Teema: Vallalised, kuidas leevendate üksinduse tunnet?

#3987575:

#3987484:

#3987358:

#3987350:

#3987260:

Vahepeal tuleb tõesti pisar silma. Armunud paarikesi on ka kurb vaadata. Olen tahtnud pikemat aega kaaslast leida, aga pole õnnestunud. Igatpidi õnnetu ja lootuse kaotanud.

Need armunud paarikesed meenutavad sinu enda katkisi suhteid läbi nostalgia ja igatsuse prisma. Enne pead emotsioonid kontrolli alla saama, vastasel juhul saab iga suhe otsa. Õpi eelmistes suhetes tehtud vigadest.

Jälle täitsa mööda jutt. Nagu ütlesin, siis ka täielikult ilma suheteta olnud inimesed igatsevad ju suhet, seda ette kujutada ja tunda nukrust nähes armunud paarikesi. Kui näen selliseid paare, siis ei igatse ega nostalgitse ma midagi seoses möödunud suhetega. Ei mõtle möödunud suhetele, vaid sooviksin uut suhet ja armunud paarikeste õnn näitab kogu seda rõõmu ja õnne, ühtsustunnet, mis suhtega kaasneb.

Kõigis suhetes ju pole õnne ega ühtsustunnet.

Ja mis siis. Sellepärast ei maksagi luua suhet endale sobimatu inimesega ning hoida kinni suhtest, kus seda ühtsustunnet ja õnne pole. Loomulikult unistan ikka heast suhtest, kus kogeda peamiselt häid emotsioone. See, et inimesed püsivad suhetes, kus õnne ja ühtsust pole, on nende endi viga.

Ise sa ju väitsid, et kõik teised suhtes olijad on maru õnnelikud ja ühtehoidvad oma suhtes. Mina püüdsin vaid välja tuua, et paljudel nii pole, kuigi nad on suhtes. Sina ju ei otsigi suhet, kui kirjutad vaid Tinderis.

Ma ei ole mitte kordagi sellist asja isegi väitnud. Aga sina teed mingit naiselikku tõlgendavat lugemist – paned enda tõlgenduse ja pool teksti juurde sinna, kus seda reaalselt pole. Ma ei vaata mingeid kaklevaid ja nääklevaid paare ega õhka igatsevalt, vaid positiivse emotsiooni ja igatsuse tekitavad ikkagi need  õnnelikud ja ühtehoidvad paarid. Loogiline. Kõik ei olegi õnnelikud oma suhetes ja seal pole ka midagi kadestada. Ma lihtsalt oman ettekujutust, kui hästi ja õnnelikuna on võimalik end suhtes tunda, kui kõrval on turvaline, hooliv ja arvestav kaaslane.

Ilmselt kõige teravam pliiats karbis pole, aga lühidalt seletan, miks vallalised on vallalised. Sest nad ei taha olla sellises suhtes, kus ei olda õnnelikud ega emotsionaalset seotud, armastavas ühenduses. Parem on üksi. Aga pole leidnud seda sobivat inimest.

Olen suhelnud ja kohtunud küll. Suhet ja sobivat inimest tegelikult ei ole võimalik teadlikult oma ellu tekitada ega seega ka otsida. See tuleb ise, läbi õnne ja juhuse ning võimaluste suurendamise. Pole mingi auto ostmine ega töö otsimine, et muudkui otsin ja küll kohe tuleb ka. Armastust ei ole võimalik eesmärgistatult otsida.

#3987586:

#3987575:

#3987484:

#3987358:

#3987350:

#3987260:

Vahepeal tuleb tõesti pisar silma. Armunud paarikesi on ka kurb vaadata. Olen tahtnud pikemat aega kaaslast leida, aga pole õnnestunud. Igatpidi õnnetu ja lootuse kaotanud.

