimesi lapsi, neil tekiks see julgus. Need ei oleks kvaliteetsemad lapsed, aga need on kindlasti oodatud lapsed, ja sellised pered kes ei vaja üldse toetusi. Ka mõttetult väikse latetoetuse maksmise võiks lõpetada ja suunata raha otse tugiteenustesse, mida tänapäeva paljud lapsed vajavad aga ei saa, sest logopeede, psühholooge ei jätku ja osasid vanemaid kahjuks ka ei huvita oma laste heaolu niivõrd et tasulisi teenuseid kasutataks.
Raha on lastele vaja suunata aga õigesti, “nagu lennukilt” kahjuks pole lihtsalt kõige parem mõte.
Hea näide oli eelmise nädala ajakirjanduses kuulsaks saanud vene proua-väikese palgaga(hetkel vist isegi töötu), laenud maksmata, mehe tuge pole aga saanud ikkagi 3 last. Ja nüüd sõltub ainult toetustest. Kas me tehame tõesti et veel lapsi saaks-anname preemiatki? Kuna üks laps võeti ära, kaotas ta peretoetuse ja kurtis et raske, loodetavasti saab lapse ja toetuse tagasi, muidu äkki tuleb idee saada veel üks laps. Sest üks päev tõenäoliselt ei saa ta jälle jakkama ja siis peab riik lausa 4 tema last üles kasvatama. Meie tuleviku maksumaksjad või? Vaevalt.