Need armunud paarikesed meenutavad sinu enda katkisi suhteid läbi nostalgia ja igatsuse prisma. Enne pead emotsioonid kontrolli alla saama, vastasel juhul saab iga suhe otsa. Õpi eelmistes suhetes tehtud vigadest.

Jälle täitsa mööda jutt. Nagu ütlesin, siis ka täielikult ilma suheteta olnud inimesed igatsevad ju suhet, seda ette kujutada ja tunda nukrust nähes armunud paarikesi. Kui näen selliseid paare, siis ei igatse ega nostalgitse ma midagi seoses möödunud suhetega. Ei mõtle möödunud suhetele, vaid sooviksin uut suhet ja armunud paarikeste õnn näitab kogu seda rõõmu ja õnne, ühtsustunnet, mis suhtega kaasneb.

Kõigis suhetes ju pole õnne ega ühtsustunnet.

Ja mis siis. Sellepärast ei maksagi luua suhet endale sobimatu inimesega ning hoida kinni suhtest, kus seda ühtsustunnet ja õnne pole. Loomulikult unistan ikka heast suhtest, kus kogeda peamiselt häid emotsioone. See, et inimesed püsivad suhetes, kus õnne ja ühtsust pole, on nende endi viga.

Ise sa ju väitsid, et kõik teised suhtes olijad on maru õnnelikud ja ühtehoidvad oma suhtes. Mina püüdsin vaid välja tuua, et paljudel nii pole, kuigi nad on suhtes. Sina ju ei otsigi suhet, kui kirjutad vaid Tinderis.

Ma ei ole mitte kordagi sellist asja isegi väitnud. Aga sina teed mingit naiselikku tõlgendavat lugemist – paned enda tõlgenduse ja pool teksti juurde sinna, kus seda reaalselt pole. Ma ei vaata mingeid kaklevaid ja nääklevaid paare ega õhka igatsevalt, vaid positiivse emotsiooni ja igatsuse tekitavad ikkagi need õnnelikud ja ühtehoidvad paarid. Loogiline. Kõik ei olegi õnnelikud oma suhetes ja seal pole ka midagi kadestada. Ma lihtsalt oman ettekujutust, kui hästi ja õnnelikuna on võimalik end suhtes tunda, kui kõrval on turvaline, hooliv ja arvestav kaaslane.

Ilmselt kõige teravam pliiats karbis pole, aga lühidalt seletan, miks vallalised on vallalised. Sest nad ei taha olla sellises suhtes, kus ei olda õnnelikud ega emotsionaalset seotud, armastavas ühenduses. Parem on üksi. Aga pole leidnud seda sobivat inimest.

Olen suhelnud ja kohtunud küll. Suhet ja sobivat inimest tegelikult ei ole võimalik teadlikult oma ellu tekitada ega seega ka otsida. See tuleb ise, läbi õnne ja juhuse ning võimaluste suurendamise. Pole mingi auto ostmine ega töö otsimine, et muudkui otsin ja küll kohe tuleb ka. Armastust ei ole võimalik eesmärgistatult otsida.

Nii idealiseeriv arusaam ju. Elu pole muinasjutt.Iga heaga tuleb halb ka kaasa. Teine inimene ei ole roosamanna ingel ühtsuse allikas, vaid inimene oma soovide, tujude, tunnetega. Suurest ühtsusest võib saada hoopis valus lahkuminek jne. Pealtnäha ideaalsed suhted põhinevad enamasti sellel, et üks osapool on allutatud teise soovidele ja vajadustele. Ehk siis hea juht ja kuulekas alluv.

Teine aasta vallalisena ning mida rohkem aega edasi, seda enam tunnen üksi olemisest rõõmu. Suhtes olevad sõbrannad aga tülitsevad, jagavad lapsi, üks draama ajab teist taga..minul aga kodus rahu ja vaikus, keegi ei ürita mulle selgeks teha, kui kole ma ikka olen, miks ma tolmu ei pühi piisava püüdlikkusega või miks ma reedeti ei joo mehega piisavalt palju st tähendab, liiga kaine olen. Milleks mulle suhted, kui vaimne tervis on korras üksi olles.

#3987613:

Pealtnäha ideaalsed suhted põhinevad enamasti sellel, et üks osapool on allutatud teise soovidele ja vajadustele. Ehk siis hea juht ja kuulekas alluv.

Bullshit.

#3987623:

#3987498:

Peamine latt on ikkagi käitumises, hariduses, kasvatuses, huumorimeeles, taiplikuses, headuses.

Sinu enda latt võiks olla veidi madalam, nimelt õigekirja osas.

Peaksin kehvemini kirjutama hakkama, madalama latiga? Mõnus soovitus.

Kas Tallinnas on minu suguseid üksikuid naisi,olen asja lahku läinud ja soomest Tallinna kolinud,jube üksik ja masendav.

#3989804:

6nneliku suhte eelduseks on, et inimene suudab üksinda olla 6nnelik. Särav, 6nnelik, iseennast armasav ja väärtustav inimene ei jää märkamata ja on ligit6mbav. Samal ajal, kui meeleheide, üksindus ja kurbus t6ukavad eemale.

Just!
Kui just ei suuda hommikust õhtuni õnnelik olla, siis vähemalt positiivne.

#3989920:

#3987665:

Visiitsuhtes on ka väga mõnus olla, kohtud 2-3 x nädalas, käite kinos, teatris, matkamas, spaades jne. Muul ajal saab nautida rahu ja iseenda seltskonda, keegi ei tüüta, kellegi järgi ei pea koristama … nii mõnus, ma praegu naudin sellist suhet.

Kas te üksteisel külas ei käi? Minu visiitsuhtekaaslane käis küll ja siis tõmbas näpuga riiulilt tolmu, vaatas kappidesse, kommenteeris mu sööke ja söömisharjumisi, arvutisse kiikamist ning alkohoolsed joogid olid ka alati, kuigi ta teadis, et ma joomist ei salli. Seega ei pruugi see suhtevorm nii mõnus olla midagi.

Käime küll üksteisel külas, aga kumbki ei kritiseeri ega arvusta teise kodu ja harjumusi. Ta hoopis pakub ennast appi meestetöid tegema (elan majas ja tööd siin ikka jagub). Koos valime toiduretsepte ja katsetame. Aga meil on juba vanust ja elukogemust ka, tõesti ei viitsi tühjast tüli tekitada.

#3989920:

#3987665

Kas te üksteisel külas ei käi? Minu visiitsuhtekaaslane käis küll ja siis tõmbas näpuga riiulilt tolmu, vaatas kappidesse, kommenteeris mu sööke ja söömisharjumisi, arvutisse kiikamist ning alkohoolsed joogid olid ka alati, kuigi ta teadis, et ma joomist ei salli. Seega ei pruugi see suhtevorm nii mõnus olla midagi.

Miks sa siis teda muudkui sisse lasid või lased? Kui ei sobinud?

#3990326:

Miks sa siis teda muudkui sisse lasid või lased? Kui ei sobinud?

Ma kartsin lahti lasta ja järgneda võivat üksildust.

Perekoolile tüüpiline. Naine klammerdub hammastega mingi tõpra külge, sest mees peab ju majas olema. Õudne.

Sõbrad, hobid, enda (taas)avastamine on aja nii ära täitnud, et üksilduseks ei jää aegagi. See ilmselt muidugi muutub ja mõne aasta pärast võib-olla pole enam ühtegi sõpra, kellega aega veeta, sest elud on erinevat rada viinud, aga ette muretsemisel ei näe mõtet.

Ja kui vahel tulebki suur enesehaletsus peale, siis meenutan oma lõppenud suhet ja seda, et isegi kurb on üksinda kergem olla kui vale inimesega koos. Vähemalt ei vala keegi haavadele pidevalt soola peale.